Mainori Kõrgkooli ettevõtluse- ja juhtimisepäev

1. Mainori Kõrgkooli ettevõtluse- ja juhtimisepäev Juhtimisest MaSu tingimustes- parimad praktikad. Saka Cliff Hotel & SPA direktor Terje Bürkland. 20. Mai 2010.a. Jõhvi Kontserdimajas.

2. Saka Cliff Hotel & SPA tutvustus: • Saka Cliff Hotell (25 töötajaga) on romantiline mõisahotell Ida- Virumaal- asudes Saka ajaloolises mõisas, kus lisaks eri tüüpi majutusele pakutakse: • a´ la carte toitlustamist, • seminariteenuseid, • well- ness teenuseid spaas ja • vaba aja tegevusi. Hotell on tegutsenud 6,5 aastat, • sama pikk on minu staaž selles ametis.

3. Minu CV. Haridus: • 2003- 2008 Mainori Kõrgkool- rakenduslik kõrgharidus, • psühholoogia/ personalijuhtimine. • 1988 – 1990 Tallinna 19. KKK- kesk- eri haridus, • meeste ülerõivaste rätsep. Töökogemus: • 02. 2004- .......... Saka Cliff Hotel & SPA direktor. • 04.2002- 08.2003 Ühistu Jõhvi Piim müügi- ja turundusjuht. • 06.1997- 11.2001 Logistikakeskuse AS* kontori juhataja. • 09.1994- 01.1997 Hansapanga K- Järve kontori vanemteller. • 1992- 1994 toidukaupluses müüja.

4. Otsuse sünd minna õppima: • Augustikuu 2002 • (15 aastat keskkooli lõpetamisest). • äsja vallandunud, • Kauksi rand, • sõprade kaasavõetud Õhtuleht. Suhteliselt ootamatult tööjõuturule sattununa teadvustasin, et õppima minek on vajalikum kui kunagi varem! • Mainor kuulutas: rakenduslik psühholoogia spetsialiseerumisega personalijuhtimisele. • See oli just minu jaoks!

5. Akadeemiline puhkus. Teatav oht! • 2 aastat kõrghariduse omandamist läks libedalt. • 2. aasta lõpus võlgnevused = akadeemiline puhkus. Samal ajal läks elu täie hooga- liiga suurkoormus. • Esimesel AKAD aastal oli ebamugavvastata küsimustele, et kuidas on lood kooliga, • teisel aastal see kadus. • Harjusin mõttega, et kool jääb pooleli- • ja see mõte oli mulle OK!

6. 2008 algus = uuesti reel. • Tänu Tauno Õunapuule (tänane arendus- ja finantsprorektor) sain ma uuesti reele. • Valisin omaarust karmimast karmima juhendaja- Eneken Titovi (tänane Juhtimise Instituudi õppedirektor). • Lühikese ajaga pidin valmis kirjutama II kursusetöö ja lõputöö. II kursusetöö: “Muudatuste juhtimine Saka Cliff Hotel & SPA-s”. • Lõputöö: “Muudatuste juhtimise hindamine Saka Cliff Hotel & SPA-s”. • Milline suurepärane tunne see on, kui kool on läbi! See pole võrreldavgi selle “mul on OK, et kool pooleli” tundega!!!

7. 2008 = MaSu. 2007 aastal alustasid jõulise hooga kasvu järgmised kulud: • Ärikulud:toiduained, alkohol, • sisseostetavad kaubad. • Tegevuskulud:elekter, diislikütus, majapidamiskaubad. • Tööjõukulud. • Suur küsimus oli, et kuidas seda kõike teha? Sarnast dendentsi nägime ette ka 2008 aastaks: • Seega nägi 2008 aasta eelarve ette kulude minimiseerimist ja töötasufondi kokkuhoidu • Ning kõigele lisaks toote tugevdamist!!!

