Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad

1. Väätsa mõis: eellugu ehk läänistatud maad • 1564.a.vakuraamatus märgitakse Väätsa küla (DorfWetze) – varasema aja kohta pole mingeid ürikuid säilinud • 1569 olid Nehatu ja Vissuvere külad Hermann Flemming’u käes (tõen. ka Väätsa) • 1591 andis ClausFlemmingHans BurtileTarapää (Tarrapäh) nimelise koha (tõen. Väätsa küla) lääniks • 1615 olid Väätsa maad (12 adramaad) Burtide käes • 22. juulil 1619.a. sai Magnus vonNieroth(vahetuskaubana Jändja eest) endale lääniks neli paika (küla?) – Tarrapäh, Nehhat, Salentack, Kölgel. Tõenäoliselt Tarapää (Väätsa), Nehatu, Salutaguse (olet. Väätsa mõisa kohal) ja Kõljala. Tõenäoliselt hilisema mõisa põhitüki maad • Nehatu maad olid 1569 10 adramaa suurused

2. Väätsa mõis: kinnistamine 1621 • 20. (28.) juuni 1621. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinnistab hulk maid (GutTarrapemitdenDorfNehhat und Waetz) Magnus Neuroth’ile, kelle käes need olid alates 1612. aastast „truu teenistuse eest Liivimaa sõjas poolakate ja moskoviitide vastu“ • Tema käes olid hiljem ka Piigaste, Neeruti ja Tarastvere (kõik Tartumaal), saadud Gustav Adolfilt sõjaliste teenete eest 1628 • Tõenäoliselt sai siit kinnistamisest Väätsa mõis alguse • Magnus vonNieroth’i võib pidada seega Väätsa mõisa esimeseks omanikuks

5. Magnus vonNieroth (sen.) • surnud 1641, sünniaeg teadmata • Paide linnuse asehaldur 27. mai 1627 kuni 27. juuni 1629 • Tallinna linnuse asehaldur 1634-37 • Käkisalmi (Kexholm) lääni maavanem • Otto vonNierothi ja GerdrutevonMetztackeni poeg • abielus oli Barbara vonNierothiga (sünd. vonUexküll) • Nieroth’i (Neurodt’i) suguvõsa saabus Saksamaalt Liivimaale 13. sajandil

6. Rootsi kuninganna Kristiina eestkostevalitsus eesotsas Gabriel Oxenstiernaga kinnistab Magnus Nyroth’ile tühjad maad “… Wasakorb, KorweperreochEbbopalluthiTurgelssKirchspiell […] Wittensdensgebiets” 22. juuli 1635. Need alad kattuvad mõisal kuni aastani 1901 olnud lahustükiga Eesti Ajalooarhiiv

7. Magnus vonNieroth (jun.) • Magnus vonNieroth (sen.) poeg • Väätsa mõisa 2. omanik • Eestimaa maanõunik (landrath) ja rittmeister • Sünniaeg teadmata, surnud detsembris 1670, maetud jaanuaris 1671 Tallinna toomkirikusse) tema käes olid Väätsa, Kiltsi (Läänemaa) ja Tarastvere mõisad • Abikaasa Anna Elisabeth (sünd. vonTaube), surnud millalgi peale 1680. aastat

8. Pantimine Claus Johann vonBaranoffile 1680 • 1671 sai mõisa päranduseks Magnus vonNieroth’i (jun.) lesk Anna Elisabeth vonNieroth (sünd. vonTaube) – mõisa 3. omanik • 18. juuni 1680 pantis ta mõisa 8300 riigitaalri eest Claus Johann vonBaranoffile. Temast sai faktiliselt mõisa 4. omanik • 1680 algas ligi 190 aastat kestnud Baranoffide omandusperiood mõisas

9. 1720ndate aastate ümberkirjutus Rootsi kuninga Karl XI kinnituskirjast (28. juuli 1685), millega kinnitatakse mõisa pantimine Magnus Nieroth (jun.) leselt Claus Johann Baranoff’ile 18. juunil 1680 Eesti Ajalooarhiiv

