1 / 71

Treinamentu ba FOKUPERS

5-6 Junu 2012. Treinamentu ba FOKUPERS. Juvinal Inacio Ze B. Dias-Charlie Scheiner. La’o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste

danno
Download Presentation

Treinamentu ba FOKUPERS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. 5-6 Junu 2012 Treinamentuba FOKUPERS Juvinal InacioZe B. Dias-Charlie Scheiner La’o Hamutuk Institutu Timor-Leste ba Monitor no Analiza Dezenvolvimentu Rua Martires da Patria, Bebora, Dili, Timor-Leste Tel: +670 332 1040email: info@laohamutuk.org Website: www.laohamutuk.org

  2. Saida mak Orsamentu Estadu • Kuantifikasaun ba planu dezenvolvimentu Governu. • Planu finansial ba despeza no retornu, inklui poupansa, empresta ka gastus.

  3. Kuadru legal Orsamentu Estadu Artigu 145 (OrsamentuJerálEstadunian) • Governumak halo OrsamentuJerálEstadunian, no ParlamentuNasionálmakseifóaprovasaun. • Lei Orsamentuniantenkeprevé, ho bazeihaefisiénsia no efikásia, diskriminasaunreseita no despezanian, no mós, sees husidotasaun no fundusekretusira. • EzekusaunOrsamentuseiihafiskalizasaunhosiTribunálSuperiórAdministrativuFiskál no Kontas no mós hosi Parlamentu Nasionál. Konstituisaun RDTL Lei Orsamentu no JestaunFinanseiru Lei FunduPetrolifeiru Lei OJE annual Decreto-Lei Fundu Infraestrutura Decreto-Lei Agencia Desenvolvimentu Nasional Decreto-Lei Fundu Desenvolvimentu Kapital Umanu

  4. PrimeiruMinistru “Ida ne’elaosorsamentuidahusiGovernubaGovernu. Laos orsamentuidahusi AMP ba AMP. Ne’eorsamentubasidadaun Timor tomak, orsamentuba Timor-Leste, orsamentuatuhasoruobstakludifisilne’ebeitahasorunudarnasaunida no hodi halo investimenturigorozuidabaita no be-oansiraniafuturu.” (PM Xanana Gusmão, 2010).

  5. OrsamentuResponsivubaJeneru: Prosesu OJE ne’ebeinkorporaperspetivaigualidadejeneru. Politikaatupromoveigualidadeutilizasaunrekursuestadu entre feto no mane. Laketakhusi OJE. Laos espesifikubafeto. Maibeoportunidadepolitikaatuaumentaalokasaunbaseitorne’ebekonsiderabelehasaeoportunidadeasesugrupovulneravelsira, liu-liufeto, labarik

  6. Oinsaitakonsidera OJE idanudar GRB • ProsesuOrsamentaltenke: • PARTISIPATORIU • TRANSPARENSIA • AKUNTAVEL • EFEKTIVU

  7. FontesinformasaunbaOJE • La’o Hamutuk nia websitehttp://www.laohamutuk.org/econ/OGE12/10OJE2012Te.htm • Livru neen OJE http://www.mof.gov.tl/category/documents-and-forms/budget-documents/budget-current/?lang=tl • Lei OJE iha Jornal da Republika http://www.jornal.gov.tl/ • Relatoriu MoF nian kona ba ezekusaunhttp://www.mof.gov.tl/category/documents-and-forms/treasury-documents/budget-execution-reports/?lang=tl • Portal Transparensia http://www.transparency.gov.tl/tetum.html • Google translate http://translate.google.com/

  8. Cont’ • Uza website Governu: www.timor-leste.gov.tl • PEDN • Analiza no komentariubaekonomia Timor-Leste husiajensiainternasional no institutufinanseiru • Relatoriuinternasional no regional ho dadusstatistika • Website ANP, Banku Central, FunduPetroleu., info kona-baindustriapetroleu global, nsst.

