Atmosf r
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 32

ATMOSFÄÄR PowerPoint PPT Presentation


  • 205 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

ATMOSFÄÄR. REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009. ATMOSFÄÄRI TUNNUSED. PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE) GAASILINE, HÕRE KESKKOND VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT) GAASIDE SEGU KIHILINE EHITUS ULATUS u. 1000 KM

Download Presentation

ATMOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Atmosf r

ATMOSFÄÄR

REET TUISK

HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009


Atmosf ri tunnused

ATMOSFÄÄRI TUNNUSED

  • PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE)

  • GAASILINE, HÕRE KESKKOND

  • VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA-REOSTUSE JA –KAITSE SEISUKOHALT)

  • GAASIDE SEGU

  • KIHILINE EHITUS

  • ULATUS u. 1000 KM

  • LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES, MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES)


Koostis

KOOSTIS

  • GAASIDE SEGU:

LÄMMASTIK

HAPNIK

ARGOON

SÜSIHAPPEGAAS

TEISED GAASID

OLULISEMAD GAASID ON VEEL: VEEAUR

METAAN

OSOON


Gaaside teke ja t htsus

GAASIDE TEKE JA TÄHTSUS


Osoon

OSOON

  • TRIHAPNIK

  • TEKIB PÄIKESEKIIRGUSE MÕJUL HAPNIKU JA DILÄMMASTIKOKSIIDI REAGEERIMISEL

  • STRATOSFÄÄRIS, 20-50 KM KÕRGUSEL

  • NEELAB UV-KIIRGUST

  • KÕIGUB SESOONSELT

  • OSOONIAUGUD – s.t. OSOONIKIHI HÕRENEMIST


Metaan

METAAN

  • CH4

  • KASVUHOONEGAAS, NEELAB MAA SOOJUSKIIRGUST

  • OSAKAAL SUURENEB:

    1) LAGUNEMISPROTSESSID MÄRGALADEL

    2) JÄÄTMETE LAGUNEMINE PRÜGIMÄGEDEL

    3) LOOMAKASVATUSMAHTUDE KASV

    4) RIISIKASVATUSE LAIENEMINE


Veeaur

VEEAUR

  • AURUMINE ALUSPINNALT

  • ERALDUB ATMOSFÄÄRI VULKAANI-PURSKEL, KUUMAVEEALLIKATEST

  • FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMISEL (SOOJUSELEKTRIJAAMAD, TRANSPORT, METALLURGIA, LUBJA TOOTMINE)

  • TAGAB VEERINGE JA SADEMETE TEKKE

  • ÜHTLUSTAB ÕHUTEMPERATUURI, VÄHENDAB SELLE ERINEVUSI

  • SUURENDAB KASVUHOONEEFEKTI


Pilved

PILVED


Pilvede liigid

PILVEDE LIIGID

KÕRGPILVED

KIUD

KIUDRÜNK

JÄÄTUMISPIIR

KIUDKIHT

KÕRGKIHT

KESKMISED

KÕRGRÜNK

KIHTRÜNK

RÜNK

ÄIKESE

KIHT

KIHTSAJU

MADALAD


Gaaside osakaal

GAASIDE OSAKAAL

ARGOON 0,9%

SÜSIHAPPEGAAS 0,03%

ÜLEJÄÄNUD GAASID

0,04%

HAPNIK 21%

LÄMMASTIK 78%


Atmosf ri ehitus

ATMOSFÄÄRI EHITUS

KIHILINE EHITUS


Atmosf r

MILLE ALUSEL JAOTUB ATMOSFÄÄR KIHTIDEKS ?


Temperatuuri muutused

TEMPERATUURI MUUTUSED

  • SELGITA Tº-MUUTUST:

  • TROPOSFÄÄRIS

  • b) STRATOSFÄÄRIS

  • c) MESOSFÄÄRIS

  • d) TERMOSFÄÄRIS


Troposf r

TROPOSFÄÄR

  • ENAMUS HAPNIKUST – ELUKESKKOND

  • ENAMUS VEEAURUST – VEERINGE

  • MÕJUTATUD ALUSPINNAST (REOSTUS, ILMASTIKU JA KLIIMA KUJUNEMINE – ÕHUTEMPERATUUR, TUULED, SADEMED)

  • Tº LANGEB 6º KM KOHTA MIKS?

