Kaili Viilma looduskaitse juhtivspetsialist Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon

1. Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine.15. aprillil 2009 Jänedal Kaili Viilma looduskaitse juhtivspetsialist Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon kaili.viilma@keskkonnaamet.ee

2. ÜLDISED REEGLID LOODUSKAITSEALUSTE METSADE MAJANDAMISEL Sõltumata maa omandivormist kehtestab kaitsealade metsade majandamise piirangud kaitse-eeskiri ning seletab detailsemalt lahti ja annab suuniseid kaitsekorralduskava. Mõlemad neist peavad lähtuvad peamiselt looduskaitseseadusest ja metsaseadusest

3. Eramaaomand saab asuda kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade sihtkaitsevööndis (s.h. pesapaikade ümbruses) ja/või piiranguvööndis. Piiranguvööndi režiim kehtib lisaks ka kaitsealuste looduse üksikobjektide ümbruses 50 m raadiuses, kui keskkonnaministri määrusega pole seda vööndit muudetud (reeglina vähendatud), ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektidel. Loodusreservaatides eramaid Eestis ei ole.

4. METSAOMANIKU ÕIGUSED LOODUSKAITSEALUSEL MAAL Ala või objekti kaitse alla võtmisest peab riik maaomanikku kindlasti teavitama, selgitades piirangute ulatust ja sisu. Lisaks kaitsekohustusteatisele on tark muretseda endale ka kaitstava objekti kaitse-eeskiri (internetist või Keskkonnaameti kohalikust esindusest) ja kaitsekorralduskava, kus kõik piirangud ja lubatavad/kavandatavad tegevused on täpselt kirjas.

5. KUIDAS EDASI TOIMIDA? Peale ülevaate saamist enda maadele rakenduvatest kitsendustes on maaomanikul järgmised võimalused: • Jätkata maa kasutamist/majandamist kehtestatud piirangute raames; • Müüa maa, kusjuures riigil on õigus kasutada ostueesõigust; • Müüa maa riigile, kui see vastab kindlatele tingimustele (VV 8. juuli 2004. a määrus nr 242), s.o.täielik metsamajanduslike tööde piirang, mis on kehtestatud peale maade viimast omanikuvahetust või omanikule tagastatud maadel).

6. KOHUSTUSED * Tagada päikesetõusust päikeseloojanguni inimeste juurdepääs kaitstavale objektile teid ja radasid mööda. * Teostada või lasta teha kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga ning hoiualadel kaitsekorralduskavaga määratud tegevusi(puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, loodusliku metsa taastamiseks vajalikke tegevusi nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine, vaadete avamiseks ette nähtud raied). * Säilitadapiiranguvööndisvastavalt kaitse-eeskirjale koosluste liigilist ja vanuselist mitmekesisust (metsaseaduses sätestatust erinevaid piirangud raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule). * Teha hoiualal kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal ja tehnoloogiaga.

7. Ei tohi takistada volitatud isikute (valitseja, teadlased) juurdepääsu ega viibimist kinnisasjal • Ei tohi takistada valitsejal kaitse-eeskirjaga määratud vajalikku tööd korraldamast, kui maaomanik pole nõustunudseda tegema või ei jõuta tööde tegemise osas valitsejaga kokkuleppele. * Keelatud on viibida I kategooria kaitsealuste kotkaste ja must-toonekure püsielupaigas pesitsusperioodil ka juhul, kui püsielupaik pole määratletud. NB! Ei kehti tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaal, põllumajandusmaal ja õuemaal, samuti avalikus kasutuses oleval teel.

8. SihtkaitsevööndiKEELUD (kui pole KE-s lubatud, siis on keelatud) • majandustegevus; • loodusvarade kasutamine; • uute ehitiste püstitamine; • inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; • sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; • telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.

9. Sihtkaitsevööndis võib KE-ga olla lubatud 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;4) jahipidamist;5) kalapüüki;6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid;7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;8) pilliroo ja adru varumist.

10. Piiranguvööndi KEELUD(kui pole KE-s lubatud, siis on keelatud) 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) maavara kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel.

11. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis lisaks kohustadasäilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt.Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid.

