Ettevõtte organisatsioonilised vormid

1. Ettevõtteorganisatsioonilisedvormid Kristi Suppi

2. FIE FIE – füüsilisestisikustettevõtjaksvõib olla igafüüsilineisik, kespakubomanimeltasueestkaupuvõiteenuseid. FIE peabolemaäriregistrissekantud (kohturegistriosakonnale,digitaalseltallkirjastatudkandeavaldusettevõtjaportaali (https://ettevotjaportaal.rik.ee/) FIE ärinimipeabsisaldama FIE ees- japerenime, agavõibsisaldadakamuidtäiendeid (näitekskauplusevmsettevõttenime). Talupidajavõibees- japerenimeasemelvõikoossellegakasutadaärinimestalunime. (Talunime – kui omab maad)

3. Vanemateloalvõikohtupooltlaiendatudteovõimealuselvõib FIE-ksregistreerudaalates 15. eluaastast. (Tsiviilseadustikualuselvõibkohusvähemalt 15-aastase alaealisepiiratudteovõimetlaiendada, kui see on alaealisehuvidesjaalaealisearengutasesedavõimaldab. Seljuhulotsustabkohus, milliseidtehinguidvõibalaealinetehaiseseisvalt.) FIE otsustabise, kuidas,kellele, kusjamillal ta omateenustosutab. Teadmiseks: FIE võibmingitöötegemisekspalgatateisi

4. FIE võibmingitöötegemisekspalgatateisiisikuid, stvõibolla tööandjaksteisteleisikutele, ningkorraldabomaraamatupidamiselähtuvaltraamatupidamiseseadusest. FIE eisaa olla iseendaletööandjaks,saataennastlähetusse, makstaendalepalkaegatehaendale erisoodustusi, FIE eisaatehatehinguidiseendaga. FIE vastutabomategevuseeestkoguomavaraga. FIE esitabmaksu- jatolliametilefüüsiliseisikuettevõtlusestsaadudtuludedeklaratsiooni (tuludeklaratsioonil, vormil E), millelkajastabttevõtluse tuludjakulud.

5. TÜ ja UÜ Täisühingjausaldusühingasutatakseosanikevaheliseühingulepinguga (suulinevõikirjaliklepingningsedaei pea äriregistrileesitama). Täis- jausaldusosanikusissemakseväärtusealampiiriei ole ningselleksvõib olla kaühinguleteenusteosutamine.Täis- jausaldusühingulei ole põhikirjaegamingeidjuhtimisorganeidpealeosanike. Riigilõivudjanotaritasud on teisteäriühingutegavõrreldesvägaväikesed. Täis- jausaldusühingei pea, erinevaltteistestäriühingutest, esitamamajandusaastaaruannetregistriosakondaavalikukssäilitamiseks (v.a, kuitäisosanikuks on osaühing, aktsiaselts, ühistuvõimittetulundusühing).

6. Kuitegevuslaienebvõi risk kasvab, võibtäis- jausaldusühingualatiosaühinguksvõiaktsiaseltsiksümberkujundada. Kuitäisühingusseastubusaldusosanik,siismuutubtäisühingsaldusühinguksilmakeeruliseümberkujundamise menetluseta. Kuiusaldusühingusseeijääühtegisaldusosanikku, agaalleson vähemaltkakstäisosanikku, muutubusaldusühingtäisühinguks.

7. TÜ Täisühing (TÜ) on äriühing, milleskaksvõienamosanikkutegutsevadühiseärinime all javastutavadühingukohustusteeestsolidaarselt (ühtselt) kogu omavaraga. Ühingulepingualusellepitaksekokkusissemaksetesuuruses,igalosanikul on õigusjakohustusosaledatäisühingujuhtimises. Jaotamisele kuuluvastkasumiosastarvestatakseigaleosanikuleosavastavalttemasissemaksesuurusele, kuiühingulepingugaei ole ettenähtudteisiti.

