P hjataimestiku kaardistamine h gusates rannavetes kaugseire meetodite abil
Sponsored Links
This presentation is the property of its rightful owner.
1 / 18

Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil PowerPoint PPT Presentation


  • 85 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil. Tiit Kutser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa TÜ Eesti Mereinstituut. Põhjataimestiku kaardistamise tähtsus. Loomastiku ja kalastiku elukeskkond. Muutused liigilises koosseisus on veekeskkonna muutuste indikaatoriks.

Download Presentation

Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Põhjataimestiku kaardistamine hägusates rannavetes kaugseire meetodite abil

Tiit Kutser, Ele Vahtmäe, Liisa Metsamaa

TÜ Eesti Mereinstituut


Põhjataimestiku kaardistamise tähtsus

  • Loomastiku ja kalastiku elukeskkond

  • Muutused liigilises koosseisus on veekeskkonna muutuste indikaatoriks

  • HELCOM poolt valitud kolm indikaatorliiki

    * Fucus vesiculosus (pruunvetikas)

    * Cladophora glomerata (rohevetikas)

    * Furcellaria lumbricalis (punavetikas)


Sukeldumiste abil põhjataimestiku kaardistamine

  • Ajamahukas

  • Kulukas

  • Uuritav ala väga väike

Palju võimalik teha kaugseire abil ?


Uurimist vajavad küsimused

  • Kas põhjataimestiku erinevad liigid ja teised põhjatüübid (liiv, muda, jne.) on optiliselt eristatavad?

  • Kas erinevused on mõõdetavad reaalsete kaugseire instrumentidega?

  • Kas see on võimalik sellistes hägustes veekogudes nagu Läänemeri?

  • Kui sügavas vees?


Mudel


Kolm uuritud veetüüpi

TüüpCChlCSMaCDOM(400)

16615

21053

3 2 2 1.5

mg/m3mg/l m-1

Mudelarvutused teostati 0.5 m sügavusvahemike jaoks


Tüüp 1

Tüüp 2

Tüüp 3

Sügavus

1m


Heleduskoefitsientide vahed

  • Liiv ja Furcellaria lumbricalis

  • Cladophora glomerata ja Fucus vesiculosus

  • Cladophora glomerata ja Furcellaria lumbricalis


Hüperspektraalsed sensorid

Eelduseks signaali ja müra suhe 1000:1

(AISA, AVIRIS)

Liiv eristatav sügavast veest 10 m

Rohevetikad sügavast veest 7 m

3.5 m

Pruunvetikad sügavast veest 6 m

6 m

Punavetikad sügavast veest 6.5 m

10 m


Hüperspektraalsed sensorid

Pruunvetikad liivats 10-11 m

Rohe- ja pruunvetikad 8 m

Rohe- ja punavetikad 8 m

Puna ja pruunvetikad 4 m


Sateliidid

ALI, Landsat, IKONOS

MERIS


Järeldused

  • Hüperspektraalsete sensoritega oleks võimalik kaardistada kolme indikaatorliiki nende esinemise maksimaalse sügavuseni

  • Multispektraalsete sensoritega sügavused väiksemad ja pruun- ning punavetikate erstamine praktiliselt võimatu


Järeldused

  • Kuna põhilised erinevused põhjatüüpide vahel on spektriosas, kus põhiline kaugseiret takistav faktor on vee poolt tingitud neeldumine, siis ei ole hägusate ja selgete vete korral põhjatüüpide eristamise sügavusel suuri erinevusi


QuickBird

2,5 m lahutus


Hyperion

30 m ruumiline lahutus

196 spektrikanalit á 10 nm

ALI

30 m ruumiline lahutus

10 spektrikanalit


  • Login