1 / 116

Väetusõpetus

Väetusõpetus. Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus. Katrin Uurman katrin.uurman@ak.rapina.ee. Väetusõpetuse mõiste. Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Väetusõpetuse ülesanded. Suurendada saaki Parandada saagi kvaliteeti

hada
Download Presentation

Väetusõpetus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Väetusõpetus Meede 1.1 projekt 1.0101.06-0422 Õppegrupp: aiandus Katrin Uurman katrin.uurman@ak.rapina.ee

  2. Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid.

  3. Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada saagi kvaliteeti • Tõsta ja/või säilitada mullaviljakust • Väetamisega ei kaasneks keskkonna saastamist

  4. Väetusõpetuse teooriad • Miinumumseadus • Toitainete täieliku tagastamise teooria

  5. Miinimumseadus Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (näiteks:põuaperiood, ebasoodne mulla pH jne).

  6. Toitainete täieliku tagastamise teooria • Toitaineid antakse väetistega mulda niipalju kuipalju neid saagiga eemaldatakse

  7. Väetistes olevate toiteelementide sisalduse väljendamise viisid • Toiteelemendina (%) • N - lämmastik • P - fosfor • K - kaalium • Toimeainena (%) • K2O – kaalium • P2O5 – fosfor Tekitab segadust kuna number on suurem kui tegelikult väetis elementi sisaldab. P%=P2O5×0,436 K%=K2O×0,83 1,308 % 3,32%

  8. Taimetoiteelemendi mõiste • Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks ning mida pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga kuna igal ühel on oma kindel ülesanne taimes

  9. Taimetoiteelementide jaotamine 1 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest • makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; • poolmikroelemendid - Fe, Mn, (Si, Al); • mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co (Na,Cl); • ultraelemendid - Sr, Cd, Cs, Rb. Sulgudes olevad elemendid on taimedele suuremates kogustes toksilise mõjuga!

  10. Taimetoiteelementide jaotamine 2 • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel • kergesti ümberpaiknevad - N, P, K, Mg; • raskesti ümberpaiknevad - Ca, Fe, S.

  11. Taimetoitaine mõiste Taimetoitaine on keemiline ühend millena taimetoiteelemendid taime sisenevad. • N – NH4+; NO3- • P – PO43-; HPO42-; H2PO4- • K – K+

  12. Toitainete omastamine • Juurtoitumine • Juureväline toitumine

  13. Toitainete omastamine ja liikumine taimes Toiteioon Toiteioon Seotud Vaba protoplasmas lehes toiteioon toiteioon või vakuoolis või varres MULLA MULLA- JUUR TAIME TAHKE LAHUS MAAPEALNE FAAS OSA

  14. Juureväline toitumine • Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. • Juureväliselt omastatakse: • peamiselt CO2, O2, (gaasilistena) • lahustunud mineraalaineid • Peamiselt kasutatakse: • N-väetiseid • Fe, Mn, Zn, Co jt. – väetiseid

  15. Juureväline toitumine • Kasutamise efekt oleneb: • lahuse kontsentratsioonist • välistemperatuurist • niiskusest • taime vanusest • taime füsioloogilisest seisundist.

  16. Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid

  17. Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid • N – lämmastik • liigse väetamise tunnused • kiire lehtede ja võrsete kasv • lehed suured ja tumerohelised • varred kergesti murduvateks • juurestik on vähearenenud • väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele • puuduse tunnused • väga tugev juurestik • peened võrsed • alumised lehed kahvatuvad

  18. Lämmastiku liig

  19. Lämmastiku puudus

  20. P – fosfor • liigse väetamise tunnused • taimed valmivad enneaegu ega anna piisavaid saake • puuduse tunnused • nõrgeneb lehtede, varte ja juurte kasv • vanemad lehed muutuvad sinakaks • leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud

  21. Fosfori puudus

  22. K – kaalium • liigse väetamise tunnused • lehtedel pruunide laigud • lehed on heledad • takistatud on Ca ja Mg omastamine • puuduse tunnused • lehtede äärtel, tipus kollased või kollakaspruunid laigud • leheservad keerduvad alla, varisevad • õite värv tuhm • taim lamandub kergesti • meenutavad vee puudust • võib tekkida liivmuldadel

  23. Kaaliumi puudus

  24. Kaltsiumi puudus • leheservad kaarduvad allapoole • võrsete tipud, õiepungad kuivavad • tomatil põhjustab viljatipumädanikku

  25. Fe- puudus

  26. Muld kui elusorganism ja mikroorganismide osa taimede toitumisel • Mulla viljakuse oluliseks näitajaks on selles leiduvate organismide arvukus ja koosseis • Enamus nendest on mikroorganismid • Mullas leiduvate organismide arvukus oleneb kultuuristatuse astmest

  27. Mullas toimuvate biokeemiliste protsesside põhjustajateks on mikroorganismid • ammonifikatsioon • nitrifikatsioon • denitrifikatsioon

  28. Mullaorganismid • fauna • floora • Fauna • vihmaussid 12% • mutid, putukad, lestad 5% • mikrofauna 3% • Floora • seened, vetikad 40% • bakterid, kiirikseened 40%

  29. Paljud mullaorganismid seovad õhulämmastikku • mügarbakterid 100...200kg/ha • neutraalne muld • huumusrikas muld • mullas vabalt elunevad bakterid 50kg/ha • Mineraalväetiste toime mulla organismide elutegevusele oleneb • väetise liigist • väetise kogusest

  30. Suured lämmastikväetiste kogused vähendavad mügarbakterite õhulämmastiku sidumist • Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik mõju avaldub väga suurte väetiskoguste puhul • Mikrobioloogiliste protsesside aktiviseerimiseks on vajalik regulaarselt kasutada • sõnnikut • komposti • haljasväetiseid • bakterväetiseid.

