1 / 55

deve no topiku spesial

Imprestimus no sustentabilidade Kompania Investimentu Timor-Leste Parseiria entra seitor Publiku-Privadu Oleu Pezadu - eletrisidade MDG-Suco uma publiku Tasi Mane no TimorGAP. deve no topiku spesial. Imprestimus Baze Legal :. Lei (No.13/2009) Orsamentu no Jestaun Finanseiru

fauve
Download Presentation

deve no topiku spesial

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Imprestimus no sustentabilidade • Kompania Investimentu Timor-Leste • Parseiria entra seitor Publiku-Privadu • Oleu Pezadu - eletrisidade • MDG-Suco uma publiku • Tasi Mane no TimorGAP deve no topikuspesial

  2. ImprestimusBaze Legal: Lei (No.13/2009) Orsamentu no JestaunFinanseiru Artigu20 “Garantias e empréstimos concedidos ao Estado” • Tenkespesifikamontantedevebafinansiamentuestadu • MF deitmakihaautoridadeba halo deve ho naranEstadu • OsanDevetomaktenkeba FCTL • MF belefosaigarantiaseinautorizasauntutan, bainhiramontante la liuosanne’ebeseidaukgasta • GoTLiharesponsabilidadebagarantia, asuransikainstrumentufinansial • GastuKumprimentugarantia no segurunudardespezaservisudivida. • Tenkefo PN bakustuoperasaundividadurantetinanida. • “Capital Settlement” no funan no montanteseluktenkeseluhusi FCTL, seindotasaunseluk

  3. Politika Divida Publika: Fundamentu ba Divida eksterna atu sai finansiamentu adisional ba implementasaun PEDN durante tinan lima nia laran Inklui: • Justifikasaunkontratamentudivida • PrinsipiujeralbaGoTLatuadere, (sustentabilidade no jestaundividane’ebetransparante) • Jestaunkustu no riskuhusikontratamentudivida, inkluimontante, termus no kondisaundivida) • Estabelesimentuenkuadramentukondusivubadivida

  4. Lei Imprestimus No. 13/2011 • MF mak negosia prosesu divida tomak, tau-matan husi KM • Forma Divida : Contratos de Empréstimo ou Acordos de Financiamento; Títulos do Tesouro; Certificados de Poupança. • Pagamentu ba juros no amortizasaun kapital DP asegura husi reseitas iha OJE tin-tinan

  5. Cont’ • Labele uza DP atu finansia gastu rekorente estadu, maibe atu kontribui ba PEDN • Rekursu atu hetan DP tenke bazeia ba nesesidade finansiamentu prioridade estadu, relasiona ho infraestrutura • Kustu DP labele aas liu fali retornu ekonómiku investimentu públiku

  6. Lei OJE 2012, Artigu 5 Montante Maximu ne’ebe autoriza atu deve • Atuatinzinesesidadefinansialne’ebeiharelasaun ho infraestruturastratejikubadezenvolvimentunasaun, GovernuhetanautorizatuirArtigu 20 Lei No.13/2009 iha21 October no Artigu3 Lei No. 13/2011 iha28 September, atuuzadevekonsensionalhusirailiur ho montantemaximut$160, ho tempumaximutinan 40 • Seinprejudikaprovisaunihaleten, iha 2012 finansialhusidevelabeleliu t$43.1

  7. Devebagastuskainvestimentu • Investimentukatakalokasaunne'ebeseiforetornu • Problemadevelaosfunandeit, maibekapitaldeve • Deve agora seiobrigaitaatu halo gastus boot agora no futuru. Itaseifotiosanbarakliu tan husiFunduPetroleuatuselutusan no baatividadeestadu • Bainhira FP hotuona, itaseitanelimanbaajudusseluk

