1 / 10

Saksa okupatsioon 1941-1944

Saksa okupatsioon 1941-1944. 23. august 1939 MRP: Sõprus 10. aastaks 2. juuni 1941: Saksamaa tungib NSVL-ile kallale Punaarmee ei ole kaitseks valmis, kuna valmistus samuti ründeks: Hitler jõuab Stalinist ette. 28. august sakslased vallutavad Tallinna.

daire
Download Presentation

Saksa okupatsioon 1941-1944

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Saksa okupatsioon1941-1944

  2. 23. august 1939 MRP: Sõprus 10. aastaks • 2. juuni 1941: Saksamaa tungib NSVL-ile kallale Punaarmee ei ole kaitseks valmis, kuna valmistus samuti ründeks: Hitler jõuab Stalinist ette. • 28. august sakslased vallutavad Tallinna

  3. Esialgu tervitavad eestlased sakslasi, kuna peavad neid vabastajateks. Vihatud vaenlastest (nö 700-aastane orjaöö) said äkki päästjad. • Suhtumine muutub, kui selgub, et sakslased ei taha midagi teada iseseisvast Eesti Vabariigist. Sakslased nägid Eestis ühte osa okupeeritud Nõukogude Liidust.

  4. 5. detsember 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idamaade ministeeriumile. • Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat: Eestis kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissariks KARL SIEGMUND LITZMANN.

  5. Vajati ka kohalikku abistavat institutsiooni. Selleks loodi EESTI OMAVALITSUS. Juhiks Hjalmar Mäe. Taotleti autonoomsust, kuid tegelikult alluti täielikult Berliinile. Pidi olema ajutine lahendus, sest peale sõda pidi Eestist saama Suur-Saksamaa osa.

  6. Majanduspoliitika • Majandus allutatakse Saksamaa huvidele: tuli toita Saksa sõdureid ja tsiviilelanikke. • Samas hoiduti röövmajandusest, sest Eestist pidi saama Suur-Saksamaa osa. Seetõttu osaline majanduskahjude hüvitamine ja sõjapurustuste likvideerimine. • Kehtestati põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. • Nõukogude perioodil riigistatud vara omanikele ei tagastata vaid jäetakse Saksa riigile. • Üldine elatustase sõja ajal langeb.

  7. Repressioonid • Hukati umbes 7800 Eesti elanikku • Eriti vihatud olid punategelased • Rassiteooria-juutide tapmine. Raporteeritakse: “Estland ist judenfrei!” • Süstemaatiline mustlaste tapmine • Sõjavangid hukuvad vangilaagrites

  8. Eestlased sõdivate poolte relvajõududes • Saksa armees: eesmärg võidelda Punaarmee vastu • idapataljonid, politseipataljonid, Eesti SS-leegion, 20. Eesti SS-diviis. Sundmobilisatsioon Saksa armeesse tekitab eestlastes pahameelt. • Võideldi Soomes Punaarmee vastu- soomepoisid. • Punaarmees: 22. territoriaalne laskekorpus, tööpataljonid, 8. Eesti laskekorpus.

More Related