Õppekavaarendus Eesti kutsete süsteemis

1. Õppekavaarendus Eesti kutsete süsteemis Olav Aarna Kutsekoja juhataja Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

2. KONTEKST • Kutsehariduse riiklike õppekavade arendamine jätkub • Haridus- ja Teadusministeeriumi eesmärgiks on tervikliku kompetentsipõhise kvalifikatsiooni-süsteemi väljaarendamine • Riigikogu menetluses on uus kutseseadus, mis võimaldab ühendada õpitulemuste akadeemilise ja kutsealase tunnustamise ühtsesse süsteemi • Euroopa Liit on arendamas ühtset elukestva õppe ruumi, mille keskmes õpiväljundite põhine (kompetentsipõhine) lähenemisviis

3. KOMPETENTSUS JA KVALIFIKATSIOON • Kompetentsus – edukaks (kutsealaseks) tegutsemiseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum • Kvalifikatsioon– hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus (õiguspädevus) • Kutsestandard– dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning määratletakse kompetentsusnõuded vastaval kutsealal ja –tasemel(EV kutseseaduse eelnõu)

4. MILLISTELE KÜSIMUSTELE MA VASTATA PÜÜAN? • Milleks meile on vaja terviklikku kompetentsipõhist kvalifikatsioonisüsteemi? • Mida tähendab terviklik kompetentsipõhine kvalifikatsioonisüsteem? • Milline on kutsehariduse riiklike õppekavade arenduse koht terviklikus kompetentsipõhises kvalifikatsioonisüsteemis?

5. PÕHIKONTSEPTSIOON Kutsete süsteem on liides (ühenduslüli) tööturu ja haridussüsteemi vahel Haridussüsteemi mõistame selle sõna laiastähenduses, st haaravana kogu formaalset (taseme- ja täiendõpet), mitteformaalset ja informaalset õpet Avatud süsteemi elemendid ja alamsüsteemid on seotud liidestega, mille kaudu aine, energia ja info ülekanne toimub vastavaltliideseprotokollile

6. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM JA KUTSETE SÜSTEEM • Kvalifikatsioonisüsteemis toimub inimese õpitulemuste vastavushindamine ja akadeemiline ning kutsealane tunnustamine • Kvalifikatsioonisüsteem on liides ühiskonna ja haridussüsteemi vahel • Kutsete süsteem on kvalifikatsioonisüsteemi osa

7. KUTSESTANDARDID JA ÕPPEKAVAD Kutsestandard Kutsekoda Kutsenõukogu (Kutse-) õppekava Kutse- tunnistus Kutsetomistav organ (KOO) (Kutse-)õppeasutus 7

8. PROBLEEMID Tänane kutsete süsteem on haridus-süsteemiga nõrgalt seotud: Õppeasutuse lõpetamine ja esmase kutse omistamine problemaatiline Kompetentsipõhised õppekavad sageli puuduvad Varasema töö- ja õpikogemuse arvestamine Kutsealade, -valdkondade ja -standardite süsteem on ebaühtlane

9. UUS KUTSESEADUS • Uus 8-tasemeline kutsete raamistik, mis ühtib Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga • Läbivalt kompetentsipõhine kvalifikatsiooni-käsitus • Esmataseme kutse omistamise võimalus tasemeõppe lõpetamisel • ...

10. ÜHISKOND JA HARIDUSSÜSTEEM • Haridussüsteem on ühiskonna alamsüsteem tema hariduslike (inimese arengu toetamisega seotud) vajaduste rahuldamiseks Ühiskond • Kvalifikatsioonisüsteem on ühiskonna ja haridussüsteemi piirpind ehk liides Haridus- süsteem

11. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (1) Ühiskond (avalik, äri- ja mitte- tulundus- sektor)‏ Haridus- süsteem (formaalne, mitte- formaalne, informaalne õpe) Kvali- fikat- siooni- süs- teem

12. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI FUNKTSIOONID • Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste (ühiskonna soovitud haridusliku seisundi) analüüs • Ühiskonna hariduslike eesmärkide ja ootuste tõlkimine haridusstandardite keelde • Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamine (võrdlemine haridusstandardiga) • Inimeste haridusliku seisundi (õpitulemuste) vastavushindamine (kvalifitseerimine, tunnustamine) • Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsimine

13. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEM KUI LIIDES (2) Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused Kvalifikatsiooni- süsteem Haridusstandardid Oodatavad õpitulemused Kvalifikatsioonid Õpitulemused Ühiskonna hariduslik seisund Inimese hariduslik seisund

14. ÜHISKONNA HARIDUSLIKUD EESMÄRGID JA OOTUSED • Ühiskonna hariduslikud eesmärgid ja ootused sõnastatakse strateegiates ja arengukavades • Ootused ühiskonna hariduslikule seisundile, sh riiklik koolitustellimus: • Kvalitatiivsed: • Põhiväärtused • Milliseid kompetentse vajatakse? • ... • Kvantitatiivsed: • Milline keskmine haridustase? • Kui palju millist kompetentsi vajatakse? • ...

