Eesti inimarengu aruanne 2008 heaolu ja majandusareng
Download
1 / 39

EESTI INIMARENGU ARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG - PowerPoint PPT Presentation


  • 201 Views
  • Uploaded on

EESTI INIMARENGU ARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG. ERIK TERK TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT. Üldfoonist. Inimarengu indeks koosneb kolmest komponendist: a) eluiga (= suuresti tervis); b) SKT per capita (elujärg ja ka ühiskonna majandusarengu baas); c) haridustase.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' EESTI INIMARENGU ARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG' - drake


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Eesti inimarengu aruanne 2008 heaolu ja majandusareng

EESTI INIMARENGUARUANNE 2008 HEAOLU JA MAJANDUSARENG

ERIK TERK

TLÜ EESTI TULEVIKU-UURINGUTE INSTITUUT


Ldfoonist
Üldfoonist

  • Inimarengu indeks koosneb kolmest komponendist: a) eluiga (= suuresti tervis); b) SKT per capita (elujärg ja ka ühiskonna majandusarengu baas); c) haridustase.

  • Varem sõltus Eesti koht pingereas valdavalt SKT per capita dünaamikast. See muutus kiiresti, teised komponendid palju aeglasemalt.


  • Paar aastat tagasi jõudsime SKT per capita ja IAI indeksitega rahvusvahelises pingereas umbes samale kohale. Uus olukord, majandus ei olnud enam kõige suurem pidur.

  • Järgneval perioodil hakkame kaotama IA indeksis just majanduse languse tõttu. Palju rankingus, sõltub sellest palju teised kukuvad.


  • Alustades viimast aruannet otsustati kontsentreeruda elu kvaliteedile (=heaolu kõige laiemas mõttes).

  • Poole pealt tuli sisse teine fookus: majanduskriis.

  • Teisiti: kuidas inimkapital ja sotsiaalne kapital peab vastu kriisi tingimustes.

  • Ja mida selle kapitaliga ette võtta annab, et kriisist väljuda ja edukalt edasi areneda.


Eesti inimarengu d naamika 1993 2008
Eesti inimarengu dünaamika 1993-2008 kvaliteedile (=heaolu kõige laiemas mõttes).


Eesti koht riikide ia pingereas
Eesti koht riikide IA pingereas kvaliteedile (=heaolu kõige laiemas mõttes).

  • Eesti kerkis inimarengu järjestuses kahe koha võrra ja jõudis 179 riigi seas 42. kohale

  • Oodatav keskmine eluiga sünnil 71,3 aastat andis elukestuse indeksi väärtuseks 0,771(93. koht).

  • Haritusindeksi väärtus 0,964(19. koht)

  • Elujärje indeksi (SKP per capita) väärtus 0,877 (42.koht)



SÜNTEETI-LISED KATE-GOORIAD: muutumineERALDI ptk. 3

ELUKVALITEET

RAHULOLU

HEAOLU

INIMKAPITAL JA SOTSIAALKAPITAL

VANUS GRUPPIDE LÕIKES

2. ptk.

6. ptk.

TERVIS

HARIDUS

MAJANDUS

TULUD TSÜKLITE LÕIKEST

(VÄLJA)RÄNNE

5. ptk.

TARBIMIS-JA INFOÜHISKOND

KONSUMERISM JA KK TEADLIK TARBIMINE

SOTSIAALSETE GRUPPIDE INTER-NETIKASUTUS

RAHVUSTE LÕIKES (ptk. 4)

MIS EDASI? KRIISI SISENEV MAJANDUS. Eraldi 7. ptk


Ldhinnanguid aruandest
Üldhinnanguid aruandest muutumine

  • Üldise tendentsina on Eestis majanduslik kindlustatus on viimase 15 aasta jooksul tunduvalt paranenud, samuti on muutunud paremaks eluasemetingimused

  • Objektiivsete elukvaliteedi näitajate paranemine kajastub ka rahuloluhinnangutes.

  • Inimestevahelised sotsiaalsed suhted tihenenud ning aktiivsus ühiskonnas kasvanud.

  • Eestis elukvaliteet jääb nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate poolest siiski alla Euroopa keskmisest.

  • Eesti elukvaliteedi üksikud aspekte iseloomustavad suured sotsiaalsed, vanuselised, piirkondlikud ja rahvuslikud käärid.




Skp simuleeritud muutus inimese kohta suremuse eri stsenaariumite korral usa dollarites
SKP simuleeritud muutus inimese kohta suremuse eri stsenaariumite korral (USA dollarites)


  • Sotsiaalteadlane arvab, et investeeringud inimkapitali või sotsiaalsesse kapitali on sama tähtsad kui investeeringud füüsilisse kapitali.

  • Kapitalist ja ökonomist pole aga alati veendunud, et need investeeringud annavad piisavalt kõrget ja turu poolt vajatavat efekti.