  9. MAKROEKONOMIKU TL (OJE)

  10. Fontes OJE 2012

  11. DIVIDA PUBLIKU

  12. Baze Legais Lei (No.13/2009) Orsamentu no Jestaun Finanseiru Artigu 20 “Garantias e empréstimos concedidos ao Estado” Tenkespesifikamontantedevebafinansiamentuestadu MF deitmakihaautoridadeba halo deve ho naranEstadu OsanDevetomaktenkeba FCTL MF belefosaigarantiaseinautorizasauntutan, bainhiramontante la liuosanne’ebeseidaukgasta GoTLiharesponsabilidadebagarantia, asuransikainstrumentufinansial GastuKumprimentugarantia no segurunudardespezaservisudivida. Tenkefo PN bakustuoperasaundividadurantetinanida. “Capital Settlement” no funan no montanteseluktenkeseluhusi FCTL, seindotasaunseluk

  13. Politika Divida Publika: Fundamentu ba Divida eksterna atu sai finansiamentu adisional ba implementasaun PEDN durante tinan lima nia laran Inklui: Justifikasaunkontratamentudivida PrinsipiujeralbaGoTLatuadere, (sustentabilidade no jestaundividane’ebetransparante) Jestaunkustu no riskuhusikontratamentudivida, inkluimontante, termus no kondisaundivida) Estabelesimentuenkuadramentukondusivubadivida

  14. Lei Imprestimus No. 13/2011 MF mak negosia prosesu divida tomak, tau-matan husi KM Forma Divida : Contratos de Empréstimo ou Acordos de Financiamento; Títulos do Tesouro; Certificados de Poupança. Pagamentu ba juros no amortizasaun kapital DP asegura husi reseitas iha OJE tin-tinan

  15. Cont’ Labele uza DP atu finansia gastu rekorente estadu, maibe atu kontribui ba PEDN Rekursu atu hetan DP tenke bazeia ba nesesidade finansiamentu prioridade estadu, relasiona ho infraestrutura Kustu DP labele aas liu fali retornu ekonómiku investimentu públiku

  16. Lei OJE 2012, Artigu 5 Montante Maximu ne’ebe autoriza atu deve Atuatinzinesesidadefinansialne’ebeiharelasaun ho infraestruturastratejikubadezenvolvimentunasaun, GovernuhetanautorizatuirArtigu 20 Lei No.13/2009 iha21 October no Artigu3 Lei No. 13/2011 iha28 September, atuuzadevekonsensionalhusirailiur ho montantemaximut$160, ho tempumaximutinan 40 Seinprejudikaprovisaunihaleten, iha 2012 finansialhusidevelabeleliu t$43.1

  17. Impaktu ba FP no sustentabilidade Selutusan : Hamenusmontanteosanne’ebe TL seiuzahusi FP Hatunnivelsustentavel (RSE) tinan-tinan Hafoinrezervapetroleumaran, seihamenusbalansu FP no labelemanteinsustentabilidadefinanseirubafuturu

  18. Cont 2023, Bayu Undan no Kitan maran Sensus 2010, labarik idade kiik dupla kompara idade liu 20. Depois periodu de grasa sira tama ba kampu servisu

  19. Konsekuensiabainhira mina-maran Maske osan laiha, GoTL tenke prioritiza atu selu tusan uluk, molok dezenvolve povo Seitor servisu publiku sai fraku liu tan

  20. Con’t O Fundo Petrolífero deve contribuir para uma gestão sensata dos recursos petrolíferos para benefício da geração actual e das gerações vindouras. ( Lei Fundu Petroleu) Deve ohin, fo naha todan ba jerasaun futuru Uza Fundu Petroleu ba selu deve ohin loron, ignora tiha direitu moris jerasaun futuru Ita entrega eransa kiak ba ita nia oan sira

  21. Hanoin sustentavel????? Atufinansiaestadulaos ho dalanimprestimus, maibeaumentarendimentudomestiku TL : Taxa ( presizarevefilafali Lei tributaria 2008) Dezenvolvimentuseitor non-oil iharai-laran: Agrikultura Turismu Seitorprivadune’ebe la dependeba OJE Edukasaun no Saude Se mak servisu barak liu iha area sira ne’e???? POPULASAUN AREA RURAIS

  22. Inflasaun KauzaEksternal : DepresiasaunDollar bamoedavizinu -- Indonesia no Australia Folinmina ihamerkaduinternasional no Impaktu Kauza Internal: PolitikaFiskal – Gasta boot FaltaProdutividadelokal Faltakapasidadelokalatuabsorveosanne’ebesirkulaihamerkadu Fallansuhosisistemamerkadu (Ema halo lukru boot liu - :

  23. IMPAKTU INFLASAUN • Sasanfolinsa’e • Kapasidadeatuholasasauntun • Emaki’ikmaksofreliu • Difikuldadeatuhahunegosio • Aumentadependensiabaimportasaun • Produsaunlokallabelekompete