  8. Prosesuimprestimusatual • EXIM-CHINA : ± tokon $20 basanitasaun no DrainajenihaDili (Seidaukihainformasaun ) • JICA: tokon $68.7 baestradaDili-Baucaudurantetinanrua. Ho kontratudeveliutinan 30 ho periodu de grasatinan 10 ho funan 0.7%. Total kustu t$95, no GoTLseiselu t$26 • ADB: tokon $70 baestradaDili-Liquica, Tibar-Ermerano Manatuto-Natarbora • World Bank: tokon $40 baestradaMaubisse-Ainaro/Same, Maubisse-Letefoho-Ermera

  9. Con’t • KustuestradaMaubisse-Ainaro/Same, Maubisse-Letefoho-Ermeraho t$120, (menus t$1/KM). BM husuatufinansiahusi t$40 husideve, t$20 husi grant no t$60 husi GTL) • Auto Estrada Suai-Beacu (seidaukhatene se-makseifinansia), tuir PT VikramaKarya, kustu ± biliaun $1.4 • Seidaukihakontratobadevehusi GTL ho “Lenders”, posibilidade Japan ho ADB makuluk, ho BM pareseNovembruhafoinGovfoun

  10. Tempo atuselu

  11. Info Deve • Termusdurantetinan 30 ho periodu de grasatinan 10, ho funan 0.7%

  12. IBRD (imprestimuskomersial), termusdurantetinan 30, ho periodu de grasatinan 5, funanLIBOR +0.46% (Funanne’edependeba LIBOR=London Interbank Offering Rate ) • IDA (devekonsensional), durantetinan 25 ho periodu de grasatinan 10, ho funan 2.5%

  13. OCR (Ordinary Capital Resources ), funan kiik liu kompara ho funan deve komersial, LIBOR +0.19% ho periodu de grasa tinan 5, Termu durante tinan 25 • ADF (Asian Development Fund), funan 1%, periodu de grasa tinan 8, deve durante tinan 32

  14. Importanteatukonsiderakatak:

  15. Impaktuba FP no sustentabilidade Maskefunankonsensionalitatenkeseluniakapitaltinan-tinan, selutusanseihamenusmontanteosanne’ebe TL seiuzahusi FP Selutusanseihatunnivelsustentavel (RSE) tinan-tinan Selutusanhafoinrezervapetroleumaran, seihamenusbalansuFP no labelemanteinsustentabilidadefinanseirubafuturu

  16. Cont • Depois 2023, Bayu Undan maran ona, no Kitan molok 2020 • Tuir Sensus 2010, labarik ho idade kiik dupla kompara ho idade liu 20. Depois periodu de grasa sira tama ba kampu servisu • Karik dezenvolve Sunrise lalais, iha posibilidade atu selu, maibe sei fo impaktu ba dezenvolvimentu seitor seluk

  17. Konsekuensiabainhira mina-maran • Maske osan laiha, GoTL tenke prioritiza atu selu tusan uluk, molok dezenvolve povo • Seitor servisu publiku sai fraku liu tan, hanesan edukasaun, saude, agrikultura no seluk tan sei hetan impaktu boot

  18. Esperiensianasaunseluk ECUADOR: • Hetanlukru boot husirendimentupetroleutambafolin mina-rainiansaehusi $2.50/barilihatinan 1972 ba $35/barilihatinan1980 • Halo imprestimusho “funankonsesional”husibanku • Ecuador hare imprestimusho funankiikhanesanhetanosan GRATIS • GoECuzarekursupetroleuatufinansiaplanudezenvolvimentu ho ambisiozu • kontinuaatuuzarekursusirane’enudargarantiaatu halo imprestimus

  19. Maibeihatinanmediu 80-an: • Folin mina-raitunhusi $34 ba $13 iha1986, • Enfrentaproblemaaihan, aumentaimportasaun • Funankiikhusidevesaehusi 6% ba21% • Tusansaemaka’asliutambafunan, no presu mina-raiihavolatilidademaka’asne’ebeGovernurasiklabelekontrola