8. UÜ Usaldusühing (UÜ) on äriühing, milleskaksvõienamisikuttegutsevadühiseärinime all javähemaltüksneistisikutest (täisosanik) vastutabühingukohustusteeestkoguomavaraganingvähemaltüksneistisikutest (usaldusosanik)vastutabühingukohustusteeestomasissemakseulatuses.Usaldusosanikulei ole õigustusaldusühingutjuhtida, aga ta osalebotsustetegemisel võrdselttäisosanikuga, kuiühingulepingugaei ole ettenähtudteisiti.Jaotamiselekuuluvastkasumiosast (dividend) arvestatakseigaleosanikuleosavastavalttemasissemaksesuurusele.

9. Seadusesei ole nõuet, kuisuurpeabolemaFIE, TÜ ja UÜ algkapital,ettevõtjadotsustavadise, kuipaljunadrahavajavad. Osaühinguosakapitalpeabolemavähemalt2 500eurotjaaktsiaseltsiaktsiakapital 25 000 eurot. Seadusedmuutuvadpidevalt, käesolevadnõudedkehtivadalates 2011. aastastkunijärgmistemuudatusteni.

10. Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeksjaotatudosakapital. Asutajaksvõib olla füüsilineisikvõijuriidilineisik, üksvõimituisikut, keskoostavad asutamislepingu. Osaväikseimnimiväärtus (sissemaksesuurus) on ükseuro. Kuiosanimiväärtus on suuremkuiüks euro, peab see olemaühe eurotäiskordne. Osadvõivad olla ühesugusevõierinevanimiväärtusega, igalosanikulvõib olla üksosa. Kuiosanikomandabtäiendavaosa (investeeribomarahaettevõttessejuurde), suurenebvastavaltesialgseosanimiväärtus.

11. Osaeestvõibtasudakamitterahalisesissemaksega, milleksvõib ollamistahesrahaliselthinnatavjaosaühinguleüleantavasi (näiteksarvuti) või varalineõigus (väärtpaberid). Osaühingujuhatushindabmitterahalisesissemakseväärtustningesitabäriregistrilevaraosaühinguleüleandmiselepingujavaraväärtusttõendavaddokumendid. Mitterahalisesissemakseväärtustpeabhindamavandeaudiitor (vandeaudiitor on isik, kes on sooritanudarvestusalaeksperdikutseeksamijatal on õigusandahinnanguid), kuiosaühinguosakapital on vähemalt 25 000 eurotjasissemakseväärtusületab1/10 osakapitalistvõikuiosaühingukõikmitterahalisedsissemaksedmoodustavadkokkuülepooleosakapitalist.

12. Osaannabosanikuleõiguseosaledaosaühingujuhtimises (osanikuhäältearvkoosolekutelpeabolema võrdelinetemaosasuurusega) ningkasumijaosaühingulõpetamiselallesjäänudvarajaotamisel, samutimuudseadusesjapõhikirjas (ettevõtteenda väljatöötatudalusdokument, kuidasettevõttetoimib) ettenähtudõigused. Osanikeivastutaisiklikultosaühingukohustusteeest. Osaühingkuiettevõtevastutabomakohustustetäitmiseeestkoguomavaraga.

13. Juhatus on osaühingujuhtorgan, misesindabjajuhibosaühingut. Juhatuselvõib olla üks (juhataja) võimituliiget. Juhatuseliigeei pea olemaosanik, aga ta peabolemateovõimeline (inimene, kellelt pole kohtukauduäravõetudõigustotsustadaomategudeüle) füüsilineisik. Alates 2011. aastastei ole seadusesnõuet, et juhatusvalitaksekindlakstähtajaks.

14. Osaühingujuhtimineon üldjuhullihtsamkuiaktsiaseltsis, nõutud on vaidjuhatuseolemasolu. Kuiosaühing on niisuur, et osakapitalületab 25 000eurot, siispeabolemakanõukogujaseljuhulpeabjuhatusjuhtimiselkinnipidamanõukoguseaduslikestkorraldustest. Nii suureettevõtteigaaastasttegevusthindamaaudiitor. Sedanõuetei ole väiksematelettevõtetel, kes võivadomategevusekontrollimiseksvalidaendihulgastkellegirevidendiks. Revidentkontrollibdokumentideõigsust, rahadekasutamistningannabsellestaruomanikele, stkoostabdokumendi, midanimetatakseaktiks.