  • Teatud vastuse sellele dilemmale võivad anda riikidevahelised uuringud ja võrdlused.


  • Aruande heaolu komponentide uuring baseerub Euroopean Social Survey andmetel (24 maad).

  • Heaolu komponentide seisund ja dünaamika;

  • Heaolu aspektid:

    - majanduslik (jõukus ja selle jaotus);

    - inimkapital (haridus, tervis);

    - sotsiaalkapital.

  • Kõiki neid saab hinnata nii objektiivsete kui subjektiivsete näitajate järgi.


  • Oleme praktiliselt kõikide komponentide järgi mitte Euroopa tugevamas, aga nõrgemas liigas (sotsiaalkapital siiski suhteliselt tugev).

  • Kõikide valdkondade osas on meie subjektiivsetel hinnangutel baseeruvad rankingud paremad kui objektiivsetel andmetel baseeruvad.

  • Küsimus:Mis juhtub kriisi ajal?


HEAOLU Euroopa tugevamas, aga nõrgemas liigas (sotsiaalkapital siiski suhteliselt tugev).OBJEKTIIVSE JA SUBJEKTTIVSE ÜLDNÄITAJA SEOS



Sotsiaalkulutuste tase ja d naamika
Sotsiaalkulutuste tase ja dünaamika VÄÄRTUSTE VAHEL

  • Sotsiaalkulud on kõrge majanduskasvu tingimustes küll kasvanud, aga nende (haridus, sotsiaalkaitse ja valitsemiskulude) kasv majanduskasvust palju tagasihoidlikum;

  • Tervishoiukulud püsinud madalal tasemel.


Taoline arengumudel on aidanud hoida eelarvet tasakaalus, vaevalt aga aidanud luua inim-ja sotsiaalset potentsiaali tulevaseks arenguks.



Suhteliselt kõrge haridustase Eestis muudab tööjõu paindlikumaks ja kergendab majandusstruktuuri muutumist.





  • Ideaaliks on nn tingimustes toimunud just tööturu kaudu. See pädeb ka praeguse kriisi puhul.turvalise paindlikkuse süsteemi realiseerimine. Süsteemil on 4 elementi.

  • Olukorda võib Eestis rahuldavaks lugeda vaid neist esimese, tööturu paindlikkuse osas.


Aktiivse tööturupoliitika meetmed alarahastatud. Kontingent kellele laieneb meil väike ja periood lühike



Sotsiaalne turvalisus töötushüvitus ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.


Täienduskoolitus ja ümberõpe ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.

osalejate % väike, seda eriti madalamate tööturupositsioonide osas.


Töötuse tase ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.

Tippspetsialistide ja juhtide osakaal

Tööealised (vanuses 15–74)

Noored (vanuses 15–29)

Tööealised (vanuses 15–74)

Noored (vanuses 20–35)

Eestlased

7,8

14,7

11,3

11,1

Mitte-eestlased

14,6

23,0

7,1

5,9

… Eesti kodakondsusega

12,3

17,3

9,8

8,0

…määratlemata kodakondsusega

16,8

26,2

4,5

3,4

…muu riigi kodakondsusega

15,8

26,7

5,8

5,7

…hea eesti keele oskusega

10,0

16,1

11,2

9,0

…halva eesti keele oskusega

16,3

25,9

6,5

4,5

Töötuse tase ning tipp-spetsialistide ja juhtide osakaal sõltuvalt rahvusest mitte eestlaste korral kodakondsuse ja eesti keele oskusest, aastate 2001-2006 keskmine, %


Hinnang t turuv imaluste v rdlusele rahvuseti
Hinnang tööturuvõimaluste võrdlusele rahvuseti %. ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.


Linnad ülimadal. Samas osa kontingenti saavad nii koondamishüvitust kui töötuskindlustushüvitust. Vaja oleks toetada osalise koormusega töötamist.

  • Eesti majanduse tuleviku otsustavad suuresti suuremad linnad: Tallinn, Tartu.

  • Eesti linnadel/linnaregioonidel suuremad śansid saada valdavalt teenindusmajanduslikeks nn. loovateks teadmuslinnadeks, mitte kõrgtehnoloogiatööstuse linnadeks.




Majandusarengu võimalikud variandid valitsuse erineva tegevusviisi ning väliskeskkonna lühema või pikemalt jätkuva languse korral




  • Vaja tervikpaketti: edasiarendus

    • Kärpimise strateegia, mitte mehaaniline kärpimine

    • Üleelamistoetused

    • Nn motivatsioonipakett (eksport, investeeringud, tööjõu ülemaksustamise lõpetamine jm)

    • Tavaperioodi aeglase ja universaalsusele pürgiva valitsemispraktika asemel aktiivsem, selektiivsem ja kiirem režiim (task forces jm)



ad