1 / 39

Mis on ühiskond

Mis on ühiskond. Ühiskond on kogu olemasolev suhete võrgustik inimeste vahel. Ühiskonna komponentideks pole niisiis mitte inimesed, vaid suhted nende vahel /…/

devaki
Download Presentation

Mis on ühiskond

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Mis on ühiskond

  2. Ühiskond on kogu olemasolev suhete võrgustik inimeste vahel. Ühiskonna komponentideks pole niisiis mitte inimesed, vaid suhted nende vahel /…/ Nähtav ja käegakatsutav inimeste kogum ei ole ühiskond; see on rahvahulk. Rahvahulka saab erinevalt ühiskonnast kokku koguda, laiali ajada, fotografeerida või maha nottida. Kultuur on ühiskonnaliikmete käitumise sisemised ja välimised reeglipärasused, välja arvatud need, mis on selgelt päriliku loomuga /…/ kultuur kätkeb väärtusi. Arnold Toynbee (1889-1975), “Uurimus ajaloost”, lk.51

  3. Ühiskonnaelu valdkonnad Valitsemine Haridus Majandus Kultuur Tervishoid

  4. Ühiskonna tasandid

  5. Identiteet - teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetesKollektiivne identiteet- ühtekuuluvustunne, mis seob grupi liikmed “meie” teadvusega ja ühise väärtussüsteemiga- kollektiivset identiteeti toetab ja põhjendab kultuurikogukonna ühismäluJuri Lotman nimetab niisugust kollektiivsete tähenduste kogumit semiosfääriks (kr. k. sema – märk). Semiosfäär koosneb keelelistest ja mittekeelelistest märkidest ning neist moodustatud sõnumitest ja tekstidest

  6. Kultuur Kultuur on inimeste võimete ja oskuste ning tema tegevuse tulemuste kogusumma Antiigileksikon Kultuur moodustub oma tervikus teadmistest, uskumistest, kõlblusest , saavutustest, kommetest ja mitmesugustest võimetest ja harjumustest, mis on inimese kui ühiskonna liikme poolt omandatud. Antropoloog Edward Burnett Tylor (1832-1917) Selle, et lapsed õpivad teatud ajal teatud kava kohaselt teatud asju, määrab loodus. See, mida nad õpivad, jääb kultuuri pärusmaaks. Politoloog Francis Fukuyama

  7. Subkultuurid – peavoolu kultuurile vastanduvad allkultuurid The Beat Generation - biitnikud

  8. Bikerid

  9. Rahvuskultuurid18. sajandi lõpust on suuremaid etnilisi kogukondi määratletud rahvustenaRahvuskultuuri võib käsitada kui ühele etnilisele kogukonnale eriomast religioossete, maailmavaateliste ja argipraktiliste uskumuste, veendumuste ja käitumispõhimõtete kogumit

  10. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon on - suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas. - inimühiskond (ka paikkondlikult v. mingil ajaloo arenguastmel) koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga. (Eesti keele seletav sõnaraamat)

  11. Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik on Samuel Huntington (1927-2008), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996.

  12. Tsivilisatsioonid tänapäeva maailmas Samuel Huntingtoni järgi (1996).

  13. Geert Hofstede (Hollandi sotsioloog ja kultuuriuurija)kultuuridimensioonide mudel • Individualism/kollektivism • Maskuliinsus/feminiinsus • Ebakindluse vältimine • Väike/suur võimukaugus

  14. Kultuuride jaotus lähtudes hoiakutest, uskumustest ja väärtustest RonaldIngelhart, (Michigani ülikooli professor)

  15. Ühiskonna tüübid • Agraarühiskond • Tööstus- ehk industriaalühiskond • Postindustriaalne ehk teenindusühiskond • Infoühiskond • Teadmusühiskond

  16. Adam Smith1723-1790

  17. Karl Marx 1818-1883

  18. Max Weber 1864-1920

  19. Daniel Bell 1919-2011

  20. Robert Alan Dahls. 1915, Yale’i ülikooli professor

  21. Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis 1990-2010

  22. Sisse- ja väljaränne Eestis 2004-2010

  23. Demokraatia maailmas Full democracies—scores of 8 to 10. Flawed democracies—scores of 6 to 7.9. Hybrid regimes—scores of 4 to 5.9. Authoritarian regimes—scores of 0 to 3.9.

  24. Omavalitsusüksuste jaotus territoriaalarengu indeksi järg

  25. Sotsiaalkaitsekulutused funktsioonide järgi, 2007–2010

More Related