1 / 10

Veljo Aava C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja: M. Anissimov

Vikerkaar. Veljo Aava C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja: M. Anissimov. Millal näeme vikerkaart?. Peab olema 1) Päike - valgusallikas,mis asetseb hosondist madalamal kui 42 kraadi. Peab olema 2) vihmapilv - teatud läbimõõduga veepiisad.

bruis
Download Presentation

Veljo Aava C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja: M. Anissimov

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Vikerkaar Veljo Aava C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja: M. Anissimov

  2. Millal näeme vikerkaart? • Peab olema 1) Päike - valgusallikas,mis asetseb hosondist madalamal kui 42 kraadi. • Peab olema 2) vihmapilv - teatud läbimõõduga veepiisad. • Peab olema 3) vaatleja, kes asub Päikese ja vihmapilve vahel seljaga Päikese poole.

  3. 16. sajand 17. sajand Valge valguse japimeduse segunemiseltekivad värvused. Vikerkaar tekib valgusemurdumisel ühes ja peegeldumiselteiselt vihmapiisalt. Tekib ühes ja samasvihmapiisas. Ajaloost

  4. Newton 1666. a Valge valgus on liitvalgus: 7 pideva üleminekuga värvust.

  5. Miks tekib spekter? Vaakumis ja õhus levivad kõik värvused ühesuguse kiirusega. Erinevates keskkondades (ainetes) erinevate kiirustega. Punane valgus levib vees sinisest valgusest kiiremini. Sinine valgus murdub vees rohkem kui punane Murdumisnäitajad vastavalt n = 1,666 ja n = 1,68.

  6. Valguse murdumine ja peegeldumine vihmapiisas

  7. Peavikerkaar 42 kraadi, kõrvalvikerkaar 51 kraadi horisondist.

  8. Miks vikerkaar on kaare kujuline? • Silma satuvad valguskiired nendest veepiiskadest, mis asuvad ringjoone kaarel, silmast ühel ja samal kaugusel. • Täisringi kujulist vikerkaart võib jälgida mägedes, lennukilt või Maa ümber tiirlevalt kosmoselaevalt.

  9. Kui läbimõõt on 1-2 mm 0,2 mm 0,1 mm väiksem kui 0,05 mm Väga hästi on nähtav lilla ja roheline ning hästi punane kaar. Punane värvus on kahvatunud, vikerkaar laienenud. Hästi nähtav ainult lilla värvus. Tekib valge vikerkaar Vikerkaare välimus sõltubvihmapiiskade läbimõõdust

  10. Vikerkaar kui optiline atmosfäärinähtus • Köitnud iidsetest aegadest inimese tähelepanu. • Rahvauskumuse kohaselt tõstab vee jõest või järvest pilvedesse. • On ammukaar. • On piksehaldja tööriist. • Ennustab ilma.

More Related