  20. Con’t • Zaire (Ditadura Mobuto Sesesekoniatempu), staf IMF rasikharukadireitamenteosanimprestimusne’ebaMabutoniakontabankariaiha Swiss • Indonezia (Suharto), no niakronissiranaukmaizumenus 1/3 osanimprestimushusiBanku Mundial basiraniainteres • Tanzania: privatizaseitorbe’emos, povoenfrentabe’emosla sufsiente no foer • Nicaragua: privatizaseitoreletrisidade, halo folineletrisidadesaikarun no ahi mate beibeik

  21. Igualidade entre jerasaun O Fundo Petrolífero deve contribuir para uma gestão sensata dos recursos petrolíferos para benefício da geração actual e das gerações vindouras. ( Lei Fundu Petroleu) • Deve ohin, fo naha todan ba jerasaun futuru • Uza Fundu Petroleu ba selu deve ohin loron, ignora tiha direitu moris jerasaun futuru • Ita entrega eransa kiak ba ita nia oan sira

  22. ImprestimushusiAjensiaEstadu TimorGAP EP Artigo 13.° Missão e competência 2. Compete à Direcção Executiva, sem prejuízo do carácter geral do disposto no número anterior, elaborar e submeter à aprovação do Conselho de Administração: b) propostas de captação de recursos, contracção de empréstimos e financiamentos no País ou no exterior, inclusive mediante emissão de títulos; Ne’e viola prinsipiu lei Orsamentu no JestaunFinanseiru (Lei (No.13/2009): • MF deitmakbele halo imprestimus ho naranestadu (DiresaunEzekutivulabeleihapoder boot liu ho ConseiluMinistru no Parlamentu) • TenkehetanaprovasaunhusiParlamentumolok halo imprestimus

  23. Dalanatuhasaerendimentudomestiku Ami hanoinatufinansiaestadulaos ho dalanimprestimus, maibeaumentarendimentudomestiku TL : • Taxa ( presizarevefilafali Lei tributaria 2008) • Dezenvolvimentuseitor non-oil iharai-laran: • Agrikultura • Turismu • Seitorprivadune’ebe la dependeba OJE

  24. CITL,SA: Companhia de Investimento de Timor-Leste EstabelesetuirDekretu-Lei 41/2011 • Objetivu : atupromovedezenvolvimentuoportunidadeinvestimentu no kresimenturikezanasional, lideraprojetustratejikuimportante ho impaktukomersialne’ebesignifikante • Karakteristiku (tuirGov) nudarkompaniaestadunian, atuhanesan ho Temasek Holding husiSingapura • Kapitaltokon $200

  25. Analiza LH “projetu CITL la refletanesesidadehusimayoriaTimóroanne’ebélutaatu tau hahanidaihamejaleten. Estudantessirapresizakadeira, livru, biblioteka no mestresiramoloksirabelehetanvantajemoptiku internet nian, no povopresizahahansaudavel no be’e mos molok sira bele kompras iha mall luxu”. LH nia submisaun ba Komisaun C PN kona-ba OJE 2012. 21 Outubru 2011 • CITL kriaseinpartisipasaunhusipúbliku no supervizaunParlamentar. • Seidaukihaestrutura no regulamentu internal • CITL seihafrakudezenvolvimentuseitorprivadu • Belehamosukronismunsst

