Meede Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid (art 18(1)(c))

1. MeedePõllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid (art 18(1)(c)) Mati Tõnismäe mati.tonismae@agri.ee 05.02.2013

2. Meetme vajaduse põhjendus (1) • Toiduainete nõudlus maailmaturul suureneb • Maailmas väheneb põllumajandussaaduste tootmiseks sobivate maade pindala ja põllumajanduses kasutatav veeressurss • Meie kliimavööndis on eeliseid põllumajandustootmiseks. Seetõttu tuleks suuremat tähelepanu pöörata toimivate maaparandussüsteemide korrastamisele, mis aitavad vähendada ilmastikuriske ja tagavad põllumajandustoodete tootmise tootmiskindluse ja jätkusuutlikkuse • Eestis on kasutusel olevast põllumajandusmaast (949 000 ha), on kuivendatud on u 55% ehk 522 000 ha ja 698 000 ha kuivendatud metsamaad. Eesvoole 24 533km, millest 5438km (705 veejuhet) riigi poolt korrashoitavad eesvoolud

3. Meetme vajaduse põhjendus (2) • Eestis on ligi 613 507 katastriüksust, nendest 134 859 katastriüksusel paikneb maaparandussüsteem. Seega on otseselt süsteemi toimimisega seotud 22 %katastriüksustest • 01.01.2012 . a seisuga on moodustatud 193 maaparandusühistut • kus on 7605 (2–274, keskmine 39) liiget, • kelle tegevuspiirkonda kuulub 2207 km ühiseesvoole (0–173, keskmine 11,4) ning 130,9 tuhat ha reguleerivat võrku (10–7718, keskmine 678 ha)

4. Meetme vajaduse põhjendus (3) Kuivendussüsteemide ebarahuldav olukord: • 70% olemasolevatest kuivendussüsteemidest on enam kui 30 aastat vanad (ehitatud aastatel 1965-1985) ja on amortiseerunud; • asuvad paljude erinevate omanike maadel. • ebapiisav maaparandushoiu tegemine. Maaomanike ebapiisavad majanduslikud võimalused maaparandusinvesteeringuteks • kapitalimahukad; • pika tasuvusajaga (ca 10 aastat); • suur rendimaade osakaal; • paiknevad mitme omaniku maadel.

5. Meetme 1.8 (põllumajanduse ja metsamajanduse infrastruktuur) rakendamise hetkeseis Perioodil 2007-2013 oli meetme 1.8 eelarve 48,2mln eurot. • 8. okt. 2012a lõppes VI taotlusvoor, mille eelarve oli 6,4 mln eurot, esitati 34 taotlust. • Kokku on esitatud 421 taotlust toetuse saamiseks. • Rahuldatud on 272taotlust (65% taotlustest). • 2012 aasta 31.detsembrilõpu seisuga on tehtud väljamakseid 60.2%meetme eelarvest • V taotlusvooru keskmine määratud toetuse summa oli 240 838 eurot, mis on 73,7%suurem kui eelnevate taotlusvoorude keskmine vastav näitaja

6. Maaparanduslike tegevuste jaotus

7. Õiguslik raamisik- eelnõu! Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 18 (1) • 18c sätestab investeeringud, mis on seotud põllu- ja metsamajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuriga, sh põllumajandus- ja metsamaale juurdepääsu,maakorralduse ja maaparanduse, energiaga varustamise ja veeressursside majandamisega seotud tegevused • investeeringud põllumajanduse infrastruktuuri kuni 100%

8. Meetme eesmärk (1) • Üldeesmärk on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja sihtotstarbelise kasutuse tagamine läbi kuivendussüsteemide nõuetekohase toimimise Spetsiifilised eesmärgid: Tasakaalustada põllu- ja erametsamajanduse tootmistingimusi erinevates maapiirkondades, vähendadesebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandustootmise riskeja suurendades erametsa tootlikkust • Vähendadaüleujutusohteja suurendada eesvoolude isepuhastamisvõimet • Vähendada hajureostuse levikut

9. Meetmeeesmärk( 2) • Arendadamaaparanduse alast ühistegevust, mis aitab terviklikult maaparandussüsteeme korrastada • Parandada riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude, mille valgala on suurem kui 10 km tehnilist ja ökoloogilist seisukorda • Parandadajuurdepääsupõllumajandusmaale ja erametsamaale

