Maaelu Arengukava 2007-2013

1. Maaelu Arengukava 2007-2013 Hetkeseis

2. Hetkeseis • Töö paralleelselt eri tasanditel • Olukorra kirjeldus – baasindikaatorid ja SWOT • Eesmärkide sätestamine, põhiliste tegevussuundade formuleerimine • Koostöö RES raames teiste fondidega koordineerimiseks • Uuringud – nii olukorrakirjelduse täpsustamiseks, kui prioriteetsete tegevuste väljaselgitamiseks

3. Töö üldine organisatsoon • PMAN • MAM juhtkomisjon • Telgede töögrupid + eraldi keskkona ja metsanduse töögrupp

4. Tsitaate minevikust • Teie (ministeeriumis) kribage see strateegia komisjonile valmis, küll meie (sotsiaalpartnerid) teame kellele raha anda • Vanasti oli kolm meest kes teadsid asja ja jagasid raha mõistlikult ära, nüüd mingi ametnike “armee” • jne

5. Võtmeküsimused • Sihtgrupid • Sihtalad • Meetmete vaheline tasakaal • “tööjaotus” teiste programmidega

6. Maaelu arengukava Maaelu arengukava mõjutajad Eesti “Maailm” Põllumajandustootjad Metsaomanikud Muud maapiirkondade ettevõtjad Maksumaksjad Tarbijad Keskkonna ja muud valitsusvälised organisatsioonid ... EL teised liikmesriigid Euroopa Komisjon WTO Netoeksportijad Netoimportijad arengumaad ... Riigieelarve strateegia Teised EL kaasfinantseeritavad programmid 6

7. MAK meetmed on suunatud... • peamiselt põllumajanduse (sh ka nendele, kes võivad perioodi jooksul loobuda põllumajandusettevõtlusest) ja metsandusega tegelevatele isikutele • ettevõtjatele, kes loovad töökohti maapiirkondade mikroettevõtetes (kuni 9 töötajat) • põllu – ja metsasaadusi töötlevale tööstusele, eelkõige, kui see aitab kaasa Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade üldisele arengule • aktiivses põllu- ja metsamajanduslikkuskasutuses olevale maale ning põllu ja metsamajandusmaale NATURA piirkondades, kus põllu- ja metsamajanduslaadne tegevus on soovitatav lähtuvalt NATURA eesmärkidest • keskkonnaalaste teenuste edendamisele sh vabatahtlikult võetud keskkonnakaitseliste kohustuste rakendamisele. • maapiirkonnas tegutsevatele initsiatiivgruppidele • tegevusi läbivalt luuakse eelistingimused noorte (eesmärgiga parandada vanuselist struktuuri) ja naisettevõtjate arenguks

8. Ülesehitus • Strateegilised eesmärgid (SMART?) • Prioriteetsed tegevused ja meetmed (lisandväärtus) • Seosed teiste programmidega (suurem ambitsioon = väiksem tulemus?) • Rahastamisproportsioon telgede vahel (võrdne ei ole tingimata võrdne)

9. Põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime

10. I telg – põllumajanduse ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine • Põhieesmärk • valdava osa põllumajandusettevõtete konkurentsivõime onnii palju paranenud, et põllumehed suudavad pärast perioodi lõppu (pärast 2013. a) tulla toime vähenevate turutoetuste ja otsetoetuste tingimustes • Valdav osa erametsi on majandatud sellises vormis ja viisil, mis tagab nende tootlikkuse ja elujõulisuse ning aitab kaasa erametsanduse sh. ühistegevuse arengule.