  26. Con’t "....ohin tau laiosanba Han kalannian, no matabisubaabandadernian. Hafoin, la'ohakatbaeskola, no dada is ihamahonida, ihaumanialaran, turihakadeiraida, no hakerekihamejaoanida, hafoin, ihalorokraik, makbuka Internet hodiakompanhadezenvolvimentu Timor Lestenian, inkluindu CITL...". Adriano do NascimentoChefe Bancada Partido DemocraticoDebates PN kona-ba OJE, 21 Novembru 2011 “The government did not offer any feasibility studies concerning investments, or say what the company was supposed to invest in. Jose Teixeira (FRETILIN Media Release, Dili, 21 November 2011 • 1. Lei ba investimentu publiku, atu hari Impreza estatal, mak seidauk iha hodi servi hanesan kuadru legal no mata dalan, ba oinsa atu hari? ho kapital inisiu no masimu hira?se mak atu zere saida? investmentu saida mak sai preiorida? no tamba sa? investimentu ne'e, halo ho se? Iha nebe no bainhira? No mos kestaun teknika ekonomika no politika sira seluk, nebe lori ita atu ba mundu transparansia no akontabilidade estadu nian.2. Kapitalizasaun ho osan dollar juta 200 ne'e, bot tebes atu aloka iha tinan 2012 nudar, tinan ba dezenvolvimentu demokrasia. Eleisaun presidential no parlamentar sei nesesita, rekursu no esforsu hot-hotu, ho nia finalidade lori emvairomentu foun ukun nian, no adaptasaun ukun nain sira, ba sira nia ukun ne'e rasik.

  27. PARSERIA ENTRE SEITOR PUBLIKU - PRIVADU

  28. PUBLIC Objetivu Politiku Serve/proteze direitu sidadaun Halo Planeamentu Sidadaun mak “kontrola” Tenki iha akuntabilidade ba sidadaun/Publiku Osan mai hosi povu Regulador PRIVADU Atu hetan lukru Atu serve konsumidor/merkadu Shareholder mak kontrola Akuntabilidade ba shareholder La fo importansia ba valor sosial sira Osan mai hosi ema riku

  29. Parseria Kontratu legal entre seitor privadu no publiku • Donors’ view: “win-win solution”: Fornese nesesidade baziku no halo lukru • Finansiamentu • Implementasaun • Manutensaun ba fasilidade publiku • Atu fahe risku • Fornese servisu sosiais

  30. Asumsaun Baziku • Lojika Merkadu nian la’o ho di’ak • Ema Riku Barak • Seitor Privadu iha kapasidade finanseiru • Seitor privadu iha matenek liu • Seitor privadu efisiente no efikaz liu • Iha merkadu/iha demand • Sei hetan lukru • Seitor publiku forte atu kontrola

  31. PPP Iha TL • Ideias foun foin mosu • Bele hare iha Orsamentu do Estadu • Ministra Finansas aprezenta Politika PPP ba Konsellu Ministru • Involvimentu boot liu hosi seitor privadu iha infraestrutura (Finansiamentu, konstrusaun, no operasaun) • Portu no Airportu • Infrastrutura sosial????

  32. Kontextu TL • Konseitu foun no seidauk klaru….. • Kapasidade finanseiru no jestaun seitor privadu TL • Kapasidade seitor publiku atu halo planu, regula no kontrola • Kestaun Merkadu: Merkadu TL sei atrai ema atu halo investe iha seitor sira ne ka lae? • Seitor ida ne’ebe mak atrativu liu??? • Parseria iha servisu sosial????? • Estadu atu kontinua fakar osan ba kontrator sira?

  33. Ezemplu Balu • Auto-Estrada – Tanba sa Governu la fo ba seitor privadu…???? • Projetu Tasi Mane…… Tanba sa la atrai investimentu privadu????

  34. Oleo Pezadu • CNI22 :2008-Sept 2010 (ba projetu tomak) • Sept 2010 : Puri Akraya Engineering (kaer parte sentral eletrika) • To’o iha 2011, gasta ona liu tokon $500, hein atu gasta tokon $282 iha OJE 2012

  35. Gastus futuru iha operasaun • Liu tokon $48 gastaiha 2011 bakombustivel • Iha 2012 alokatokon $102 bakombustivel no planuatugastabarakliu tan ihafuturu • Rendimentubruto EDTL niandurante 2011 ihadeittokon $14.5 • Tuir OJE 2012, Govniaprojeksaunatuhetanrendimentubrutotokon $16.1 • Iha 2016 GTL niaprojeksauntokon $41.6, ihamomentune’ebakustubakombustivelseiliutokon $100 • KustuManutensauntin-tinanbele 10% husi total kustu