15. HARIDUSSTANDARDID • Haridusstandard kirjeldab ühiskonna hariduslikke eesmärke ja ootusi mingis valdkonnas • Kvalifikatsioonistandardid – oodatavad õpitulemused teataval õppetasemel või –astmel, kutsevaldkonnas, ... • Protsessistandardid – nõuded õpikeskkonnale, õppekorraldusele, vastavushindamisele, ... • Oodatavad õpitulemused esitatakse valdkonna kompetentsistandardi ja/või riikliku õppekavana • Kutsestandard on kompetentsistandard, kirjeldades kutsealal oodatavaid kompetentse

16. KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK Tänane kutsete raamistik 5-tasemeline (I-III – oskustöölised, IV-V – “valgekraed”) Euroopa kvalifikatsiooniraamistik(EQF) (EP ja EN soovitus 23.04.2008): 8 kompetentsipõhist (teadmised, oskused, pädevus (iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) taset 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme kohta Milline on Eesti kvalifikatsiooniraamistik?

17. KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIKUD EQF= =EKR EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik HR – haridusraamistik KR – kutsete raamistik HR KR Riiklikud õppekavad Kutse- standardid HARI- DUS- SÜS- TEEM TÖÖ- TURG Kompe- tentsid, kvalifi- katsioonid Õpi- tulemused (diplomid, tunnistused)

18. KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSAD • Kvalifikatsiooniuuringute süsteem: • Haridusstandardite loomise süsteem • Ühiskonna haridusliku seisundi analüüsi süsteem • ... • Inimese haridusliku seisundi (õpitulemuste) hindamise, vastavushindamise ja tunnustamise (sh rahvusvahelise tunnustamise) süsteem • Tugisüsteem: • Kvalifikatsiooniregistri haldamise süsteem • Kvaliteeditagamise süsteem • ...

19. KUTSETE SÜSTEEM KUI KVALIFIKATSIOONISÜSTEEMI OSA Tööturg (avalik, äri- ja mitte- tulundus- sektor)‏ Haridus- süsteem (formaalne, mittefor- maalne ja informaal- ne õpe) Kut- sete süs- teem

20. KOMPETENTSUSE RING Oodatavad kompetentsid T Ö Ö T U R G Riik- likud õppe- kavad Töö- üles- anded Kutse- stan- dardid Õppe- kavad Kom- petent- sid Õ P E KUTSETE SÜSTEEM Kutse- tunnis- tused Kutse- omistamine Vastavus- hindamine Õpitulemuste hindamine Tegelikud kompetentsid

21. ESMASE KUTSE OMISTAMINE • Igal kutsealal on kehtestatud madalaim kutsetase (esmane kutsetase, kutsealasse sisenemise tase) • Kutsenõukogu otsustab õppeasutusele kutse omistaja õiguse andmise ning registreerib ta kutseregistris õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud • Esmane kutsetase loetakse omistatuks teataval kutsealal õppe lõpetamisel isikule väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega • Rakendub 1.jaanuaril 2011

22. KUTSESTANDARDID JA RIIKLIKUD ÕPPEKAVAD • Milline on seos kutsestandardite ja riiklike õppekavade vahel(1:1, M:1, 1:M)? • Kui palju peaks olema esmaseidkutsestandardeid? • Mida kirjeldab riikliku õppekava moodul? • Kuidas me peaks kutsestandardite ja riiklike õppekavade arendusega edasi liikuma? • Tugev koordinatsioon ja tihe koostöö erinevate arendusprogrammide vahel!

23. JÄRELDUSED • Elukestva õppe süsteemi loomisel on tervikliku kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osana tervikliku kutsete süsteemi väljaarendamine hädavajalik • Kutsehariduse õppekavaarendus on loomulik osa terviklikust kutsete süsteemist • Esmase kutse omistamine käivitub siis, kui kompetentsuse ring toimima hakkab, st kutsete süsteem toimib kvaliteedisüsteemina

24. Suur tänu!