15. Kuiosaühingusotsustataksetasustadajuhatuseliikmetööd, siismakstavatasusuurusjamaksmisekordmääratakseosanikeotsusega, nõukoguolemasolulaganõukoguotsusega. Varajaotamineosaühingulõpetamiseltoimublikvideerijatekoostatudvarajaotusplaanikohaseltosanikevahel, vastavaltnendeosadenimiväärtustele,kuipõhikirjagaei ole ettenähtudteisiti. See saabtoimudaallespärastseda, kuikõikvõlausaldajatenõuded on rahuldatud (näiteks, kuiettevõte onkellelegivõlgurahavõi on täitmatamakstudtellimusedjne).

16. Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateksjaotatudaktsiakapital.Aktsiakapitalpeabolemavähemalt 25 000 eurotjaväikseimaaktsianimiväärtus on 0,1 eurot. Kuiaktsianimiväärtus on rohkemkui 10 senti, siispeab see olema 10 senditäiskordne. Aktsiad on nimelisedjanendekohtapeetakseaktsiaraamatut. AktsiadpeavadolemaregistreeritudEestiväärtpaberitekeskregistris. Aktsionäreivastutaisiklikultaktsiaseltsikohustusteeest, aktsiaseltsvastutabomakohustustetäitmiseeestomavaraga.

17. Aktsiateliigid. Aktsiatestvõivadtulenedaerinevadõigused, vastavaltpõhikirjale, kasumijaotamiselvõiaktsiaseltsilikvideerimiseljärelejäävavara jaotamisel. Ühesugusteõigustegaaktsiadmoodustavadaktsiateüheliigi. Igalihtaktsiaannabhääleõiguseüldkoosolekulehkõiguseosaledaettevõttejuhtimises. Kuiaktsiaseltsil on erinevanimiväärtusegaaktsiaid, peabnendepooltantavatehäältearvuerinevusvastamanimiväärtuseerinevusele.

18. Aktsiaseltsvõibväljalastahääleõigusetaaktsiaid, midanimetatakseeelisaktsiateksningmisannavadeesõigusedividendidesaamiseljaaktsiaseltsilõpetamiselallesjäävavarajaotamisel. Eelisaktsiaomanikul on kõikaktsionäriõigusedpealehääleõiguse. Eelisaktsiatenimiväärtuste summa eivõi olla suuremkui1/3 aktsiakapitalist. Põhikirjagavõibettenäha, et eelisaktsiaannabhääleõiguseteatudotsustevastuvõtmisel (piiratudhääleõigus). Eelisaktsiaomanikulemakstakse dividend, mismäärataksepõhikirjasprotsendinaaktsianimiväärtusest, väljaenneteisteleaktsionärideledividendideväljamaksmist. Eelisaktsiaomanikulevõibmakstakasuurematdividendi, kui on ettenähtudpõhikirjas.

19. Aktsiaseltsivõibasutadaüksvõimituisikut. Aktsiaseltsiasutamisekssõlmivadasutajadasutamislepingu. Asutamislepingustulebmärkidaolulisedandmednaguaktsiaseltsiärinimi, asukohtjaaadress, asutajateandmed,andmedaktsiatekohta (aktsiakapitalikavandatudsuurus, aktsiatearv, nimiväärtus jms), juhatusejanõukoguliikmete, samutiaudiitoriandmedjne. Kuiaktsiaseltsil on üksasutaja, siis on lepinguasemelasutamisotsus. Konkreetsednõuded on äratoodudäriseadustikus, uuedseadusedjaseaduste muudatusedavaldatakseRiigiTeatajaportaalis. Äriseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019