10. Toetatavad tegevused • Põllumajandus- ja erametsamaal maaparanduslikud tegevused kuivendamiseks või niisutamiseks ( sh. puuviljaaiad) • või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike ehitiste (sh keskkonnakaitserajatised nagu lodud, settebasseinid ja erametsamaal tuletõrjeveebasseinid) ja maaparandussüsteemi teenindusteede ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine) • riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude korrastamine, (mille valgala on suurem kui 10 km) • Põllumajandus- ja erametsamaale ning põllu- ja metsamajanduslikele tootmishoonetele juurdepääsuks teede ja teerajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine

11. Toetuse saajad • Põllumajanduse ja erametsandusega tegelevad ettevõtjad ja nende tulundusühistud • maaparandusühistud • muud mittetulundusühingud • Põllumajandusministeerium Tingimus taotlejale: • Maaparandusühistu on “Maaparandusseaduse” tähenduses maaparandusühistu.

12. Toetuse määr • Maksimaalsed toetuse määrad: • Maaparanduse investeeringute toetusemäär eesvoolu ja keskkonnakaitserajatiste investeeringuteleon kuni 90%,reguleeriva võrgu investeeringutele kuni 75%niisutusinvesteeringutele kuni 40% (v.a viljapuuaiad, mille puhul 75%) abikõlblike investeeringute summast. • “Maaparandusseaduse” paragrahv 46 lõike 4 alusel kehtestatud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvooludeloetelus olevatele eesvoolude või nimetatud eesvoolu rajatise rekonstrueerimise ja uuendamise investeeringutele on toetusmäär kuni 100%. • Põllumajandusmaale ja põllumajanduslike tootmishoonetele juurdepääsu tagavatele investeeringutele on toetusemäär kuni 75%abikõlblikest kuludest.

13. Maksimaalne toetussumma: • Maaparanduslikeks tegevusteks võib avaliku sektori maksimaalne toetus ühe taotleja kohta ulatuda 260 000 euroni aastas, ületamata kogu programmiperioodil 520 000 eurot. • Riigi poolt korrashoitavate eesvooludele määratav maksimaalne toetussumma otsustatakse eelarve koostamise etapis. • Juurdepääsutee investeeringute korral võib avaliku sektori maksimaalne toetus ühe taotleja kohta ulatuda 20 000 euroni aastas, ületamata kogu programmperioodi 60 000 eurot.

14. Hindamiskriteeriumid (1) Ühised eelistuskriteeriumid erinevatel sihtgruppidel: • esmakordsedtoetuse taotlejad; • investeeringud maaparandussüsteemi korrastamisse (eelkõige ühiseesvoolud); • keskkonnakaitserajatiste rakendamine; • toetuse säästlikum kasutamine (korrastatava maaparandussüsteemi/tee maksumus hektari/ km kohta või omafinantseeringu suurem osakaal) • maatulundusmaa eesmärgipärane kasutamine Ettevõtjate sihtgrupi eelistuskriteeriumid: • maaparandussüsteemi pindala osakaal kogu ettevõtte kasutatava või toetusõigusliku maa kohta;

15. Töögrupp • Töögruppi kuuluvad: • erialaliitude, maaparandusühistute, ministeeriumite, MAK 2014-2020 eelhindaja, PRIA, EMÜ jt. institutsioonide esindajad. • Töögrupp on käinud koos kahel korral 16.10. 2012 ja 11.12.2012 • Lisaks on arutatud küsimusi PRIA, PMA ja EMS kohtumistel. • Meedet on tutvustatud maaparandusühistute infopäevadel Kehtnas 13.11.2012 ja Tartus 15.11.2012 • Töögrupi koosolekutel arutati läbi kirjalikult ja suuliselt esitatud ettepanekud.