10. Baranoffid • Tatari päritolu Vene aadlisuguvõsa, kes teenis peale tatarimaa vallutamist Moskva Suurvürsti (Vene tsaari). 1580-90ndatel aastatel tulid nad Vene-Rootsi sõja käigus Rootsi poole üle • Neli venda - Woyn, Feodor, Kasjan (Kasargen) ja MenschikvonBaranoff, panid aluse ulatuslikule vonBaranoffide aadlisuguvõsale Liivimaal • Väätsa mõisa esimene Baranoffidest omanik Claus Johann oli MenschikvonBaranoffi (1590-1623) ja KatharinavonBaranoff’i (sünd vonUexküll) poeg

11. Claus Johann vonBaranoff • Sündinud umbes 1621, surn. 1686 Tallinnas • Väätsa mõisa 4. omanik • Eestimaa maanõunik • Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru mõis Läänemaal, Rabivere mõis Harjumaal ja Antola mõis Soomes • Abikaasa Anna (Johanna) Elisabeth sünd. vonUexküll, abiellus 1654 • 1 poeg (Johann, 1666) ja 1 tütar (Anna Elisabeth) Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad. Tema ajal toimus suur mõisate reduktsioon (riigistamine)

12. Johann vonBaranoff • Sündinud 1666 Tallinnas, surnud 1719 • Väätsa mõisa 5. omanik (mõis oli suure osa ajast sel perioodil riigistatud) • Lisaks Väätsale olid tema käes Suure-Lähtru mõis Läänemaal ning Rabivere ja Peningi mõisad Harjumaal • Abikaasa (teine) Barbara Helena sünd. vonWrangellSausti mõisast Harjumaal, abiellus 1706 • 2 tütart (Anna Barbara, 1709 ja Johanna Elisabeth, 1718) ja 1 poeg (Karl Gustav, 1713) Tema elamise kohta Väätsal andmed puuduvad

13. Karl Gustav vonBaranoff • 1713-96 ,Väätsa mõisa 6. omanik • Tema käes olid Suure-Lähtru, Niinja, Perila, Peningi, Aruküla (Harjumaal), Rabivere, Väätsa, Türi-Alliku, Prääma ja Kärde mõisad • Endale elamiseks ehitas ta esinduslikult välja Suure-Lähtru mõisa • Abikaasa Margaretha Elisabeth sünd. vonDerfelden, abiellus 1733 • 4 poega (Karl, Klaus-Gustav, Peter ja Christoph Heinrich) ning 2 tütart. • Kolmandale pojale (Peter, 1748) jättis ta Aruküla, Rabivere ja Väätsa mõisad

14. Peter vonBaranoff • 1748-1807 ,Väätsa mõisa 7. omanik • Tema käes olid Aruküla, Rabivere ja Väätsa mõisad • Elukohaks ehitas ta endale esinduslikult välja Väätsa, kus ta ka suri • Abikaasa Johanna Juliane sünd. vonHastfer, Üksnurme mõisast, abiellus 1769 • 4 poega ning 4 tütart • Poegadest vanuselt teine Klaus Heinrich (sünd 1776) päris Väätsa ja Prääma mõisad

15. Peter vonBaranoff, lapsed • Johanna Margaretha, sünd. 1769 Tallinnas • Karl Georg, sünd. 1770 Rabiveres • Ottilie Helene Charlotte, sünd. 1771 Pikaveres • KatharinaNathalieAuguste, sünd. 1774 Tallinnas. Tema pulmad peeti 1800.a. Väätsal Karl ReinholdWoldemarvonKrüdeneriga • Joachim Klaus Heinrich, sünd 1776 Tallinnas – talle jäeti Väätsa mõis • Johann Peter Otto, sünd 1777 Tallinnas • Trofim Johann Ludwig, sünd 1779 Tallinnas • Wilhelmine Elisabeth, sünd. 1781 Rakveres Tõenäoline on, et uus mõisahoone oli 1800 äsja valmis saanud

