1 / 23

The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P. O’Driscoll, Jr., Kim R. Holmes & Mary Anastasia O'Grady

MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME. (WSI.COM). The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P. O’Driscoll, Jr., Kim R. Holmes & Mary Anastasia O'Grady. http://www01.imd.ch/. Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html. 1.

brilane
Download Presentation

The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P. O’Driscoll, Jr., Kim R. Holmes & Mary Anastasia O'Grady

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME (WSI.COM) The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P. O’Driscoll, Jr.,Kim R. Holmes &Mary Anastasia O'Grady http://www01.imd.ch/ Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  2. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME (WSI.COM) The 2002 Index of Economic Freedom Gerald P. O’Driscoll, Jr.,Kim R. Holmes &Mary Anastasia O'Grady Indeksi koostamise idee pärineb 80ndate lõpust. Kriteeriumid aastast 1994. Tegemist on majanduskasvu mõjutavate tegurite teoreetilise analüüsiga. Kuigi majandusliku edenemise kohta on mitmeid erinevaid teooriaid, on autorite range sisukoht – majanduslikult vabad riigid omavad suuremat pikaajalise kasvu potentsiaali The 2003 Index of Economic Freedom Mida kõrgem score, seda suurem on valitsuse sekku- mise määr ja seda vähem majanduslikku vabadust. Eesti Läti Leedu ______________________________________________________________________________ 1995 – 2,40 N/A N/A 1996 – 2,50 3,05 3,45 1997 – 2,50 2,95 3,10 1998 – 2,30 2,85 3,00 1999 – 2,35 2,75 3,05 2000 – 2,20 2,65 2,90 2001 – 2,05(14) 2,65(46) 2,55(42) 2002 – 1,80 (4) 2,50(38) 2,35(29) 2003 – 1,80 (6) 4,45(33) 2,35(29) 161 riiki 50 kriteeriumi (10 gruppi) Vabad: alla 1.95 Peamiselt vabad: 2.00-2.95 Peam. mittevabad: 3.00-3.95 Surutud: üle 4.00 2002 2001 2003 1. Kaubanduspoliitika (1) (1) (1) 2. Eelarveline koormus (3,5) (3,5) (3,5) maksukoormus (2) (2) (2) val. kulud (5) (5) (5) 3. Valitsuse sekkumise määr (2) (2) (2) 4. Rahapoliitika (2) (3) (2) 5. Välisinvesteeringud (1) (1) (1) 6. Pangandus ja finantsturg (1) (2) (1) 7. Palgad ja hinnad (1) (2) (1) 8. Omandiõigused (2) (2) (2) 9. Regulatsioon (2) (2) (2) 10. Must turg (2,5) (2) (2,5) + + + – 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  3. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME WSI.COM (www.heritage.org) Kriteeriumid: 1. Kaubanduspoliitika: a) keskmine tariifide määr b) mitte-tariifi barjäärid c) tollikorruptsioon 2. Valitsuse EA-koormus: a) max. tulumaksu määr b) keskmise maksumaksja maksumäär c) max. ettevõtete maksumäär d) valitsuse kulutused 3. Valitsuse sekkumine majandusse: a) valitsuse tarbimine - % SKT’st b) valituse omandus ettevõtetes c) valitsuse tulud riigiettevõtetest ja valitsuse varad d) valitsuse osa toodangus 4. Rahapoliitika: a) keskmine inflatsiooni määr 1991-2000 5. Kapitalivood ja välisinvesteeringud: a) välisinvesteeringute kood b) piirangud välisomandusele ettevõtluses c) väliskapitali õigus omandada maad d) välis- ja koduse kapitali võrdne kohtlemine seaduse silmis e) piirangud tulude väljaviimisele f) kohaliku finantskapitali saadavus välisettevõtetele 6. Pangandus ja finantsid: a) riigi osalus panganduses b) piirangud välispankadele sisenemiseks c) valitsuse surve krediidipoliitikale d) valitsuse regulatsioon e) vabadus pakkuda erinevaid finants- ja kindlustusteenuseid 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  4. