Atmosf r
Download
1 / 32

ATMOSF R - PowerPoint PPT Presentation


  • 495 Views
  • Uploaded on

ATMOSFÄÄR. REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009. ATMOSFÄÄRI TUNNUSED. PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE) GAASILINE, HÕRE KESKKOND VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT) GAASIDE SEGU KIHILINE EHITUS ULATUS u. 1000 KM

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'ATMOSF R' - lance


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Atmosf r

ATMOSFÄÄR

REET TUISK

HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009


Atmosf ri tunnused
ATMOSFÄÄRI TUNNUSED

  • PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE)

  • GAASILINE, HÕRE KESKKOND

  • VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT)

  • GAASIDE SEGU

  • KIHILINE EHITUS

  • ULATUS u. 1000 KM

  • LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES, MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES)


Koostis
KOOSTIS

  • GAASIDE SEGU:

LÄMMASTIK

HAPNIK

ARGOON

SÜSIHAPPEGAAS

TEISED GAASID

OLULISEMAD GAASID ON VEEL: VEEAUR

METAAN

OSOON



Osoon
OSOON

  • TRIHAPNIK

  • TEKIB PÄIKESEKIIRGUSE MÕJUL HAPNIKU JA DILÄMMASTIKOKSIIDI REAGEERIMISEL

  • STRATOSFÄÄRIS, 20-50 KM KÕRGUSEL

  • NEELAB UV-KIIRGUST

  • KÕIGUB SESOONSELT

  • OSOONIAUGUD – s.t. OSOONIKIHI HÕRENEMIST


Metaan
METAAN

  • CH4

  • KASVUHOONEGAAS, NEELAB MAA SOOJUSKIIRGUST

  • OSAKAAL SUURENEB:

    1) LAGUNEMISPROTSESSID MÄRGALADEL

    2) JÄÄTMETE LAGUNEMINE PRÜGIMÄGEDEL

    3) LOOMAKASVATUSMAHTUDE KASV

    4) RIISIKASVATUSE LAIENEMINE


Veeaur
VEEAUR

  • AURUMINE ALUSPINNALT

  • ERALDUB ATMOSFÄÄRI VULKAANI-PURSKEL, KUUMAVEEALLIKATEST

  • FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMISEL (SOOJUSELEKTRIJAAMAD, TRANSPORT, METALLURGIA, LUBJA TOOTMINE)

  • TAGAB VEERINGE JA SADEMETE TEKKE

  • ÜHTLUSTAB ÕHUTEMPERATUURI, VÄHENDAB SELLE ERINEVUSI

  • SUURENDAB KASVUHOONEEFEKTI



Pilvede liigid
PILVEDE LIIGID

KÕRGPILVED

KIUD

KIUDRÜNK

JÄÄTUMISPIIR

KIUDKIHT

KÕRGKIHT

KESKMISED

KÕRGRÜNK

KIHTRÜNK

RÜNK

ÄIKESE

KIHT

KIHTSAJU

MADALAD


Gaaside osakaal
GAASIDE OSAKAAL

ARGOON 0,9%

SÜSIHAPPEGAAS 0,03%

ÜLEJÄÄNUD GAASID

0,04%

HAPNIK 21%

LÄMMASTIK 78%


Atmosf ri ehitus
ATMOSFÄÄRI EHITUS

KIHILINE EHITUS



Temperatuuri muutused
TEMPERATUURI MUUTUSED

  • SELGITA Tº-MUUTUST:

  • TROPOSFÄÄRIS

  • b) STRATOSFÄÄRIS

  • c) MESOSFÄÄRIS

  • d) TERMOSFÄÄRIS


Troposf r
TROPOSFÄÄR

  • ENAMUS HAPNIKUST – ELUKESKKOND

  • ENAMUS VEEAURUST – VEERINGE

  • MÕJUTATUD ALUSPINNAST (REOSTUS, ILMASTIKU JA KLIIMA KUJUNEMINE – ÕHUTEMPERATUUR, TUULED, SADEMED)

  • Tº LANGEB 6º KM KOHTA MIKS?

  • SUURIM TIHEDUS – 80% ATMOSFÄÄRI MASSIST (MAA KÜLGETÕMBEJÕUD)

  • PAKSUS POOLUSTEL KUNI 7 KM, EKVAATORIL 18 KM


Stratosf r
STRATOSFÄÄR

  • 20-50 KM KÕRGUSEL

  • OSOON-TRIHAPNIK

  • NEELAB UV-KIIRGUST

  • Tº TÕUSEB MIKS?

  • PROBLEEMIKS ON

  • OSOONIKIHI

  • HÕRENEMINE


Osoonikihi h renemine
OSOONIKIHI HÕRENEMINE

  • OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM.

  • OSOONI HÄVITAVAD:

  • FLOORI- JA KLOORIÜHENDID

  • FREOONID

  • NEID EMITEERIVAD:

  • KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED

  • SURUÕHUBALLOONID

  • PLASTPAKENDID



MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMI ON PILTIDEL KUJUTATUD?

SELGITA LÜHIDALT SELLE SISU.


SÕNASTA PILTIDELE SOBIV PEALKIRI. KUJUTATUD?

MIKS PÄIKE ON “KURI” JA MAAL ON “VALUS”?

MILLISED ON “HAIGUSE” ILMINGUD?

KUIDAS OLEKS VÕIMALIK MAAD “RAVIDA”?




S sihappegaasi tootmine
SÜSIHAPPEGAASI TOOTMINE LEVIKUT.

SÕNASTA JOONISE PÕHJAL KOLM JÄRELDUST, VÄIDET.

PÕHJENDA.


SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS. LEVIKUT.

MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS?

NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.


SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS. LEVIKUT.

MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS?

NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.


SELGITA, MIDA ON KOOMIKSIL SISULISELT KUJUTATUD. LEVIKUT.

MIS ON TAOLISE OLUKORRA PÕHJUSTANUD? NIMETA KONKREETSED TEGURID.


MIKS JÕULUVANA EI ARMASTA ENAM KORSTNAID? LEVIKUT.

VASTUSES TOO VÄLJA TEGURID JA TAGAJÄRJED.


MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNA-PROBLEEMI ON KOOMIKSIL KUJUTATUD?

SELGITA SELLE SISU.

MILLISED ÜHENDID ON SELLE PÕHJUSEKS?

NIMETANÄHTUSED JA TEGEVUSVALDKONNAD, MIS ON IGA KONKREETSE AINE EMISSIOONI PÕHJUSEKS.

MIS ON TAGAJÄRGEDEKS? SELGITA.


Atmosf ri t htsus
ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS KOOMIKSIL KUJUTATUD?

  • TAGABELU VÕIMALIKKUSE MAAL – HINGAMINE, PÕLEMINE – HAPNIK, FOTOSÜNTEES

  • ON ELUKESKKOND – LINNUD, PUTUKAD, EOSED

  • TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM – TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED

  • TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI – LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI – SÜSIHAPPEGAAS

  • KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST

    2) UV-KIIRGUSE EEST

  • LÄMMASTIKUVARU – VAJALIK TAIMEKASVUKS

  • VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID – OKSÜDEERUMINE