  • SUURIM TIHEDUS – 80% ATMOSFÄÄRI MASSIST (MAA KÜLGETÕMBEJÕUD)

  • PAKSUS POOLUSTEL KUNI 7 KM, EKVAATORIL 18 KM


Stratosf r

STRATOSFÄÄR

  • 20-50 KM KÕRGUSEL

  • OSOON-TRIHAPNIK

  • NEELAB UV-KIIRGUST

  • Tº TÕUSEB MIKS?

  • PROBLEEMIKS ON

  • OSOONIKIHI

  • HÕRENEMINE


Osoonikihi h renemine

OSOONIKIHI HÕRENEMINE

  • OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM.

  • OSOONI HÄVITAVAD:

  • FLOORI- JA KLOORIÜHENDID

  • FREOONID

  • NEID EMITEERIVAD:

  • KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED

  • SURUÕHUBALLOONID

  • PLASTPAKENDID


Atmosf ri paksus

ATMOSFÄÄRI PAKSUS


Atmosf r

MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMI ON PILTIDEL KUJUTATUD?

SELGITA LÜHIDALT SELLE SISU.


Atmosf r

SÕNASTA PILTIDELE SOBIV PEALKIRI.

MIKS PÄIKE ON “KURI” JA MAAL ON “VALUS”?

MILLISED ON “HAIGUSE” ILMINGUD?

KUIDAS OLEKS VÕIMALIK MAAD “RAVIDA”?


Atmosf r

SELGITA JOONISTE ABIL KUJUTATUD KESKKONNAPROBLEEMI JA SELLE LEVIKUT.


Atmosf r

MAA KIIRGUSBILANSS


S sihappegaasi tootmine

SÜSIHAPPEGAASI TOOTMINE

SÕNASTA JOONISE PÕHJAL KOLM JÄRELDUST, VÄIDET.

PÕHJENDA.


Atmosf r

SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS.

MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS?

NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.


Atmosf r

SÕNASTA KAARDIL KUJUTATUD SEADUSPÄRASUS.

MIS PROTSESS ON SELLISE MUUTUSE PÕHJUSEKS?

NIMETA JA SELGITA KAASNEVAID TAGAJÄRGI.


Atmosf r

SELGITA, MIDA ON KOOMIKSIL SISULISELT KUJUTATUD.

MIS ON TAOLISE OLUKORRA PÕHJUSTANUD? NIMETA KONKREETSED TEGURID.


Atmosf r

MIKS JÕULUVANA EI ARMASTA ENAM KORSTNAID?

VASTUSES TOO VÄLJA TEGURID JA TAGAJÄRJED.


Atmosf r

MILLIST ATMOSFÄÄRIGA SEOTUD KESKKONNA-PROBLEEMI ON KOOMIKSIL KUJUTATUD?

SELGITA SELLE SISU.

MILLISED ÜHENDID ON SELLE PÕHJUSEKS?

NIMETANÄHTUSED JA TEGEVUSVALDKONNAD, MIS ON IGA KONKREETSE AINE EMISSIOONI PÕHJUSEKS.

MIS ON TAGAJÄRGEDEKS? SELGITA.


Atmosf ri t htsus

ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS

  • TAGABELU VÕIMALIKKUSE MAAL – HINGAMINE, PÕLEMINE – HAPNIK, FOTOSÜNTEES

  • ON ELUKESKKOND – LINNUD, PUTUKAD, EOSED

  • TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM – TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED

  • TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI – LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI – SÜSIHAPPEGAAS

  • KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST

    2) UV-KIIRGUSE EEST

  • LÄMMASTIKUVARU – VAJALIK TAIMEKASVUKS

  • VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID – OKSÜDEERUMINE


  • Login