1 / 6

Toitumistavad läbi aegade

Toitumistavad läbi aegade. Lühike slaidiprogramm, mõeldud ettekandmiseks klassis!. Ülevaade programmist. Tähtsamad toiduained Olulisemad joogid Pidulaud ja erinevused tavasöömaajaga Erinevate toitude osakaal. Tähtsamad toiduained.

ferris
Download Presentation

Toitumistavad läbi aegade

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Toitumistavad läbi aegade Lühike slaidiprogramm, mõeldud ettekandmiseks klassis!

  2. Ülevaade programmist • Tähtsamad toiduained • Olulisemad joogid • Pidulaud ja erinevused tavasöömaajaga • Erinevate toitude osakaal

  3. Tähtsamad toiduained • Sellest ajast peale, kui eestlaste toidulauale ilmus liha, on nad eelistanud sealiha. Vanasti oli veel liha maiusasi ning tõsist lihasöömise harjumust veel ei olnud. Liha söödi peaaegu üksnes pühapäevadel või muude pühade ajal. Kuid sealiha on aga enamasti rasvane. • Meie rahva põhitoiduks on aastasadu olnud leib ja pudrud. Kui leib oli igapäevane toit, siis putru söödi just kesknädalal ja laupäeval. Leib oli valmistatud siis jämedast sõelumata ja kliidega segatud jahust. Jahuga segatakse aganaid, sest vili oli kallis. Puhast rukkileiba võis saada ainult pühade ajal. • Kõrvuti leivaga olid rahva hulgas väga levinud mitmesugused pudrud ja kördid, mida valmistati jahust ning tangudest. Valmistati vedelaid ja pakse putrusid, esialgu peamiselt odrajahust või – tangudest. Hiljem lisandusid rukki-, kaera- jt. pudrud. Pudrule hakati lisama ka kartuleid, tekkis mulgipuder. Odratangudest tehti ka veel vere- ja vereta vorste. • Kõrvuti leiva ja putrudega onpiim aastasadu olnud eestlaste üks põhitoite. Veel enam, liha harukordsusest tingituna on ta silgu ja räime kõrval olnud pikka aega peamine loomse valgu allikas maarahvale. • Köögiviljadel ei olnud eestlaste toitumistavades väga suurt osa, välja arvatud suhteliselt hiljuti populaarseks saanud kartul. Nende ebamäärane suhtumine köögiviljadesse oli tingitud sellest, et arvati, et juurviljad ei anna jõudu. • Väga tähtsaks toiduaineks oli ka sool, sellega maitsestati, soolati, see oli väga kasulik vanal ajal.

  4. Tähtsamad joogid • Taar oli jahujook ja seda tehti vanemal ajal igapäevaseks joogiks odra-ja rukkilihtjahust. • Õlu ja kali on rohkem pidupäevajoogid, neid joodi ka tihti seltskonnas. • Rokk oli rukkijahujook, mida siis hautati. Tehti põhiliselt igapäevaseks joomiseks.

  5. Erinevate toitude osakaal(1930-ndad)

  6. Lehe pani kokku... Lauri Soopalu Tartu Kommertsgümnaasium 11. b klass

More Related