esivanemate radadel elu talus
Download
Skip this Video
Download Presentation
Esivanemate radadel – elu talus.

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 63

Esivanemate radadel – elu talus. - PowerPoint PPT Presentation


  • 391 Views
  • Uploaded on

Esivanemate radadel – elu talus. Helen, Lisette, Martin, Rait, Karl-Kristjan, Ingrid, Kristian, Sten. Juhendaja: õp. Tiia Toimumiskoht: SOERA TALUMUUSEUM. 1. päev – Elu rehielamus. Talulapse mängud, tööd ja tegemised. Tutvumine taluõue ja –hoonetega. Talulaste mängud ja mänguasjad

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Esivanemate radadel – elu talus. ' - gram


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
esivanemate radadel elu talus

Esivanemate radadel – elu talus.

Helen, Lisette, Martin, Rait, Karl-Kristjan, Ingrid, Kristian, Sten.

Juhendaja: õp. Tiia

Toimumiskoht: SOERA TALUMUUSEUM

1 p ev elu rehielamus talulapse m ngud t d ja tegemised
1. päev – Elu rehielamus. Talulapse mängud, tööd ja tegemised.
  • Tutvumine taluõue ja –hoonetega.
  • Talulaste mängud ja mänguasjad
  • Tööriistad ja tarbeesemed talus
  • Tööjaotus talus
  • Vahaküünalde valmistamine
  • Lõnga kerimine keripuudega
  • Meeskonnatöö mõiste ja harjutamine
slide5

Huvitavaim tööriist oli Raidil. Otsekui põhjata suur pudel,

mille sees nui. Tegemist oli vorstipressiga.

slide8

Kolmanda tegevusena ootas meid vahaküünalde meisterdamine.

Perenaine Õie lõikas meile vaharibad ja vajaliku mõõdu tahinööri.

Soojendasime tule paistel vaha pehmeks, panime nööri paika

ja hakkasime vaha ümber nööri keerama.

slide11

Tutvus keripuudega.Lõngavihi panek keripuudele, õhulise lõngakera kerimine.

Iga laps pidi kerima ühe kerajao.

2 p ev talulapse vastlad
2. päev - talulapse vastlad
  • Saime teadmised taluinimeste vastlakommetest
  • Mängisime Soera talu lauamängu
3 p ev talulapse koolip ev
3. päev – talulapse koolipäev
  • Koolis õppisid talulapsed lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu. Piiblilooga seoses õpiti ka laulmist. Hiljem lisandusid käsiöö ja veel hiljem joonistamine, looduslugu ja kehaline kasvatus.
  • Tuhkapäeva kombed
  • Tunniplaan:
  • 1. tund – käsitöö
  • 2. tund – looduslugu
  • 3. tund – laulmine
  • 4. tund - joonistamine
2 looduslugu ueala pperada
2. looduslugu: õueala õpperada
  • Õpperada asub talumuuseumi õuealal ja koosneb viiest vaatluspunktist:
  • kivi
  • kiigepost
  • istumispakud torikulistega
  • kadakapõõsas
  • kask
slide45
Kivi
  • Kivi puutudes ulatasime justkui käe kauge aja taha talulapsele. Kivi oli katsudes külm, sest praegu on talv. Kivil kasvab rohekas sammal. Kivis on praod, milledes on näha jääd, sest vesi on sinna valgunud ja külmunud. Kivi ümbermõõduks mõõtsime 6 meetrit ja 7 cm. Inimtegevuse jälgi talvel ei ole, ent suvel saab kivi otsas istuda. Suvel muutub kivi päikese käes soojaks, elukooslusena lisanduvad rästikud, sipelgad ja ämblikud.
kiigepost
Kiigepost
  • Teisena vaatlesime kiigeposti. Ümbermõõt 50 cm. Postil kasvab hallikas samblik. Sademete ja päikese vaheldumine on põhjustanud pragude tekkimise, sinna omakorda siseneb vesi ja lumi, mis ajapikku posti mädandab. Inimetegevusena panime kirja jõu rakendamise posti kallal, mis halvimal juhul selle murrab. Samuti on posti ümbrus inimese poolt hooldatud.
istumispakk torikulistega
Istumispakk torikulistega
  • Kolmandana vaatlesime torikulisi vanal palgijupil. Puhastasime palgi lumest. Torikulised on puu küljes kasvavad seened, mis mädandavad puutüvesid ja kände. Seente niidistik moodustab puidus tiheda võrgustiku ning alguses areneb see puu sees. Viljakeha tuleb tüvele nähtavale hiljem. Meie vaadeldavad torikulised on kabjakujulised. Need on kastudes kõvad, seega mitmeaastased. Viljakeha allküljel on torukesed, milledes valmivad eosed. Praegu on need külmunud. Viljakehal on näha aastaringe. Mõõtsime ühte väiksemat torikulist. Viljakeha mõõtmed olid 8x1,5 cm, näha oli 3 aastaringi. Elukooslusena talvel kedagi me ei näe, ent suvel sagivad siin sipelgad. Inimtegevusena on torikulisi ohustamas murdmine ja paku küljest viljakeha eemaldamine.
kadakas
Kadakas
  • Neljandana jõudsime kadakapõõsani. Päike on muutnud ühe põõsakülje lausa pruunikaks. Sademeid tarvitab kadakas elutegevuseks, tuulele on äärmiselt vastupidav. Põõsa ümbermõõduks saame 149 cm. Elukooslustest on esindatud erinevad kõrrelised, millede jäänukeid veel praegugi näha on. Tuule ja külma eest otsivad põõsast kaitset linnud, suvel võimalik lindude pesapaik. Kadakaoksi näsivad kitsed, suvel seavad oskte vahele oma püünised üles ämblikud. Inimtegevuses on kadakas laia väljundiga: saunavihad, marjad ravimtaimeks, suveniirid, ilupõõsad. Lisamärkustesse paneme kirja, et vanarahvas kutsus kadakat ristimarjapuuks, kuna selle marjadel on otsas ristimärk.
slide50
Kask
  • Viienda objektina vaatlesime kasepuud. Talvel raagus, okstel näha kinnised pisikesed lehepungad. Puutüvel kasvab hall samblikukiht. Kasepuu elab koosluses männi, kuuse, kadaka ja erinevate kõrrelistega. Puu otsas peatuvad linnud, kevadel korjavad pungadelt ja urbadelt vajalikke aineid mesilased. Peenikesi oksi näksivad talvel külmaga kitsed. Inimtegevusena märgime kasutusaladeks saunavihad, kasemahla. Kasepuud tarvitab inimene ka küttepuuna.
slide52