8. Appi tulid lõputööde teemavalikud. • Organisatsioon ei tohiks end lasta tabada planeerimata muutustest, seega on oluline, et osatakse tõlgendada majanduses toimuvat ning seeläbi tõmmata paralleele isiklike ettevõtete arengutega. • Konkurentsivõime säilitatakse, kui organisatsioonis läbiviidavad muudatused on ette planeeritud. Sama tähtis on anda läbiviidud muudatustele hinnang ning vastavalt antud hinnangule edasi minna. Ettevõtetes, kus on osatud muudatusi ette planeerida ja kus muudatuste hindamised on toimunud etapiviisiliselt, on muudatused olnud väga edukad ja püsivad. • Ettevõttes, mille põhjal käesolev diplomitöö on koostatud, puudutasid muudatused ettevõtte kasumliku edasitegutsemise säilitamist, kulude kokkuhoidu ja konkurentsis püsimist ning samal ajal toote tugevdamist.

9. Lõputöö teoreetiline osa- • Suunas mind nii rahvusvaheliste kui ka eesti autorite muudatusi käsitleva kirjanduse juurde. • Minu ees avanesid terved teooriad, kuidas muudatusprotsesse erinevate meetoditega juhtida. • Sain aimu erinevatest vigadest, mis muudatusi juhtides on tehtud- samuti nii rahvusvahelisel kui ka eesti tasemel. • Lõputööde uurimuste osas sain kaardistada esialgse olukorra ettevõttes ja võrrelda lõppfaasi olukorraga. • Nägin ka enda tehtud vigu.

10. Muudatuste protsess 1: • Rutt Alas ja Monika Salu “Muudatuste meistriklass” on andnud muudatuste juhtimisele kolmeastmelise teooria: • Visiooni loomine- mis suunas muututakse ja mis eesmärgini peab jõudma. • Tegevusplaani väljatöötamine- iga tehtavat muudatust peab kavandama nii, et oleks selge, mis panus on sellest visiooni elluviimises. • Muudatuste elluviimine- vahe ületamine senise olukorra ja soovitava seisundi vahel.

11. Muudatuste protsess 2: Kurt Lewin´i kolme sammu teooria: • Lahtisulatamine- • Töötajate teavitamine ja vajalikkuse selgitamine! • Muutumine • Toimuvad organisatsiooni struktuuri ja kultuuri muutused. Töötajad omandavad ja võtavad omaks. • Kinnikülmutamine • Hinnatakse käitumis- ja tööviise. Leitakse sobivad.

12. Muudatuste protsess 3: • Kotteri 8 sammu: • Möödapääsmatuse suurendamine, • Juhtgrupi kokkupanek, • Nendega pane paika visioon, • Jaga infot toetuse saamiseks, • Võimalda tegevusvabadust, • Saavuta lühiajalised tulemused, • Tegutse edasi, • Kinnista muudatus!

13. Lõppresultaat Saka Cliff Hotelli jaoks 2008 aasta lõpuks olime suutnud vähendada: Tegevuskulusid, Reklaamikulusid sh. Tööjõukulusid ilma töötasu alandamata.

14. Töötajaskond: • Töötajaskonnale toovad muudatused alati kaasa ebakindlust. • Võib öelda, et tegelikku muutust ei toimu enne, kui inimesed organisatsioonis hakkavad mõtlema ja tegutsema uuel viisil- st. ebakindlus tuleb maha võtta ja töötajaid peab kaasama protsessi. • St. peab toimuma dialoog, ehk infovahetus. • Infovahetus tekitab arusaamist, pühendumust ja seotust muudatustega. • NB! Info jagamine/ edastamine/ vahetamine/ vastuvõtmine = kommunikatsioonihäired!

15. Saka Cliff Hotelli töötajaskond: Protsessi lõpuküsitluses selgus, et: • Teati põhjustest, miks algatati muudatused, • Tunti end kaasatuna muudatusprotsessidesse, • Hinnati muudatusi püsivateks. Igapäevases töörutiinis: • Oldi rõõmsad lühiajaliste tulemuste mõõtmisel edudest. Saadi indu juurde. • Ümberõppe käigus omandati multi- oskusi. • Oldi rõõmsad ja koostööaltid, et ei mindud esimese asjanatöötajate töötasude kallale.