16. Töögrupis arutletud teemad (1) • Arutati maaparandustehnika soetamist- enamus ei toetanud ja soovitati vahendid kasutada maaparandussüsteemide korrashoiuks. • Enamik toetas, et maaparandusühistud saaksid reguleerival võrgul jätkata rekonstrueerimisetöödega (esialgselt oli planeeritud vaid uuendus tööd). Toetati. • Eelistatakse maaparandusühistuid ettevõtjatele, selleks jaotatakse vahendid erinevatesse gruppidesse, kus ühistute osa on suurem. Toetati • Arutati keskkonnakaitsehindamiskriteeriumite osatähtsust. Vaadatakse läbi meetme määruse ja hindamiskriteeriumite koostamisel. Keskkonnakaitserajatised on vajadus- ja eesmärgipõhised, ehitatakse sinna, kus nende vajadus tuleneb maaparanduse õigusaktides sätestatud nõuetele.

17. Töögrupis arutletud teemad (2) • Tehti ettepanek-toetada üksnes olemasolevate süsteemide hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist (mitte uute rajamist), kusjuures rekonstrueerimisel ei tohi olemasolevat lahtist kraavitust asendada drenaažiga. Arvestame osaliselt. Keskkonnakaitserajatised on üldjuhul uued ehitised. Põhirõhk ongi maaparandussüsteemide korrastamisel, - uuendamisel ja rekonstrueerimisel ja see tagatakse hindamisekriteeriumitega. Hooldamist antud meetme raames ei toetata, sest siin on vastuolu riigiabi reeglitega.

18. Töögrupis arutletud teemad (3) • Ettepanek, et keskkonnakaitserajatised) peaksid olema toetuse saamise eeltingimuseks (mitte lihtsalt eelistus kriteeriumiks) - ei arvestatud. • Keskkonnakaitserajatised antud meetmes seada toetuse eeltingimusteks ei ole mõttekas, (veekaitsevööndi laiendid; settebasseinid; puhastuslodud ja erametsamaal tuletõrjeveebasseinid) tuleb rajada sinna, kus vajadus tuleneb maaparanduse õigusaktides sätestatud nõuetest. • MAK 2007-2013 praktiliselt kõikides projektides on toetust saanud keskkonnakaitserajatised. Viie taotlusvooru peale kokku on toetust määratud 461 keskkonnakaitserajatisele ja toetust on saanud 272 projekti, mis teeb ühe projekti kohta 1,7 keskkonnakaitserajatist.

19. Töögrupis arutletud teemad (4) • Ettepanek oli, et toetatavate keskkonnarajatiste hulka lisada aktiivsed märgalad, eelistades lubifiltritega süsteeme (äratöötanud filtrid leiaks kasutust põllu lupjamisel - ei toeta (vajaduse katavad ära lodud ja settebassein). • Toetatakse neid keskkonnakaitserajatisi, mis on sätestatud õigusaktides ja eelkõige põllumajandusministri 17.02.2005 määrusega nr 15 "Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid", mille mõju kinnitavad erinevad uuringud. • Eesvoolule projekteeritakse keskkonnakaitserajatis, kui see on vajalik suubla ja eesvoolu ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamiseks või halvenemise vältimiseks, samuti muu looduskahju vähendamiseks.

20. Töögrupis arutletud teemad (5) • Tehti ettepanek toetada puhverribade rajamist. Antud küsimus reguleeritakse veekaitse vööndi laiendite abil. Toetusõiguslikud peaksid olema ka planeerimise ja uuringutega seotud tegevused. Abikõlblikeks tegevusteks on ettevalmistavad tegevused, sh uuringute ja projektide tegemine

21. Töögrupis arutletud teemad (6) • Eelistuskriteeriumite hulka tuleks lisada kahepoolne reguleerimine, mis on tavapärasest kuivendusest säästlikum • Arvestame, aga teises faasis- meetme määruse ettevalmistamisel. Ka käesoleva perioodi MAK 2007-2013 toetusprojektide hindamisel eelistati kahepoolset reguleerimist ja kindlasti kaalume selle rajatise eest lisapunkti andmist ka edaspidi.

22. Töögrupis arutletud teemad (7) • Tehti ka ettepanek suurendada toetuste kogumahu piirmäära. • Toetati • Toetuse piirmääraks jäi taotleja kohta 260 000 euroni aastas, ületamata kogu programmiperioodil 520 000 eurot. Aitäh kuulamast !