11. 38,5% Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine 2004-2006 • Investeeringud põllumajandustootmisse • Põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine • Integreeritud maaparandus • Metsamajandus • Nõuande- ja teabeleviteenuste toetamine • Nõuetega vastavusse viimise toetus • Elatustalude kohanemise toetus

12. Eesti põllumajanduse rahastamine ÜPP raames ILLUSIOON?

13. Eesti põllumajanduse rahastamine ÜPP raames ?

14. Jätkusuutlikkuse tase segatootmise tootmistüübis ilma toetusteta ja toetustega %

15. Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse eelkõige alljärgnevat: • põllumajandustootmises parima võimaliku tehnika rakendamist; • soodustatakse põllu- ja metsandusettevõtete ning töötleva tööstuse koostööd teadusasutustega ja innovatsiooni, sh. metsaklastri edendamist, uute toodete ja tehnoloogiate arendamisel, efektiivsuse tõstmisel ning energiasäästlike tehnoloogiate rakendamisel, sh. metsa kui taastuva energiaallika efektiivsem kasutamine; • - 2 0 0 7 – 2 0 1 3

16. Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse eelkõige alljärgnevat: (järg) • loomade heaolu arendamine; • põllumajandustootjate struktuuri parendamist ettevõtluse mitmekesistamise kaudu • metsade majandusliku väärtuse parendamist läbi majandamisvõtete. • uute, turujõuliste toodete (sealhulgas bioenergia) arendamist, tootmisesse juurutamist ning turustamist • tootmisahela üldiste kvaliteediriskide väljaselgitamine ning olukorra parendamist • põllumeestele, erametsaomanikele ning põllumajandus- ja metsamajandussaaduste töötlejatele nõuande- ja koolitussüsteemi arendamist 2 0 0 7 – 2 0 1 3

17. Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse eelkõige alljärgnevat: (järg) • põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arengut (eelkõige pika tasuvusajaga seonduvad tegevused, nagu maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide ning metsateede ehitamine ja rekonstrueerimine) • erametsanduses ühistegevuse arendamist ning metsade majandamisel mitte tulutoovate tegevuste toetamist, eesmärgiga muuta need pikemas perspektiivis tulutoovateks. 2 0 0 7 – 2 0 1 3

18. Keskkonna ja paikkonna parandamine

19. II telg – keskkonna ja paikkonna parandamine • Peaeesmärk • Rakendatavadpõllumajandustootmisviisid tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning tagatud on põllumajanduslik maakasutus ka piirkondades, kus see mängib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujunduses ning NATURA aladel. • Metsade majandamisel ja kaitsel lähtutakse säästva metsanduse põhimõtetest ja on tagatud stabiilne keskkonnaseisund.

20. 42.5 % Põllumajandusmaa säästev kasutamine 2004-2006 • LFA toetus • NATURA 2000 • Põllumajanduse keskkonnatoetus • sh KST • sh mahe • sh ohustatud tõud • põllumajandusmaa esmametsastamine

21. Keskkonnasõbraliku ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega toetuse alune pind, ha

22. Sellest eesmärgist lähtuvalt toetatakse eelkõige • põllumajanduskeskkonnaprogrammi arendamist, keskendudes eelkõige kõrgema riskiga piirkondadele (nitraaditundlikud alad ning punktreostus) ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt eriti väärtuslikele aladele (NATURA), • mullakaitselisi tegevusi (lupjamine, erosiooni vältimine) 2 0 0 7 – 2 0 1 3

23. Sellest eesmärgist lähtuvalt toetatakse eelkõige (jätk) • põllumajandusmaa jätkusuutlikku kasutamist Eesti regioonides, mis asuvad põllumajanduslikuks ettevõtluseks ebasoodsamates piirkondades; • avaliku huvi ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt eriti väärtuslikel aladel lähtuva keskkonnasõbraliku majandamise arendamist nii metsa- kui põllumaal (NATURA), tagamaks jätkuv metsa- ja põllumaa säästev kasutamine sh. keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja tehnikate kasutamine ning sertifitseerimine; • aidatakse kaasa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse seisukohalt oluliste vähetootlike investeeringute tegemisele, samuti maastikku risustavate hüljatud põllumajandustootmishoonete taaskasutusele või likvideerimisele 2 0 0 7 – 2 0 1 3

24. Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

25. III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine • Põhieesmärgid: • Mittepõllumajanduslike töökohtade loomisega tagatakse tööhõive (eelkõige külades), mis võib põllumajandustootmise efektiivsuse tõusu tagajärjel väheneda. • On välja arendatud esmased teenused, mis ei toimiks ilma täiendava avaliku sektori poolse toeta, • Kogu Eestis tegutsevad aktiivsed külaseltsid ja kohalikud initsiatiivgrupid