  24. Loron II FUNDU PETROLIFEIRU

  25. Stabiliza rendimentu Governu nian wainhira mina folin la stavel • Kria sustentabilidade depois de petroleu maran, iha tinan 2023 (Karik la dezenvolve Sunrise) • Reduz tentasaun atu gasta-liu wainhira rendimentu aumenta temporariamente Hariiha 2005, no halo revizauniha 2011. Objetivu: Maibelaossolusaunbaproblematomak

  26. Rendimentu Sustantavel Estimativa • RSE = .03 * (balansu FP + EspetasaunReseitasPetroleuihafuturu) • Inkluideitprojeitu ho planukampudesenvolvimentu. • Halo asumsaunkona-ba produsaun no folin mina rai. • Kalkula “diskount rate” ho reseitasantisipada. Hasai liu ESI 321 928.9 923.3 971.2 593.6 550.7 Hasai total husi F.P. 1,055 1,594.2 1,564.5 1,588.3 1,185.0 1,127.8 Tinankotuk: rikuliu

  27. EXPORT-IMPORT

  28. Dadus hosi DNE la inklui: sasan ne’ebe tama illegal, sasan ne’ebe tama la liu hosi sistema ASCYUDA

  29. EKONOMIA PETROLEU

  30. DependensiabaPetroleu • La prioritiza seitor produtivu • La rekonhese katak rezerva petroleu sei maran • Importa atu substitui, ba tempu badak deit • Hamosu Malisan Rekursu “Dutch Disease”

  31. TL: nasaun petroleu • ± 80% husi GNI maihusirendimentupetroleu • ±97% despezaGovernumaihusirseitasPetroleu • Governuestimatiza GDP (PendapatanDomestikBruto) iha 2011 tokon $788, mayoriamaihusidespezaGovernu. • OsanPetroleunudar “Solusaun” baproblema • OJE 2012: TL gasta t$163 ba TASI MANE

  32. Despeza, planu alokasaun no Deve

  33. Faze konstrusaun Kampude trabalhudireita 300: • High skill : Enjineiru, ekonomista, akuntan, nsst • Medium Skill: Teknikuprofesional, mandormekaniku, nsst • Low Skill : Motorista, nsst • Unskill: ajudante Security, Cleaner nsst. • KampuservisuIndireita (1000-1500) : • Kontratorlokal/nasional • Fornesimentuhahan • Transporte • Faseropa

  34. Faze operasaun • Kampu servisu direita (272-370) ba operasaun SSB hanesan jestaun operasaun, manutensaun, seguransa no meiu ambiente, rekursu humanu, finansa, business support , security nsst. Kampuservisuindireta (1000) baindustriakonstrusaun, hospitalidade, restorante, supermerkadu, bankutelekomunikasaun, produtulokalnsst

  35. Maibe realidade • To’oohinloronitaihadeitkampu mina-raiKitan no BayuUndan. BayuUndanfornesehusi Darwin, Kitan la fornesebatempunaruk • To’oohinloronlaihaatividadepetroleuiha TLEA • EmaoituandeitmakservisuihaPlataforma mina-rai • Itaseidaukhatenerezultaduestudubaviabilidadekomersialhusi SSB • Karikbeleforetornu, kompaniaprivadusirabele halo • Projetu SSB ne’ehabelitliu tan TL baDependensiaPetroleu

  36. Auto Estrada Suai-Beacu TO BEACO TO SUAI CITY TO SALELE TO SEAPORT

  37. PROJECT LOCATION(source/reference: Ministry of Finance – MoF) Design 151.66 Km (Existing Road Apr. 180 km)

  38. Kustu TuirVikramaKarya : Biliaun $1.39 KadaKilometrutokon $9.2 Naruk 151.66 Km. Maibe:

  39. Tenke konsidera mos : Karik laiha Taxa, GTL subsidia ±$1/kareta/km Estadu selu ba estadu Taxa karun hamenus rendimentu kompania. Taxa karun, labele atrai investidor iha projetu Tasi Mane Taxa karun, tarifa transportasaun publiku sai karun, Povo kiik no ida be laiha kareta tenke selu karun Kria problema sosial seluk tan

  40. Refinaria no Industria Petrokimika TuirPlanuGov’TL, sei tau ihaBetano Seipresizarailiu 200 Ha Foinihaestudu, maibeseidauksaipubliku Seikriakampuservisubalu ho skill as, maibelabarak Belekriaestragusambiental Habelitliu TL badependensiabaPetroleu

More Related