1 / 37

K.Tamm

AINE- JA ENERGIARINGE. K.Tamm. 2004. Konsultant: Ivari Tiitsu. AINE – JA ENERGIARINGED avavad kõige üldisemad eluta ja eluslooduse suhted Maal AINERINGED näitavad, kuidas tekib eluta ainest orgaaniline aine ja kuidas seda kasutatakse ökosüsteemi peamiste organismirühmade poolt.

hada
Download Presentation

K.Tamm

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. AINE- JA ENERGIARINGE K.Tamm 2004 Konsultant: Ivari Tiitsu

  2. AINE – JA ENERGIARINGED avavad kõige üldisemad eluta ja eluslooduse suhted Maal AINERINGED näitavad, kuidas tekib eluta ainest orgaaniline aine ja kuidas seda kasutatakse ökosüsteemi peamiste organismirühmade poolt. ENERGIARINGED näitavad, kuidas elus- organismid seovad ja kasutavad Päikeselt saadavat energiat

  3. Ökosüsteemi elusosad rühmitataksegi orgaanilise • aine tekkimis- ja kasutamisviisi põhjal: • TOOTJAD ehk produtsendid on orgaanilise • aine loojad (taimed, vetikad, sinivetikad, kemo- • sünteesijad) • TARBIJAD ehk konsumendid ise eluta ainest • orgaanilist ainet ei suuda valmistada, peavad • saama teisi elusolendeid toiduks. Jagunevad • herbivoorideks, karnivoorideks, parasiitideks jne • LAGUNDAJAD ehk destruendid lagundavad • surnud orgaanilist ainet (mineraliseerivad)

  4. AINERINGE on stabiilses ökosüsteemis suletud. Lagundajad muudavad surnud orgaanilise aine taas taimedele vajalikeks veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Gravitatsiooni tõttu ainet oluliselt Maalt tervikuna ei välju.

  5. AINERINGE ON SULETUD RINGE

  6. Kui tootjad toodavad rohkem kui tarbijad suudavad kulutada või lagundajad lagundada (mineraliseerida), tekib ORGAANILISE AINE DEPOO: mullahuumus, metsakõdu, turvas, muda Nii tekkisid ka fossiilsed kütused – põlevkivi, kivisüsi, nafta jt.

  7. SURNUD ORGAANILISE AINE DEPOO TEKIB . . .

  8. Inimene kasutab orgaanilist ainet kütusena, õhku • pääseb süsihappegaasi ja teisi orgaanilistesse • ainetesse deponeeritud ühendeid (näiteks • väävli ja lämmastiku oksiide jt). • väheneb seotud süsiniku hulk, • suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris • kiireneb kliima soojenemine (kasvuhooneefekt) • tekivad happesademed

  9. FOSSIILSED KÜTUSED KASUTUSEL

  10. NAFTA OTSAS, ÕHK PUHAS!

  11. ENERGIARINGE ENERGIAT saavad Maa ökosüsteemid Päikeselt. Taimed, vetikad ja sinikud seovad selle energia fotosünteesi käigus orgaanilistes ainetes olevaks energiaks. Päikeseenergia liigub taimede kaudu kõigile teistele elusolenditele ja ka ladestub.

  12. ENERGIARINGE

  13. ENERGIARINGE ON AVATUD RINGE • Taimede poolt seotud energia kulub • loomadele (herbivooridele, neilt karnivooridele) • osa kulub kõigil ainevahetusprotsessideks • osa püsib taimeorganites (puidus, juurtes) • osa jääb lagundajatele • osa deponeerub huumuses, turbas jne • osa hajub soojusena õhku • Soojus hajub igast aineringe lülist atmosfääri, • kuid fotosünteesijad toovad seda pidevalt juurde.

  14. ENERGIA HAJUB SOOJUSENA IGAST LÜLIST

  15. TOOTJATE POOLT TOODETUD ORGAANILISE AINE JA ENERGIA HULGAST (ehk bioproduktsioonist) OLENEB, KUI PALJU SAAB ANTUD ÖKOSÜSTEEMIS OLLA TARBIJAID NETOPRODUKTSIOON (koguproduktsioon miinus materjal ja energia, mis kulub produtsentidele endile ainevahetuseks ja keha koostiseks) on erinevates planeedi Maa bioomides erinev, mida näitab järgnev diagramm (Andmed võetud raamatust Miller, G. Tyler. Living in the Environment. 9th ed. 1996, Wadsworth Publishing Company, p. 111.

  16. BIOPRODUKTSIOON ERINEVATES BIOOMIDES (kilokalorit ruutmeetri kohta aastas)

  17. ANORGAANILIST AINET JA PÄIKESEENERGIAT SEOVAD: SAAVAD KASUTADA VALMIS ORGAANILIST AINET: MINERALISEERIVAD SURNUD ORGAANILIST AINET: KÜSIMUSED • 4. AINERINGE SULETUSE MAAL TAGAVAD: • 5. ENERGIA PIDEVA KAO KOMPENSEERIVAD: • 6. SUURIMA BIOPRODUKTSIOONIGA ON MAAL ESTUAARID, • TROOPILISED VIHMAMETSAD JA MÄRGALAD. MÕELDES • GLOBAALSELT: MIKS EI PEAKS INIMKOND JUST SINNA • OMA PÕLDE JA KARJAMAID RAJAMA?

More Related