16. Tänane seis 1,5 aastat hiljem. • Sisenemise 2008 aasta novembris alanud MaSusse pehmelt, sest suuremad ümberkorraldused ja optimeerimised olid juba 10 kuu jooksul tehtud. • 2009 jätkasime samal liinil ning võib öelda, et elasime raske aasta rahuldavalt üle. • Täituvus oli vaid 5% madalam, käive aga ¼ väiksem, kahjum 1´300,000 kr • 2010 aasta kulgebmööda paremaidnumbreid, kui kuju-nes 2009! • 

17. Suhted kollektiivis. • Võrdse kohtlemise seaduseeesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest(§1 lg 1): • rahvuse (etnilise kuuluvuse), • soo, • rassi, • nahavärvuse, • usutunnistuse või veendumuste, • vanuse, • puude või • seksuaalse sättumuse alusel. Kõige tähtsam- juhil ei tohi olla soosikuid!

18. Firmasisene konkurents • Naisterahvad: • tajuvad konkurentsi enam kui mehed, • tajuvad pisikest konkurentsi ka seal, kus seda pole, • pakuvad ise igal võimalikul hetkel omavahelist konkurentsi, • kipuvad arvavama, et peavad ennast igal võimalikul viisil tõestama, • on iseenda vastu samas kakriitilisemad kui mehed, • on kohusetundlikumad kui mehed, • samas on ka vastutuskoorma suhtes hoopis tundlikumad, kui mehed.

19. Konkurents juhile: • See, et konkureerivad omavahel alluvad, on isegi hea- see on edasiviiv jõud. • Oht juhile on aga see, kui (nais)alluvad hakkavad temaga konkureerima: • Ei tee koostööd, • Ei jaga informatsiooni, • Moonutatakse informatsiooni, • Lastakse teha valesid otsuseid.

20. Konkurents naisjuhile: • Alati on keegi, kes arvab: • Et ta on targem, • Et ta on ilusam!!! • Et tal on suuremad eeldused protsesse juhtida. • Et juht on ebakompetentne. • Et juht kiusab teda (või siis teisi alluvaid). • Et juht ei tee piisavalt palju tööd. • Et juht kasutab oma juhiks olemist igal võimalikul viisil ära...

21. Kuidas saaks kollektiivist meeskond? • Tean, et töötamine naistekollektiivis on väga keeruline ja tõeline oht teisele naisele võib olla teine naine ise. • Tean ka seda, et kui olla kindel selles, mida teed ja teha seda kogu pühendumusega, siis kaovad ka need ohud, millest sai räägitud. • Tean, et tuleb olla objektiivne- kõiges! • Tean, kui on õnn omada tööd, mis on ühtlasi ka hobi ja samal ajal hoolida kõikidest inimestest ettevõttes, mitte koguda ja salvestada endasse viha, mitte tunda kadedust ja teha asju trotsist, siis ei ohusta naisjuhti eriti mitte miski. • Tõdemine, et me ei pea üksteist meeskonnas armastama ja me ei pea teineteisele isegi meeldima mitte, KUID me peame koostööd tegema, on toonud selginenud silmi!

22. Juht teeb meeskonna! • Arusaamisele jõudmine, et meeldid tõeliselt inimestele alles siis, kui: • Ei püüa kõikidele meele järgi olla, • Ei mõtle pidevalt, mis mulje töötajatele sai jäetud. • Kui oled objektiivne ja kuulad enne seisukohavõttu ära mõlemad pooled, • Seisad oma meeskonna eest omaniku ees! • Julged ebapopulaarsetest asjadest otse rääkida! • Oled aus!

23. Soovitatav kirjandus: • Juhi heade ideede raamat. (2004). Äripäeva Kirjastus. • Mckenna, P.J & Maister D.H. (2003) Esimene võrdsete seas: Kuidas juhtida tippspetsialistide meeskonda. Pegasus. • Samel, E. (2003) Keskastmejuht kahe tule vahel. Äripäeva Kirjastus. • Türk, K. (2005). Inimressursi juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. • Üksvärav, R. (2004) Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. /Kõik minu lõputöö allikmaterjalide hulgast/

24. Tänan tähelepanu eest! Tore, et tulite! 