26. 5.5 % Maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine 2004-2006 • Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas • Külade taastamine ja arendamine

27. Nende eesmärkide saavutamiseks toetatakse eelkõige: • Mikroettevõtete tegevuse mitmekesistamist ja arendamist, seda nii füüsilisele kui inimkapitaliarengule • Eelistatult mikroettevõtteid, mis on orienteeritud kohalike ressursside kasutamisele (sh. metsataime kasvatus, puidutöötlemine, rekreatsioon, jahindus), • kaasaegse infotehnoloogia juurutamist ning multifunktsionaalsete keskuste tekkimist, samuti mobiilsete lahenduste leidmist kaupade ja teenuste pakkumisel; • töökohtadega seotud hajaasustuse (elamute) arengut, keskendudes traditsioonilisele külastruktuurile ja soodustades maale elama asumist (jäämist); 2 0 0 7 – 2 0 1 3

28. III telg - jätk • Kohalike traditsioonide säilitamist läbi uuringute, kultuuripärandi säilitamise ja taastamise toetamise; • Soodustatakse investeeringuid, mis aitavad kaasa kultuuri- ja looduspärandi säilitamisele, taastamisele ja kvaliteedi parandamisele; 2 0 0 7 – 2 0 1 3

29. LEADER telg

30. LEADER telg • Põhieesmärk • Senisest laialdasem otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile, nii et 2013. aastaks on enamus valdu “kaetud” kohalike initsiatiivgruppidega ning neil on välja töötatud ja rakendatud strateegiad oma piirkonna arenguks. • Initsiatiivgrupid koosnevad era-, mittetulundus- ning avaliku sektori esindajatest.

31. 0,8 % LEADER 2004-2006 • LEADER tüüpi meede

32. Häädemeeste Vallavalitsus OÜ Korall A.H.T Massiaru POÜ Ülle Iir MTÜ Eesti Märgalade Ühing OÜ Runtzu MTÜ Häädemeeste naisteühing martad MTÜ Soometsa Külaselts MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing Tahkuranna Vallavalitsus OÜ Weiss Aiand MTÜ Tahkuranna SK TAHK OÜ Uulu Ehitus MTÜ Tahkuranna Naisselts OÜ Suurna sadam OÜ Golfer MTÜ Tahkuranna Kultuuriselts MTÜ Pärnumaa Kodukant MTÜ Suusaklubi Jõulu Audru Vallavalitsus MTÜ Lindi Naisselts OÜ Ojako OÜ SLP MTÜ PRKS Hoiuspuu A/S Andropoff ELKS Pärnumaa osakond MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev Koonga Vallavalitsus TE Koonga Puit OÜ Riina Kappak FIE Riho Erismaa Oidermaa mõis MTÜ Oidermaa Naisselts Mati Kuningas Tõstamaa Vallavalitsus MTÜ Tõhela Külaselts FIE Ruth Vene Taltsi talu SA Kihnu Väina merepark SA Tõstamaa Mõis FIE Tiit Pilt Riida Turismitalu OÜ Motel Maria Varbla Vallavalitsus OÜ Paadremaa Piim Margit Merila MTÜ Varbla muuseum MTÜ Pärnu Lahe Partnerlus

33. Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse eelkõige • kohalike initsiatiivgruppide väljakujunemist ning nende strateegiate väljatöötamist • kohaliku eripära ärakasutamisele suunatud strateegiaid • sealhulgas eelistatult kolmanda telje eesmärkidele suunatud tegevusi 2 0 0 7 – 2 0 1 3

34. 10,4 % Muud 2004-2006 kulutused • SAPARD reserv ja täiendavad otsemaksed

35. 2007-2013 maaeluarengu baas Maaeluareng 2007-2013 LEADER III Majanduslik mitme-kesistamine ja elukvaliteet I PM Konkurentsi-võime II Keskkond ja maakasutus Ühtne programmeerimine, finantseerimine, seire ja audit Põllumajanduse fond maaelu arenguks

36. Tänan tähelepanu eest!