16. Mõisahoone fassaad 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

17. Ahi mõisahoone saalis (hävinud) Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971

18. Mõisahoone saalis asunud ahju (hävinud) detail Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku, 1971

19. Meiereiks ümber ehitatud mõisa aidahoone 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

20. Mõisa tallihoone 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

21. Mõisa karjakompleks 1971.a. Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

22. Mõisa kuivati 1971.a (nüüdseks lammutatud) Muinsuskaitseameti fotokogu, Veljo Ranniku

23. Arvatava vana peahoone alusmüüridele tehti uue hoone valmimise järel oletatavasti kelder. 1971.a. foto

24. Joachim Klaus Heinrich vonBaranoff • 1776-1862 ,Väätsa mõisa 8. omanik, ooberstleitnant • Tema käes olid Väätsa ja Prääma mõisad • Elas ajuti Väätsal, ajuti Tallinnas • 2 poega ning 2 tütart • Vanim poeg Gregor (sünd. 1804) päris Väätsa mõisa • Noorem poeg, maalikunstinik Nikolai vonBaranoff (1808-63) olevat sündinud Väätsal, kuid aadligenealoogia käsiraamatud annavad sünnikohaks Tallinna • Vanima tütre Johanna Marie Pauline (1802-70) pulmad peeti 1827. aastal Väätsa mõisas

25. Nikolai vonBaranoff • 1. mai 1808 (Väätsa või Tallinn) – 6. august 1863 (Paide) • Tuntud portree- ja ajaloomaalide maalija • Kurttummana sai alates 10. eluaastast hariduse Berliini kurtummade koolis, kus avastati tema kunstnikuanne • Maalimist õppis Münchenis ja Viinis, seejärel viibis pikemat aega Roomas • 1845 sai temast Peterburi Akadeemia vaba kunstnik. Peterburi perioodi töödest on teada hulk Vene näitlejate portreesid, samuti arvukaid pühapilte Peterburi õigeusu ja katoliku kirikutes. Eestis asub tema töödest Paide kiriku altarimaal 1848. aastast, Vene keisrinna Aleksandra Fjodorovna kingitus tulekahjust taastatavale kirikule

26. Peter Johann Georg (Gregor) vonBaranoff • 1804-83, Väätsa mõisa 9. omanik, suri Paides • Pantis 1864.a. mõisa kolmeks aastaks Dr. Carl Johann vonSeidlitzile 140 tuhande hõberubla eest • 1867 pikendati pandilepingut kolme aasta võrra • 18. septembril 1870.a. muudeti pandileping ostulepinguks • VonSeidlitzide periood kestis mõisas ligi pool sajandit kuni 1919. aasta riigistamiseni

28. Carl Johann vonSeidlitz • 6. märts 1798 – 7. veebruar 1885 • Maailmakuulus teadlane ja õpetlane • 1864-70 Väätsa mõisa pandipidaja • 1870-79 mõisa omanik (10. omanik) • 1879 kinkis Väätsa mõisa oma vanimale pojale (kelle jaoks arvatavasti oli see ka ostetud) • Ise elas elu lõpuosa Tartus ja Meeri mõisas, mille oli pantinud 1841 ja ostnud päriseks 1844

29. Dr Carl Johann vonSeidlitziallikirjaga leping, milles ta nõustub pandilevõtmise tingimustega Tallinnas, 26. mail 1864 Eesti Ajalooarhiiv

30. Carl Johann vonSeidlitz • Sündis Tallinnas Hobusepea tänaval • 1815-21 õppis Tartu ülikoolis: kolme aastaga sai CumLaude diplomi, 1821 kaitses doktoritöö • Läks 1822 Vene Mereväe meditsiiniteenistusse, oli 1822-26 Peterburi Mereväehospidali ordinaator • 1823 pandi Astrahanis tema juhtimisel koolerapuhangule piirang. • 1823-25 täiendas end kaks aastat akadeemiliselt Euroopa ringreisil, peatudes pikemalt Pariisi, Kopenhaageni, Montpellier', Pisa ja Genfi meditsiiniakadeemiates.

31. Carl Johann vonSeidlitz(järg) • 1828-29 oli Vene-Türgi 2. armee peakorteri ülemarst, 1830 Vene saatkonna arst Peterburis • 1830-37 Peterburi Sõjasadama meditsiini-inspektor ja ühtlasi ka Peterburi Mereväehospidali peaarst • 1837-47 Peterburi Meditsiin-Kirurgilise Akadeemia professor • Venemaa keiser Nikolai I andis talle 17. oktoobril 1846 teenistusaadli tiitli • 1847 läks erru sõjaväeteenistusest, 1864 tsiviilteenistusest tõelise riiginõunikuna (mil naasis elama Eestisse)