Lisamärkusena paneme kirja, et rahvasuus kannab kask nimetusi vihapuu ja KÕIV. Viimane on Palade kooli lastele eriti tähendusrikas ning jääb ilmselt alatiseks meelde.

vahetund
Vahetund
  • Loodusloo tunni järel koguneme püstkotta, kus ootab söögivahetund. Ega talulastel olnud sööklat ja koolitoitu. Nemad nosisid oma leivakoti kallal. Tädi Õie oli teinud loodusloo tunni ajal püstkotta lõkketule ning meie asume tulel leiba küpsetama. Küll see maitseb hästi!
laulutund regilaulu ja kivipilliga
Laulutund regilaulu ja kivipilliga

Igaüks mõtles ühe rea ja teised kordasid järgi. Rütmiks mängisime kivipilli.

Talulastel ei jäänud ükski laul laulmata ega lugu mängimata.

Kehapilli saame plaksutades ja tümpsutades ning rütmipilli saab kõikvõimalikest asjadest teha.

joonistamistund lumes
Joonistamistund lumes

Tänapäevaselt nimetame seda maakunstiks. Kehatrükiga vajutame lumele vormi, sõrmega lisame näo ja riided.

Valmivad meie autoportreed lumel.

mida projekt meile kokkuv tvalt petas
Mida projekt meile kokkuvõtvalt õpetas?
  • Palju uusi teadmisi esivanemate elust
  • rohkesti praktilisi oskusi
  • seoste nägemine tänapäeva eluga
  • koostööoskus ja –valmidus
miks oli meie projekti teemaks esivanemate elu ja milleks see meile vajalik on
Miks oli meie projekti teemaks esivanemate elu ja milleks see meile vajalik on?
  • Kuna eesti keeles ja inimeseõpetuses läbisime hiljuti esivanemate ja aja teema, siis oli väga hea ja õige aeg õpitud teooriat praktikasse rakendada. Ka loodusõpetuses õppisime liikumist , kiirust ja elektrit ning nüüd saime kogeda, et vanal ajal liikus kõik ainult inimjõul, kiirus ei ajanud taluinimest taga ning ilma elektrita oli elu täiesti võimalik. Käsitööd tehes toimus käeline areng, muusikas mängisime rütmipille ja tegime regialaulu, joonistasime toas laua ääres ning tegime lumetrükki õues. Seega toimus meie projekti läbi lõiming kõikide õppeainete vahel, sidudes eelnevalt saadud teadmised läbi praktiliste tegevuste ühtseks tervikuks. Projekti teema vajalikkuses oleme kõik veendunud, sest igaühele meist on oluline teada, kus on meie juured, kust pärinevad meie teadmised ja oskused. Esivanemate elu on kultuuripärand, mille säilimine ja edasikandmine on tänasel päeval meie kätes.
slide61

Suur aitäh Soera lahkele perenaisele

Õie Laksbergile!

Tere tulemast kõigile

SOERA TALUMUUSEUMISSE!

slide62

Vahvad talulapsed: Helen, Lisette, Martin, Karl-Kristjan, Rait, Sten,

Kristian ja Ingrid.

Pildid ja tekst: õpetaja Tiia

ad