  36. MDG-Suco • OJE 2011 alokatokon $44.6 baprograma MDG-Sucoatuhariiuma 5 kadaaldeia • Atu hari 11,855, aloka $4,000 kada uma Maibe laiha fornesidormakhakarak, • Nune’e, KomisaunAprovisionamentuNasionalatufokontratubaCarya Timor-Leste no JonizeConstruction. • Presu $10,800/uma, kompaniahusutokon$144 atuhari’iumahirakne’ebepresiza, maibeKAN limitakontratubatokon $100, hamenusnumeruumaba9,237

  37. Con’t • 2012 gastatokon $54.6 iha 2012 no tokon $44.6 anualmentehusi 2013-2015, maibenafatinplanuatuhari’i 11,145 umakadatinanbaosanne’e. Problema : laihakonsistensia entre planuGovernu no aprovasaun PN

  38. Tasi Mane no TimorGAP ProjetuTasi mane seiinklui: • Suai: Area babazefornesementu, fatinindustria, Suai Foun, Airportu Suai, no fatinbahakiakLafaek. • Betano: FatinbaRefinaria no Petrokimika, SidadePetroleu (BetanoFoun) • Beaco: FatinPlanta LNG nian, BeacoFoun, ViquequeFoun, AeroportuViqueque.

  39. Despeza, planualokasaun no Deve

  40. Supply Base iha Suai • Suai: Area Suai Supply Base, fatinindustria, Suai Foun, Airportu Suai, no fatinbahakiakLafaek. • kontratubaKustuba Supply base ne’e, ±t$273-t$347 • Supply Base ne’eseiuzahusiTimorGAP, EP, ho kustuoperasionalannual t$8 • OJE 2012 aloka t$100 • JuruteraPerundingZaabaSdn.Bhd, kompaniaMalaziamakhetankontraturihun $900 badezeinhudetailhadubarehabilitasaunAiroportu Suai • WorleyParson, kompania Australia makhetankontratuatu halo avaliasaunbaImpaktuambientalbaprojetuTasi Mane.

  41. Faze konstrusaun Kampude trabalhudireita 300: • High skill : Enjineiru, ekonomista, akuntan, nsst • Medium Skill: Teknikuprofesional, mandormekaniku, nsst • Low Skill : Motorista, nsst • Unskill: ajudante Security, Cleaner nsst. • KampuservisuIndireita (1000-1500) : • Kontratorlokal/nasional • Fornesimentuhahan • Transporte • Faseropa

  42. Faze operasaun • Kampu servisu direita (272-370) ba operasaun SSB hanesan jestaun operasaun, manutensaun, seguransa no meiu ambiente, rekursu humanu, finansa, business support , security nsst. Kampuservisuindireta (1000) baindustriakonstrusaun, hospitalidade, restorante, supermerkadu, bankutelekomunikasaun, produtulokalnsst

  43. Maiberealidade • To’oohinloronitaihadeitkampu mina-raiKitan no BayuUndan. BayuUndanfornesehusi Darwin, Kitan la fornesebatempunaruk • To’oohinloronlaihaatividadepetroleuiha TLEA • EmaoituandeitmakservisuihaPlataforma mina-rai • Itaseidaukhatenerezultaduestudubaviabilidadekomersialhusi SSB • Karikbeleforetornu, kompaniaprivadusirabele halo • Projetu SSB ne’ehabelitliu tan TL baDependensiaPetroleu

  44. Auto Estrada Suai-Beacu TO BEACO TO SUAI CITY TO SALELE TO SEAPORT

  45. PROJECT LOCATION(source/reference: Ministry of Finance – MoF) Design 151.66 Km (Existing Road Apr. 180 km)

  46. Kustu Auto Estrada TuirVikramaKarya : Biliaun $1.39 KadaKilometrutokon $9.2 Naruk 151.66 Km. Maibe :

More Related