32. Carl Johann vonSeidlitzi eruperiood 1864-85 • Propageeris nii Peterburis kui ka Eestis Charles Darwini evolutsiooniteooriat (olles nii Peterburis kui ka Eestis üks esimesi) • Kirjutas (sõbrana) Vene poeedi Vassili Žukovski elulooraamatu • Oli 1868-69 Eesti Looduseuurijate Seltsi president • Oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi viitsepresident • Valmistas Peterburi õukonnas ette raudteede ehitamist Eesti- ja Liivimaal (see sai teoks 1868-70) • Korraldas Eesti- ja Liivimaa üldloodimise 1870-80ndatel (alates sellest ajast on teada Suure Munamäe tegelik kõrgus 318 meetrit)

33. Carl Johann vonSeidlitzi kirjutatud Vene poeedi Vassili Žukovski elulooraamatu saksakeelse väljaande teise trüki tiitelleht Miitavi (Jelgava), 1872

34. Carl Johann vonSeidlitzi kirjutatud Charles Darwini evolutsiooniteooriat populariseeriva raamatu tiitelleht Peterburi Keiserlik Raamatukirjastus 1865 Kalifornia Ülikooli Raamatukogu (digiteerija)

35. Carl Johann vonSeidlitzi kolm vanimat last: • Marie (1832) • Karl Johann Maria (1838, päris Väätsa mõisa) • Georg Karl Maria (1840) Eesti teadaolevalt vanim foto (dagerrotüüp), 1844 Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv

36. Carl Johann vonSeidlitz Dagerrotüüp umbes 1845. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuurilooline arhiiv

37. Dr. Carl Johann vonSeidlitzi haud Tartus, Vana-Jaani kalmistul

38. Carl Johann Maria vonSeidlitz • 1838-97, Väätsa mõisa 11. omanik • Sõjaväelane, elas aktiivse osa elust Peterburis, kuid hiljem palju mõisas, kus ka suri • Oli Carl Johann vonSeidlitzi vanim poeg (kokku 8 last) • Abikaasa AleksandrineJustinaCaroline sünd. vonRauch • Neli last, vanim tütar Marie Dagmar Karoline sündis 1865 Väätsa mõisas • Pärandas mõisa vanimale pojale Karl Johann Antonile (sünd. 1878 Peterburis)

39. Väike juurdeehitis vasakul on tehtud arvatavasti 1860ndatel aastatel Carl Johann Maria vonSeidlitzi omandusajal

40. Tõenäoliselt Carl Johann vonSeidlitzi omandusajal 1860ndatel viidi sissepääs juurdeehitusse. Umbes samast ajastust pärineb ka klaasveranda tagakülje keskel

41. Kinnistamisotsuse väljavõte, välja antud Karl Johann (Karl Julian) vonSeidlitzile, kes sai mõisa päranduseks isalt 2. juuni 1898 Eesti Ajalooarhiiv

42. Carl Johann Anton (Karl Julian) vonSeidlitz • Väätsa mõisa 12. ja viimane 1919.a. riigistamise eelne omanik • Ratsaväelane, rittmeister ja polkovnik, oli lõpetanud Nikolai ratsaväekooli • Tegeles Väätsal hobusekasvatusega, ostis kokku maid (1901 Vissuvere karjamõis Kirna mõisalt) • Juunis-juulis 1919 oli Loodearmee (Põhjakorpuse) välistaabi ülem Aleksandr Rodzjanko juures • Alates juulist 1919 Loodearmee varustusosakonna ülem • Jäi Eestisse (vähemalt kuni 1938), edasine elukäik teadmata • Sünd. 1868, surma-aasta teadmata

43. Mõisa viimane riigistamiseelne omanik Karl Johann Anton (Karl-Julian) vonSeidlitz (paremalt kolmas)

45. Vissuvere karjamõisa ostuteatis 5. oktoober (28. september) 1901 Eesti Ajalooarhiiv

47. 1925 kolis riigistatud mõisahoonesse kool • 1943-44 oli keldrites sõjavarjul Tartu muuseumite kogud • 1960-70ndatel muudeti hoone siseplaneeringut • 1976 valmis juurdeehitusena uus koolihoone • 2002-11 mõisahoone restaureeriti osade kaupa (katus, saal, ülejäänud hoone), millega ta sai koolihoone kõrval ka valla esindusruumide funktsiooni Väätsa mõis 1919-2011