12. LISAKS... Hoiualal keelatakse metsaraie, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie,kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, v.a. maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ja radu, v.a.maastikusõidukiga tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

13. VÕIMALUSED *saada kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tuleneva vajaliku töö tegemiseks valitsejalt tasuta kasutusse riigile kuuluv vallasasi.Näiteks on õigus saadametsaraieks saag, langetuslabidas jms. *saada kaitsekorralduslike tööde tegemiseks loodushoiutoetusi: • niitude hooldamine; • tarade ehitamine loomade karjatamiseks; • niidu või loopealse puhastamine; • puisniidul puurinde hõrendamine. Toetust saab taotleda maavaldaja - omanik, rentnik, kasutaja ajutise kasutusõiguse alusel.

14. Mistahes tegevuse kavandamisel kaitstaval alal on mõistlik pöörduda kooskõlastuse saamiseks kaitseala valitseja poole, kelleks on Keskkonaameti piirkondlik regioon (www.keskkonnaamet.ee).Esmalt tasub näiteks telefonitsi küsida, millised dokumendid peab ühe või teise tegevusloa saamiseks esitama. Kaitsealasihtkaitsevööndis on küll enamus tegevusi keelatud, kuna sealseks eesmärgiks on eelkõige looduslike protsesside toetamine, kuid samas saab pool-looduslikel kooslustel läbi viia hooldutöid (niitmine, võsaraie, puurinde harvendamine jms.), kultuurmetsade looduslikkuse taastamist ning vaadete avamist. Piiranguvööndis saab teha raieid, kuigi lageraied on sageli keelatud, ning raiete ajale ning tehnoloogiale seatakse kaitseala valitseja poolt enamasti piirangud.

15. Tasub kaitseala valitsejalt kindlasti taotleda luba loodussõbralike tehnoloogiate rakendamiseks. Näiteks hobuste kasutamiseks metsamaterjalide kokku- ja väljaveol.

16. Kaitstavate alade metsade majandamine • Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide majandamine/hooldamine – eesmärgiks elupaiga soodsa seisundi tagamine pikas perspektiivis; 2. Kultuurpuistute looduslikkuse taastamine – eesmärgiks kultuurpuistutes looduslikult arenenud metsale iseloomulike struktuurielementide tekitamine; 3. Liigikaitselistest nõuetest lähtuv metsade majandamine (metsis, käpalised jms.) 4. Säästev metsamajandus piiranguvöönditest.

17. Metsaga seotud elupaigatüübid

18. Metsaelupaigatüüpide majandamine Euroopa Komisjon on välja töötanud väga üldised metsade majandamise põhimõtted Natura 2000 aladele, kuid sisuliselt on seal vaid öeldud, et pikas perspektiivis ei tohi elupaigatüüpide seisund halveneda ning et kõigi Natura metsade majandamine peab toimuma vastava majanduskava alusel. Nii on igal liikmesriigil rakendamist leidnud oma põhimõtted ja teadaolevalt pole seni olemas riiklike poliitikaid, juhendeid ega seadusandlikke akte, mis määraks täpselt Natura 2000 metsade majandamise ja seire meetodid.

19. Metsaelupaikade majandamise võimalused Nii metsa- kui looduskaitseseadus annavad kaitse-eeskirja koostajale tegelikult võrdlemisi vabad käed metsamajanduslike piirangute kehtestamisel piiranguvööndis. Probleem on selles, et kaitseala pole võimalik tsoneerida puistu tasemel ja reeglid metsa majandamiseks määratakse kogu vööndile. Seega võib tekkida olukord, kus pole otstarbekas küll uuendusraie keelamine kogu piiranguvööndis, kuid mõnes metsaelupaigatüübis oleks see otstarbekas. Riigimetsades pole ilmselt probleemiks, aga erametsades on mistahes lisanduva piirangu panemine väga keeruline...

20. BEF mitmeaastase metsaelupaikade määratlemise ja kaitse korraldamise projekti raames leppisid Baltimaade, Soome ja Rootsi eksperdid kokku, et... ...metsaelupaikades • keelata pinnase kahjustamine mistahes viisi, • keelata kuivendamine (kaasa arvatud kuivenduse rekonstrueerimine); • keelata kultiveerimine, väetamine ja mürkkemikaalide kasutamine; • keelata maksimaalsuurusega lageraie; • reeglina keelata ka surnud ja sureva puidu eemaldamine puistust, v.a. juhul, kui see tekitab ohtu inimeste tervisele ja varale (puhkemetsades); • puistutest kõrvaldada kõik võõrliigid; • puhkemetsades lubada valikraieid ohtlike puude kõrvaldamiseks; • looaladel põlenguid mitte lubada; • tormimurdu (reeglina) mitte koristada.

