Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik m...
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 28

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus PowerPoint PPT Presentation


  • 101 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus. Väetusplaan ja väetuspiirang Jaan Kanger. Väetusplaan. Väetusplaan. Väetusplaani koostamise 3 tasandit e lihtsamalt keerulisemale: Info väetistarbe kaardilt

Download Presentation

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti maaelu arengukava 2007 2013 p llumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnas bralik majandamine algkoolitus

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus

Väetusplaan ja väetuspiirang

Jaan Kanger


V etusplaan

Väetusplaan


V etusplaan1

Väetusplaan

  • Väetusplaani koostamise 3 tasandit e lihtsamalt keerulisemale:

    • Info väetistarbe kaardilt

    • Üldised põhimõtted väetamiseks väetistarbe kaartide alusel (Priit Penu, Eesti muldadest põllumehele)

    • Täpsemad juhendmaterjalid väetusplaani koostamiseks (Väetamise ABC)


Fosfori v etistarbe kaart

Fosfori väetistarbe kaart


V etistarbe klassid

Väetistarbe klassid

  • Väga suur(PUNANE)- väetamise vajadus väga suur (saagiga eemaldatavast kogusest 150%). Suviteravilja 3 tonnise terasaagimoodustamiseks vajalikud väetisenormid on fosforit 26 kg/ha (P26) ja kaaliumi 50 kg/ha (K50)

  • Suur (ORANZ)- väetamise vajadus suur (saagiga eemaldatavast kogusest 130%), suur väetamisefekt. Suviteravilja 3 tonnise terasaagimoodustamiseks vajalikud väetisenormid on P21 ja K33.

  • Keskmine (KOLLAKASPRUUN või BEEZ) - väetamine vastavalt saagiga eemaldatavale kogusele. Suviteravilja 3 tonnise terasaagi moodustamiseks vajalikud väetisenormidon P18 ja K33.

  • Väike (KOLLAKASPRUUN või ROHELINE) -väetamise vajadus väike (saagiga eemaldatavast kogusest 50%), väetamisefekt enamasti puudub. Suviteravilja 3 tonniseterasaagi moodustamiseks vajalik väetisenorm on P15, K väetamine pole vajalik.

  • Väga väike (ROHELINE) - väetamine ei ole üldjuhul vajalik, perioodiliselt tehamullaanalüüse sisalduse kontrollimiseks.


Taimetoiteelementide eemaldamine saakidega

Taimetoiteelementide eemaldamine saakidega


Eesti maaelu arengukava 2007 2013 p llumajandusliku keskkonnatoetuse alameetme keskkonnas bralik majandamine algkoolitus

  • Põllukultuuride väetamine. PM, 2002

  • Väetamise ABC

  • http://pmk.agri.ee/est/ettekanded/vaetaminepub/index.html

    • Mulla väetistarve

    • Kultuur

    • Eeldatav saak

    • Eelkultuur

    • Corg või huumus

    • Sõnniku järelmõju


V etiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumn uded vtk n uded

Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded (VTK nõuded)

  • VTK nõudeid peavad 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonna­toetuse (PKT) taotlejad.

  • kõik VTK nõuded põhinevad olemasolevatel õigusaktidel, veeseadusel ja taimekaitseseadusel, mida peavad kõik põllumajandustootjad niikuinii täitma. Nüüd seostatakse nende nõuete täitmine aga PKT maksmisega.

  • mitmed väetiste miinimumnõuded on samad, mis kohustuslikud majandamisnõuded nitraaditundlikul alal


Mineraalv etiste kasutamise miinimumn uded i

Mineraalväetiste kasutamise miinimumnõuded I

  • NÕUE 1 (NTA KM): Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale.

  • NÕUE 2 (NTA KM): Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini.

  • NÕUE 3 (NTA KM): Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 m ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus.


Mineraalv etiste kasutamise miinimumn uded ii

Mineraalväetiste kasutamise miinimumnõuded II

  • NÕUE 6 (NTA-l rangem KM): Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas, kaasa arvatud karjatamisel loomade poolt maale jäetavas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor.

  • Mineraalväetisega võib aastas haritava maa hektari kohta anda lämmastikku mitte rohkem kui määruse lisas sätestatud koguses, sõltuvalt kasvatatavast kultuurist ja planeeritavast saagist(Vabariigi Valitsuse 28. 08. 2001. a määrusega nr 288 (RT I 2001, 72, 443) Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded).

  • Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kilogrammi hektari kohta aastas, tuleb anda jaotatult.


Mineraalv etiste kasutamise miinimumn uded iii

Mineraalväetiste kasutamise miinimumnõuded III

  • NTA-l on sõnniku- ja min.väetisega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Min.lämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult. NTA-l tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda min.väetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas.

  • NTA kaitse-eeskirjaga on kaitsmata põhjaveega aladelon piiratatud:

    • mineraalväetistega antavat lämmastiku aasta keskmise koguseni 120 kg haritava maa ühe hektari kohta.

    • mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus aastas mitte üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta.


Mineraalv etiste kasutamise miinimumn uded iv

Mineraalväetiste kasutamise miinimumnõuded IV

  • NÕUE 8: Veekaitsevööndis on keelatudväetise, keemilise taimekaitsevahendi kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal.

  • Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on:

    • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m;

    • teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m;

    • maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m.


N uetele vastavus kohustuslikud majandamisn uded km

NÕUETELE VASTAVUSKOHUSTUSLIKUD MAJANDAMISNÕUDED (KM)

  • Keskkonda hõlmavad KM 1-5 sisaldavad väetamispiiranguid

  • Rakendusid 2009.a.


Km 1 loodusliku linnustiku kaitse ja km 5 kitsendused kaitsealal hoiualal j a p sielupaigas

KM 1 : LOODUSLIKU LINNUSTIKU KAITSE jaKM 5: KITSENDUSED KAITSEALAL, HOIUALAL JA PÜSIELUPAIGAS

  • NÕUE 2: Kui põllumajandustootja valduses olev maa asub kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis, siis on tal (juhul kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti) keelatud:

  • 1) majandustegevus (väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, rohumaade uuendamine poollooduslikel kooslustel, metsa istutamine, maaparandussüsteemi rajamine

  • Reguleeritud VV määrustega iga kaitseala või püsielupaiga kohta


Km 2 p hjavee kaitse ohtlikest ainetest l htuva r eostuse eest

KM 2: PÕHJAVEE KAITSE OHTLIKEST AINETEST LÄHTUVA REOSTUSE EEST

  • NÕUE 1: Vältida tuleb VS § 26 5 nimetatud ohtlike ainete nimistutesse 1 ja 2 kuuluvate ainete otse- või kaudse heite loodusesse.

    • Nimistusse 2 kuulub ka fosfor lihtainena ja anorgaanilised fosforiühendid

      • Veeseadus § 265. Valgala kaitse ohtlike ainetega reostamise eest

        • nimistusse 2 kuuluvate ainete veeheidet või sattumist vette peab muul viisil peab piirama.


Keskkonnas braliku majandamise toetus ksm

KESKKONNASÕBRALIKU MAJANDAMISE TOETUS (KSM)

  • Baasnõuded:

  • Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas.

  • NTA-l on sõnniku- ja min.väetisega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Min.lämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult. NTA-l tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda min.väetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas.

  • NTA kaitse-eeskirjaga on kaitsmata põhjaveega aladelon piiratatud:

    • mineraalväetistega antavat lämmastiku aasta keskmise koguseni 120 kg haritava maa ühe hektari kohta.

    • mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus aastas mitte üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta.


Keskkonnas braliku majandamise toetus ksm1

KESKKONNASÕBRALIKU MAJANDAMISE TOETUS (KSM)

  • Nõuded põhi- ja lisategevuse kohta

  • Kogu toetusõigusliku maa keskmisena on lämmastikku lubatud anda aastas

    • kuni 100 kg mineraalväetistega

    • kuni 155 kg mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku.

  • NTA-l on kogu toetusõigusliku maa keskmisena on lämmastikku lubatud anda aastas

    • kuni 90 kg mineraalväetistega

    • kuni 140 kg mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku.


Kas pkt on keskkonnale m ju avaldanud

KAS PKT ON KESKKONNALE MÕJU AVALDANUD?

  • Veekvaliteedi pilootuuring TAIMETOITEELEMENTIDE KONTSENTRATSIOON DREENIVEES

  • 2005.a. alustati seiret 5 seirepõllul

  • 2007.a. lisandus 2 seirepõldu NTA-l ja 3 seirepõldu Räpu jõe valgalal

  • Kogutud dreeniveeproovidest määratakse taimetoiteelementide kontsentratsioon

  • Mõõdetakse vooluhulk

  • Arvutatakse taimetoiteelementide leostumine


Nitraatiooni kontsentratsioon dreenivees

Nitraatiooni kontsentratsioon dreenivees


Nitraatiooni kontsentratsioon dreenivees1

Nitraatiooni kontsentratsioon dreenivees


L mmastiku leostumine l nemaa seirep ldudelt

LÄMMASTIKU LEOSTUMINE LÄÄNEMAA SEIREPÕLDUDELT


L mmastiku leostumine raplamaa seirep ldudelt

LÄMMASTIKU LEOSTUMINE RAPLAMAA SEIREPÕLDUDELT


Taimetoitainete leostumine 2005 2007

TAIMETOITAINETE LEOSTUMINE 2005-2007

Numbrid kehtivad konkreetsete seirepõldude kohta. Üldistuste tegemiseks andmeid napib.


Jaan kanger p llumajandusuuringute b roo juhataja 6 729 151 jaan kanger@pmk agri ee t nan

Jaan Kangerpõllumajandusuuringute büroo juhataja6 729 [email protected]!


  • Login