NAISTE VARJUPAIGAD NORRAS

1. NAISTE VARJUPAIGADNORRAS Tove Smaadahl Norra Naiste Varjupaikade Liikumise Sekretariaadi (Krisesentersekretariatet) direktor The Secretariate of the Shelter Movement 2007

2. Naistevastanevägivald • Sooline võrdõiguslikkus • Inimõigused • Tervis • Kuritegu The Secretariate of the Shelter Movement 2007

3. Naistevastase vägivallaavaldumisvormid • Majanduslik vägivald • Sotsiaalne vägivald • Psühholoogiline vägivald/ähvardamine • Materiaalne vägivald • Füüsiline vägivald • Seksuaalneahistamine–vägistamine • Sundabielu • Prostitutsioon –naiste ja lastega kaubitsemine The Secretariate of the Shelter Movement 2007

4. Meeste vägivaldsusetagajärjed • Madal enesehinnang • Suutmatus luua eluterveid inimsuhteid • Ärevus • Keskendumisraskused • Depressioon • Unehäired • Traumad • Rohke ravimite ja alkoholi tarbimine • Enesetapumõtted/katsed • Hirm • Isolatsioon • Nähtavad ja varjatud kahjustused The Secretariate of the Shelter Movement 2007

5. Naistevastase vägivalla levikuulatus • Maailmas: umbesiganeljasnaine kogeb oma kodus vägivalda •  2005 aastal võtsid rohkem kui20 000 naistühendust Norra naiste varjupaikadega • Igal aastal on2 500 naistsunnitud meeste vägivalla tõttu ööbima mõnes naiste varjupaigas • Igal aastal on1800kuni 2000 lastsunnitud oma isa vägivaldsuse tõttu viibima mõnes varjupaigas • Iganeljas naine Norras on kogenud mingit liiki vägivalda või selle ohtu • Iga kümnes üleviieteistaastane naine on langenud vägistamise ohvriks. Enamik vägistajaid on vägistatule tuttavad inimesed • 1100 naistkandsid enda kaitsmiseks meeste vägivalla eest alarmsüsteemi (seisuga mai 2005) • 50 kuni 60 %varjupaikades viibivatest naistest kannatab meeste vägivaldsuse tõttu ärevuse või depressiooni all • 31 % Norra teismelistest tüdrukutest kinnitab, et neid on nende tahte vastaselt seksile sunnitud. Umbes pooled sundijatest on nendega samaealised poisid, enamik seksuaalseid rünnakuid toimub pidudel The Secretariate of the Shelter Movement 2007

6. Ajalugu • Esimene naiste varjupaik loodi 1978. aastal Oslos, rahastas riik. • Peagi hakkasid kohalikud naisteühendused maa erinevates piirkondades teisigi varjupaiku avama. Need naisühendused moodustasid ainulaadse ja ajaloolise Norra naiste varjupaikade liikumise. • Seoses uute varjupaikade avamisega 1980. aastatel liikumine laienes. • Hetkel on Norras 51 naiste varjupaika. The Secretariate of the Shelter Movement 2007

7. RAHASTAMINE • Naised, kes rajasid esimese naiste varjupaiga, nõudsid varjupaikadele riiklikku rahastamist. Nad väitsid, et naiste peksmine on kogu ühiskonna probleem. • Riigi kohus on tagada toetavate teenuste ja naiste varjupaikade olemasolu. • Praegu rahastab kõik Norra naiste varjupaiku riik. 20% kuludest katab kohalik omavalitsus ja ülejäänud 80%tuleb Laste ja Võrdõiguslikkuse Ministeeriumi kaudu valitsuselt. • 2005. aastal kulus selleks 145 miljonit norra krooni The Secretariate of the Shelter Movement 2007

8. Norras on 51 naiste varjupaika Avatud 24 tundi ööpäevas Turvakorterid Ligi 30 aastatkogemusttöötamiselvägivalda kogenud naiste ja lastega Elu varjupaigas ja pärast seda The Secretariate of the Shelter Movement 2007

9. Varjupaigad pakuvad • Turvalist pelgupaika vägivalda kogenud naistele ja nende lastele • Toetust ja nõustamist • Toetust suhtlemisel sotsiaaltöötajatega, arstidega, kohtuametnikega, eluaseme leidmist korraldavate asutustega jms • Kohtumisvõimalust teiste naistega, kes on olnud samasuguses olukorras • Võimalust saada teavet ja abi seoses naiste õigustega • Nõustamist ja praktilisi konsultatsioone koha peal või telefoni teel The Secretariate of the Shelter Movement 2007

10. Kelle kaudu jõuab naine varjupaika? Naised ise 36 % Pere/sõbrad/tuttavad 13 % Politsei 24 % Arstid/traumapunkt 8 % Sotsiaaltöötajad 5 % Lastekaitsetöötajad 7 % Teised varjupaigad 3 % Juristid 2 % Pagulaste varjupaigad 1 % Meditsiiniõed 1 % Perenõuandla 1 % Mittetulundusühingud 0,5 % Teised 6 % Allikas: Wenche Jonassen NKVTS, Krisesenterstatistikk 2004 The Secretariate of the Shelter Movement 2007

11. Kelle poole soovitati naisel veel pöörduda: • Sotsiaaltöötaja 43 % • Jurist 35 % • Politsei 29 % • Arst/traumapunkt 23 % • Lastekaitsetöötaja 15 % • Eluaseme leidmist korraldav asutus 7 % • Sotsiaaltöötaja10 % • Perenõuandla10 % • Psühholoog 9 % • Teised varjupaigad 3 % • Tööamet 1 % • Muu 8 % • Ei suunatud mujale 18 % • Allikas: Wenche Jonassen NKVTS, Krisesenterstatistikk 2004 The Secretariate of the Shelter Movement 2007

12. Lastevastane vägivald Vägivalla pealtnägemine kujutab endast tõsist riski lapse tervisele ja arengule. Koduse vägivalla kogemus tekitab lastele ebaturvalisuse tunnet ja kannatusi, avaldades neile mitmel moel ebasoodsat mõju. - Lapsed kogevad kas otsest füüsilist või psühholoogilist vägivalda või elavad keskkonnas, kus nad näevad ja/või kuulevad pealt oma emale suunatud vägivalda The Secretariate of the Shelter Movement 2007

13. Vägivalda pealtnäinud lapsed The Secretariate of the Shelter Movement 2007

14. The Secretariate of the Shelter Movement 2007

15. Naiste varjupaikades lastele pakutavad teenused • Nõustamine • Spetsiaalse personali olemasolu • Kompetentsus • Juhendamine The Secretariate of the Shelter Movement 2007

16. The Secretariate of the Shelter Movement 2007