21. Sõltuvalt elupaigatüübist võib lubada järgmisi majandamisvõtteid (s.h. ka kultuurpuistute või pool-looduslike koosluste taastamine)

22. Metsastunud luited (esinevad koos luidetevaheliste niiskete nõgidega)

24. Vanad loodusmetsad

26. Salumetsad

28. Puiskarjamaad ja puisniidud

30. Soostunud ja soo-lehtmetsad

32. Nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad

34. Lammimetsad

35. Probleemid... • probleem on selles, et kaitseala pole võimalik tsoneerida puistu tasemel ja reeglid metsa majandamiseks määratakse kogu vööndile. Seega võib tekkida olukord, kus pole otstarbekas uuendusraie keelamine näiteks kogu piiranguvööndis, kuid mõnes metsaelupaigatüübis oleks see kaitsekorralduslikult vajalik; • seadusandliku aluse (kinnitatud majandamisjuhiste) puudumine; • metsakorraldajate ühtse nägemuse puudumine;

36. ...probleemid jätkuvad. • kaitse korraldajate vähesed teadmised majandamise võimalusest ja kogenematus pikaajaliste kaitse-eesmärkide seadmisel; • olemasolevate seaduste (piirangute ja võimaluste) mitmeti tõlgendamise võimalused; • suured vead seniste metsaelupaigatüüpide määramisel (kohtuvaidlused); • puuduvad tunnustatud/kalibreeritud eksperdid lõpliku otsuse langetamiseks.

37. Mida on kaitsealuste metsade majandamise reguleerimiseks viimastel aastatel tehtud? • 2004. a valmis Balti- ja Skandinaaviamaade ekspertide mitmeaastase koostöö tulemusena juhendmaterjal Natura 2000 aladele jäävate metsade majandamiseks • 2006. a valmis rahvusvahelise koostöö tulemusena juhendmaterjal boreaalsete metsade soodsa seisundi tagamiseks: seire, hindamine ja majandamine • 2006. a viidi Matsalu rahvuspargis läbi kaitsealapõhine metsainventuur

38. Mida on kaitsealuste metsade majandamise reguleerimiseks viimastel aastatel praktikas tehtud? • 2007. a hakati kaitsealade metsade inventeerimisel esmakordselt registreerima ka üle-euroopalise tähtsusega metsaelupaigatüüpe • 2009.a. ilmus metsade looduslikkuse taastamise juhend • keskkonnaaudiitorid on alustanud metsaauditite läbiviimise rahvusvahelise juhendi koostamisega

39. Metsakorraldajal on suur tähtsus metsade loodusväärtuste kaitsel • Metsakorraldaja kirjeldab puistu takseernäitajad ning kavandab ette antud piirangute raames puistu majandamist; • Metsakorraldajal on võimalus teha lähtuvalt kehtivatest piirangutest maaomanikule või maa haldajale ettepanekuid erinevate majandamisvõtete rakendamiseks (N: vastavalt kaitse-eesmärgile); • Haritud metsakorraldaja suudab eristada kõrge loodusväärtusega puistuid (vääriselupaikasid, Loodusdirektiivi elupaigatüüpe, kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku), mida tuleks majandada tavapärasest erinevate majandamisvõtetega.

40. Liigikaitsealade majandamine Liigikaitsealade (s.h. ka pesapaikade ümbruste, mängualade jms.) majandamise kavandamisel tuleb lähtuda kaitse-eesmärkidest, kusjuures metsakorraldaja peaks soovitama kaitse korraldajale/maaomanikule sobivaimad majandusvõtted (valikraie, harvendus, valgustus vms.)

41. Piiranguvööndite säästev majandamine Tavapärase (pole kaitsealuse liigi kasvukoht vms.) piiranguvööndi režiimiga aladel tuleks planeerida majandusvõtteid vastavalt kaitse-eeskirjas seatud piirangutele, püüdes säilitada maksimaalselt kasvukohale looduslikult omast puistu struktuuri

42. KÜSIMUSI? Tänan tähelepanu eest!