20. Aktsiaseltsikõrgemaksjuhtimisorganiks on aktsionärideüldkoosolek. Üldkoosolekvalibjakutsubtagasinõukoguliikmeid, keda on enamastikolmjakesvalitakseüldjuhulviieksaastaks, kuipõhikirjasei ole sätestatudteisiti. Üldkoosolekotsustabkanõukoguliikmetasustamise. Juhatuseliikmeidvalibjakutsubtagasinõukogu. Juhatuseliikmedvalitakseüldjuhulkolmeksaastaksjanendetasustamiseotsustabnõukogu. Kuijuhatusel on ülekaheliikme, siisvalivadnadendihulgastjuhatuseesimehe, keskorraldabjuhatusetegevust.

21. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetadajasoodustadaliikmete majanduslikkehuveühisemajandustegevusekaudu. Liikmedosalevadühistus: tarbijatevõimuudehüvedekasutajatena, hankijatena, tööpanusevõiteenustekasutamisekauduvõimõnelmuulsarnaselviisil (näitekstarbijateühistud, tootjateühistud). Tulundusühistueeliseks on osanikeisiklikvaralisevastutusepuudumineühistukohustusteeest. Samaskehtibtulundusühistuleminimaalsepõhikapitalinõue 2 500 eurot, miskoosnebliikmeteosamaksudest, ningasutajaidpeabolemavähemaltviis. TegevustreguleerivadTulundusühistuseadusjaÄriseadustik. Mittetulundusühingjasihtasutus on ettevõtted, mille peamineeesmärkeiole kasumiteenimineomanikele, küllagavõivadnadtuluteenida, et sedakasutadaomaeesmärkidesaavutamiseks.

22. Mittetulundusühing (MTÜ) – on isikutevabatahtlikühendus, mille eesmärk võipõhitegevuseivõi olla majandustegevusekaudutulusaamine. See tähendab, et tegutsetakseavalikkuse (terveühiskonna) huvisidsilmaspidades. Tulu võibkasutadaüksnespõhikirjalisteeesmärkidesaavutamiseks. MTÜ eivõijaotadakasumitomaliikmetevahel. MTÜ-d reguleeribMittetulundusühingute seadus. Tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirjakandmiseks peabühing (sihtasutus, usulineühendus) vastamaTulumaksuseaduse vastavatelenõuetele: ühingtegutsebavalikkusehuvides, on heategevuslik – pakubkaupavõiteenustkasumitmittetaotlevalviisil. MTÜ-l peabolema vähemaltkaksliiget, kellevaralisedjamuudkohustusedmäärataksekindlaks põhikirjaga. Liikmeksvastuvõtmisejaväljaarvamiseotsustabjuhatus. Kõrgeimaksjuhtimisorganiks on liikmeteüldkoosolek, kesvalibjuhatuse (üksvõimituliiget) üldjuhulkolmeksaastaks. Liikmelisusteisaateisele isikuleedasianda. Liikmel on õigusavaldusealusel MTÜ-stväljaastuda. Tegevuselõpetamiselannabühingomajärelejäänudvaraülemõneleteisele samalaadsetegevusegategelevaleavalik-õiguslikulejuriidiliseleisikule.

23. Sihtasutus (SA) on eraõiguslikjuriidilineisik, millelei ole liikmeidningmis on loodudvaravalitsemiseksjakasutamisekspõhikirjalisteeesmärkidesaavutamiseks. Sihtasutuseasutajavõib olla füüsilinevõijuriidilineisik. Sihtasutustjuhivadnõukogujajuhatus. Juhatuskoosnebühestvõimitmestliikmest. Nõukogulpeabolemaminimaalseltkolmliiget. Sihtasutus juhindubSihtasutusteseadusest. Eestistuntudsihtasutused on näiteksMaaeluEdendamise Sihtasutus (laenudejatoetustemääraminemaaeluedendamiseks), Tartu Ülikooli Sihtasutus (stipendiumideandmine, ülikoolitoetamine),EttevõtluseArendamise Sihtasutus, Spordimeditsiini Sihtasutus jne.