1 / 18

Kas ja kuidas saab Service Design Management muuta meie elu paremaks ?

Kas ja kuidas saab Service Design Management muuta meie elu paremaks ?. Millest täna räägime :. Kuhu tahame jõuda tänase päeva lõpuks, protsessi lõpuks ? Miks räägime teenindusega seoses ka disainist ? Mis on service design – teenindusdisain?

ciqala
Download Presentation

Kas ja kuidas saab Service Design Management muuta meie elu paremaks ?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kas ja kuidas saab Service Design Management muuta meie elu paremaks ?

  2. Millest täna räägime: • Kuhu tahame jõuda tänase päeva lõpuks, protsessi lõpuks? • Miks räägime teenindusega seoses ka disainist? • Mis on service design – teenindusdisain? • Kokkupuutealad teiste tänaste teenindusvaldkonna teemadega – protsessijuhtimine, kvaliteedijuhtimine, brändijuhtimine, inimressursi (-kapitali) juhtimine jne.

  3. Tegevuste ajakava 2008-2009 • Jaan – veeb. 2008: visiidid välisülikoolidesse • 7. veeb. 2008: ÕK vajaduse uurimisseminar • Märts 2008: ÕK seminar 1 (välisekspertide osalus) • Mai 2008: ÕK seminar 2 (välisekspertide osalus) • August 2008: Suveülikoolina ÕK 1 mooduli testimine (pilootkava) • September 2008: ÕK seminar 3 • Okt 2008 – Mai 2009: ÕK turundus • Sept 2009 ÕK stardib

  4. Teenindussektor ja ettevõtlus maailmas Nii Euroopas kui ka USA-s jaguneb teenindus -sektor järgmiselt: • Jae- ja hulgikaubandus, restoranid ja hotellid 30% • Transport, side ja laondus 10% • Finantsvahendus, kinnisvara, äritegevus 20% • Ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused 40% Allikas: D’Agostino et al (2006)“Sectoral Explanations of Employment in Europe: the Role of Services”. Working Papers Series Nr. 625, Saksamaa: Euroopa Keskpank

  5. Teenindusettevõtete sektoriaalne osakaal Euroopa Liidus NB! Teenindusettevõtete koguprotsent – 73,2 Allikas: Eurostat

  6. Teenindussektor ja ettevõtlus Eestis • Teenindusettevõtete arv 2006. aasta seisuga on 47 922. • See moodustab 67,5% kogu ettevõtlusmaastikust • 2006. aastal oli teenindusettevõtete osakaal 68,5% SKP-st Allikas: www.stat.ee

  7. Disainijuhtimise eesmärgid • Laiemalt on kaks põhimõttelist eesmärki: • Koolitada teenindusorganisatsioonide juhte, partnereid ja disainereid. See võimaldab lähendada juhte ja disainereid, luues ühtedele paremat arusaamist disainist ning selle võimalustest ning teistele juhtimisest. • Arendada meetodeid disaini integreerimiseks ettevõtete ja organisatsioonide keskkonda

  8. Disaini definitsioonid... ja neid on palju • Norman Potter (What is a Designer, 1980): Disain on tegevusala, mis loob vormi ja korrastatuse elutegevusele • International Council Societies of Industrial Design (ICSID): Disain on loov tegevus, mille eesmärk on luua objektide, protsesside, teenuste ja nende süsteemide mitmenäolist kvaliteeti, läbi kogu nende elutsükli.

  9. Disainiperekonna liikmed • Töö- ja ärikeskkonna disain (Environmental D.) sisearhitektuur ja –kujundus kõikvõimalikes ettevõtetes ja organisatsioonides • Tootedisain (Product D.) – mööbel, mood, autod, IKT vahendid, jne. • Pakendidisain (Package D.) • Graafiline (Graphic D.) • Teenindusdisain (Service D.)

  10. Disainiperekonna liikmed

  11. Service design definitsioon • Bill Hollins: Teenindusdisain on kliendi jaoks väärtuslike, tehnoloogia abil võrgustunud sotsiaalsete tegevuste täpsustamine. • Teenindusdisain võib hõlmata nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid objekte. See võib olla seotud tehisobjektidega, aga ka muuga (s.h. kommunikatsiooni, keskkonna ja käitumisega). Mistahes valdkondade/objektide kujundamist see ka ei hõlma, peab see olema järjekindel tegevus, kliendi elu lihtsustav ja organisatsiooni jaoks strateegiliselt läbi mõeldud.

  12. Miks kasutada disaini teenindussektoris? • Ettevõtte, organisatsiooni kasvu, jätkusuutlikkuse tagamiseks • Innovatsiooni loomiseks ja elluviimiseks • Teeninduspõhise organisatsioonimudeli rakendamiseks • Eristumise loomiseks ja hoidmiseks jt. brändiarenduse vajaduste rahuldamiseks (N: brändiväärtuste kommunikatsioon erinevatele sihtgruppidele)

  13. Miks kasutada disaini teenindussektoris? • Parema positsiooni saavutamiseks väärtusahelas • Juhtimisvahendina - organisatsiooni strateegia visualiseerimiseks, nähtavaks muutmiseks • Loovuse vallandajana. Konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt otsida nutikaid lahendusi. Sageli võivad neid pakkuda inimesed teeninduse “eesliinilt”

  14. “Võtme”- väljakutsed teenindusdisainis Allikas: B. Hollins • Disainiteadlikkuse ja -traditsioonide puudumine teenindussektoris • Disaini tähtsuse mõistmine • Kommunikatsiooni selgus – disainispetsiifilised terminid tuleks lahti seletada üheselt ja arusaadavalt • Püsivuse tagamine – sageli sõltub teeninduse kvaliteet peamiselt teenindajast

  15. Kui asjad lähevad valesti, siis pigem aitab koolitus ja vigadest õppimine kui karistus • “Mina ka” sündroomist hoidumine. Sa ei suuda saavutada edu ainult teisi kopeerides • Efektiivne dialoog, infokanalite pidev avatus klientidest tippjuhtkonnani • Kvaliteedijuhtimine (TQM) – paljud eesmärgid on saavutatavad läbi teenindusdisaini • Juriidilise kaitse keerulisus – konkurentidel on kerge kopeerida

  16. Disaineri kompetentsimudel

  17. Disaineri oskuste tüübid

  18. Täiendav info teema kohta: • http://www.enginegroup.co.uk/service_design/methods/ • http://www.designcouncil.org.uk/en/About-Design/Design-Disciplines/Service-design-by-Bill-Hollins/

More Related