  31. Vihmaussid • toodavad väga head orgaanilist ainet • kobestavad mulda

  32. Taimede nõuded toitekeskkonnale • Kasvutegurid • valgus • soojus • vesi • õhustatus • happesus

  33. Valgus • Vajalik orgaanilise aine moodustamiseks • Väetamise seisukoht • nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajab taim rohkem valgusenergiat kui ammooniumväetistest • varjus kasvavaid taimi tuleks väetada ammooniumväetistega.

  34. Soojus • Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus • Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kevadel püsivalt üle 5oC ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla 5oC • Optimaalne kasvutemperatuur enamikele taimedele on 20...28oC

  35. Soojus • Väetamise seisukoht • madalamatel temperatuuridel omastavad taimed paremini ammooniumlämmastikku • kõrgematel temperatuuridel omastavad taimed paremini nitraatlämmastikku • ammooniumväetisi kasutatakse enne külvi põhiväetisena • nitraatväetisi kasutatakse pealtväetisena

  36. Vesi • Vesi on üheks fotosünteesi lähteaineks • Vesi põhjustab • toitainete liikumise taimes • ainevahetusproduktideliikumise taimes • turgori taimes

  37. Vesi • Mulla veerežiimist oleneb väetamise efektiivsus • Eriti mõjutab vee hulk mullas N-väetiste omastamist • Väetatud mullas kasutab taim vett ökonoomselt

  38. Mulla õhustatus • Hapniku juurdepääsust juurestikule sõltuvad • juurte kasv • toitainete omastamine • vee omastamine • Õhuvaeses mullas on takistatud ka • sõnniku mineraliseerumine • taimejäänuste mineraliseerumine • õhulämmastiku bioloogiline sidumine

  39. Mulla happesus • Mulla happesus väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka • Happelises mullas on • H-ioone • Al-ioone • Fe-ioone • Happeline muld • nõrgendab fosfori omastamist • nõrgendab bioloogiliste lagunemisprotsesside kulgu • takistab mikroelementide omastamist

  40. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus • Taimede elu on seotud mullaga • Mullast võtavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained • Mulla oluliseks omaduseks on viljakus • Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest • Keskmise viljakusega muldades on huumusesisaldus 2...2,5%

  41. Madala viljakusega muldi on Eestis 18% • Madala huumuse sisaldusega mullad asuvad Kagu-Eestis • Kõrge huumuse sisaldusega mullad on Lääne-, Harju- ja Saare maakonnas • Huumuse sisaldus tõstavad • õige külvikord • orgaaniliste väetiste kasutamine • õige mullaharimine.

  42. Väetiste mõiste • Väetised on ained, millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Väetiste kasutamise eesmärgid • saagi suurendamine • saagi kvaliteedi parandamine • taimedele vajalikud toitained • mulla viljakuse tõstmine • Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks.

  43. Väetiste klassifikatsioon • Koostise alusel • orgaanilised väetised – sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt • mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt • Vastavalt tootmise iseloomule ja päritolule • tööstuslikud väetised – mineraalväetised • kohalikud väetised – orgaanilised väetised

  44. Toime alusel • otsesed väetised • kaudsed väetised • Toime kiiruse alusel • kiirelt toimivad • aeglaselt toimivad Osmocote tabletid

  45. Taimetoiteelementide sisalduse alusel • ühekülgsed väetised • mitmekülgsed väetised • täisväetised • Vastavalt väliskujule ja konsistentsile • vedelväetised • tahked väetised • kristallilised • amorfsed • granuleeritud • väetisepulgad • väetisetabletid ammooniumsulfaat

  46. Mineraalväetiste jaotamine • lihtväetised • makroväetised • N-väetised • K-väetised • P-väetised • mikroväetised • B-väetised • Cu- väetised

  47. kompleksväetised • liitväetised • väetissegud

  48. Mineraalväetiste jaotamist vastavalt nende füsioloogilisele toimele mullale • Füsioloogiliselt happelised väetised • taim omastab katioone • mulda jääv happejääk reageerib H-ioonidega • mulda tekib hape • enamus ammoonium- ja kaaliumväetistest

  49. Füsioloogiliselt leeliselised väetised • taim kasutab anioone • mulda jäävad katioonid ühinevad mullas olevate OH- -ga • jätavad mulda hüdroksiide • NaNO3, mille kasutamisel jääb mulda NaOH • Füsioloogiliselt neutraalsed väetised • taim kasutab aniooni ja katiooni • KNO3; NH4NO3

  50. Lämmastikväetiste kasutamine • Lämmastikväetiste peamiseks andmise ajaks on kevad ja kasvu aeg • Üle 100kg/ha N normi korral anda lämmastikväetis jaotatult • esimene annus (⅔) külvi eel või ajal • teine (⅓) taimekasvu ajal • Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub • väetatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest • ilmastikust • mulla omadustest (Hu%) • agrotehnikast

More Related