austraalia
Download
Skip this Video
Download Presentation
AUSTRAALIA

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 21

AUSTRAALIA - PowerPoint PPT Presentation


  • 296 Views
  • Uploaded on

AUSTRAALIA. Geograafia 8. klass Kaia Tamm Põlva Keskkool Põlva Maakond 2001. AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED. Lõunapoolkeral 9 º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip. Väiksem manner – 7 613 000 km 2 Rahvaarv- 18 943 000 Pealinn- Can- berra. AVASTUSLUGU. ABEL TASMAN (hollandlane) 1642. a.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' AUSTRAALIA' - fauna


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
austraalia

AUSTRAALIA

Geograafia 8. klass

Kaia Tamm

Põlva Keskkool

Põlva Maakond

2001

austraalia asukoht ja ldandmed
AUSTRAALIA ASUKOHT JA ÜLDANDMED
  • Lõunapoolkeral 9º_ 39°pl. ; 114º - 153ºip.
  • Väiksem manner – 7 613 000 km2
  • Rahvaarv- 18 943 000
  • Pealinn- Can-berra
avastuslugu
AVASTUSLUGU
  • ABEL TASMAN (hollandlane)
    • 1642. a.
    • “Hiilgav ebaõnnestumine”- tehti ring ümber mandri mandrit leidmata
    • Leiti ja nimetati Tasmani saar
  • JAMES COOK (inglane)
    • 1768. a.
    • Kaardistati mandri ida- ja põhjarannik
    • Sooritas veel 2 uurimisreisi mandri kaardistamiseks
kliima
KLIIMA
  • Enamus mandrist asub troopilises vöötmes (kuiv, kuum). Sademeid 100-200 mm.
  • Erand on mandri idarannik-siia toob KAGU-PASSAAT aastaringselt sademeid. Sademete aastane hulk 1000- 2000 mm.
taime ja loomariigi omap ra p hjused
TAIME- JA LOOMARIIGI OMAPÄRA PÕHJUSED
  • Eraldus kõige varem iidsest Gondvana mandrist
  • Puudus hilisem maismaa ühendus teiste mandritega
kukkurloomad
KUKKURLOOMAD
  • Umbes 250 liiki
  • Kõhul “nahkne tasku - kukkur
  • Sünnitab eluks väljaarenemata pojad
  • Areng jätkub kukrus 2- 11 kuud
  • Kukrusse avanevad piimanäärmed
  • Ohu korral põgeneb sinna ka hiljem
k nguru
Känguru
  • 55 liiki, liiguvad hüpates
  • Tagajalad on pikad ja väga tugevad
  • Esijalad on lühikesed ja nõrgad, talitlevad käetaoliselt
  • Saba on suur , on toeks ja tüüriks hüppamisel
  • Hiidkängurud – 3m pikad, hüppavad 12m kaugusele ja 2,7 m kõrgusele
koaala karu
Koaala karu
  • Välimuselt meenutab mängukaru
  • Väga aeglane
  • Toitub ainult euka- lüpti lehtedest
  • Looduslikke vaenlasi ei ole
  • Kütitakse karusnaha tõttu
  • On looduskaitse all
rgimetajad
ÜRGIMETAJAD
  • Munevad munad
  • Munast koorunud poegi imetavad
  • Munad on suured ja nahkkestalised
  • Piimanäärmed avanevad kõhule, pojad lakuvad sealt piima
  • On hambutud
  • Lõualuud on arenenud nokataoliseks elundiks
nokkloom
Nokkloom
  • On suurim ürgimetaja- 60 cm pikkune
  • Nokk meenutab pardi oma
  • Varvaste vahel on ujuna-had
  • Ujub ja sukeldub osavasti
  • Pesa rajab jõekaldasse
  • Muneb 3 muna
sipelgasiil
Sipelgasiil
  • 40 cm pikkused
  • Keha katavad pikad tera-vad okkad
  • Toituvad sipelgatest, keda püüavad pika limase keelega
  • Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega
  • Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus
linnud
LINNUD
  • Kuukabarra ehk naeruhiidka-lur on vapilind
  • Emu Lüürasaba
kiskja
KISKJA
  • Dingo
    • Ainuke koerlane
    • Kiviajast- metsistunud
    • Punakas- pruun
    • Ei haugu, vaid ulub ja kiljub
    • Raskesti dresseeritav
    • Tõeline nuhtlus lambakasvatajatele
koduloomad
KODULOOMAD
  • Küülikud ja lambad- sisse toodud Euroopast
vaatamisv rsused
VAATAMISVÄÄRSUSED
  • AYERS ROCK – The Red Center
  • Asub sise- Austraalias Uluru Rahvuspargis
  • Vanus ~ 500 miljonit aastat
  • Oli kunagi võimas mäeahelik
  • On murenenud ja alles on jäänud liivakivist südamikukaljud
  • Mõõdud: ümbermõõt maapinnal- 8, 8 km

pikkus- 3, 6 km

laius- 2, 4 km

kõrgus- 864 m (NG, Jan, 91)

palmi org
Palmi org
  • Asub Fink George rahvuspargis
  • Siin kasvab üle 400 Kesk- Austraalia taimeliigi
  • 3000 lehvikpalmi
    • Jäänuktaim, dinosauruste ajast
  • Valgetüvelised paapuaeukalüptid
  • Eukalüptid
    • 90% Austraalia puuliikidest
    • Igihaljad
    • Tugeva puiduga- toodetakse vineeri ja paberit