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME WSI.COM (www.heritage.org) Kriteeriumid: 7. Hinnad ja palgad: a) miinimumpalga seadused b) valitsuse sekkumine hinnapoliitikasse c) ettevõtete subsideerimine valitsuse poolt 8. Omandiõigused: a) õigussüsteemi sõltumatus valitsusest b) välisarbitraazhi lubatavus c) riigistamine d) õigussüsteemi korrumpeerumine e) õiguslahendite viibimine f) eraomandi kaitstus 9. Regulatsioon: a) litsentsipiirangud ettevõtetele b) litsentside saamise lihtsus c) bürokraatia korrumpeerumine d) tööseadusandluses sisalduvad piirangud e) tarbija ohutuse, keskkonna ja tööohutuse alased regulats-d f) ettevõtete reguleerimine 10. Must turg: a) salakaubandus (smuggling) b) omandiõiguste kaitstus, piraatlus c) põllum.toodete pakkumine mustal turul d) tööstustoodete pakkumine mustal turul e) teenuste pakkumine mustal turul f) transporditeenuste pakkumine mustal turul g) must tööturg 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  5. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME WSI.COM (www.heritage.org) Majanduslik vabadus ja SKT/el. kohta Maailma arengutendentsid: 74 riiki on muutunud vabamaks, 49 vähem vabaks, 32 riiki on jäänud samale tasemele. 156 järjestatud riigist: 15 on “vabad” 56 on “peamiselt vabad” 74 on “peamiselt mittevabad” 11 “surutud” (repressed) Top-10’st: 6 asuvad Põhja-Ameerikas või Euroopas 4 Aasias Enamus surutuid asub Lõuna-Sahaaras Aafrikas Aasia-Vaikse Ookeani piirkonnas 2003 suurimad edenejad: Horvaatia – Sloveenia – Island 26855 1999 OVP $ 12 569 3 582 3 229 Vabad Peamiselt Peam. Surutud vabad mittevabad * 10 vaatluse all olnud tegurist mõjutas edenemist vabaduse suunas kõige rohkem rahapoliitika (38 riigis). * EA-koormus muutus suuremaks 26 riigis ja kergemaks 18’s. * Valitsuse sekkumise määr kasvas 27’s ja kahanes 14’s riigis. * Must turg edenes enim Põhja-Ameerikas ja Euroopas (17 riiki sai halvema hinde). * Jätkus eelmise aasta trend omandiõiguste halvenemise suunas: 22 riiki halvenes ja vaid 2 paranes. Üldtendents: vabamates riikides tulu elaniku kohta kasvab; mittevabade riikide (üle 50%) elanikud teenivad u. 1/3 vabade riikide elanikega võrreldes /vt. Joonis/ vabadus teeb elu rikkamaks 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  6. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME WSI.COM (www.heritage.org) Põhja-Ameerika ja Euroopa Maailma kõige vabam piirkond (6 top-10’st) See tõestab Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri revolutsiooni mõjude edasikestmist: vabaturu domineerimine valitsuse domineerimise asemel. Reformide edukus: Iirimaal, Eestis, Suurbritannias, Hispaanias ja põhja-riikides. Iseloomulikud jooned: * deregulatsioon * privatiseerimine * madalad maksud Valitsused on taibanud, et üleregulatsioon pidurdab investeeringuid ja kasvu. Iirimaal, kus veel natuke aega tagasi olid ühed kõrgemad ettevõtete maksumäärad – nüüd on ühed madalamad maailmas. Tulemus: alates 1980 on Iirimaa kasv olnud 80%. Siiski püüavad paljud valitsused hoida kinni suure heaolumajanduse mu- delist ja seda oma kodanike vabaduse arvel. Näiteks Prantsusmaa: index halvenes, kuna valitsuse sekkumise määr ma- jandusse kasvas. Prantsusmaal “golden share” reegel – annab valitsusele vetoõiguse võtmefirmades strateegiliste otsuste osas. Holland: nii madal tööpuuduse tase, et peab sisse importima tööjõudu. Sa- mal ajal on 10% elanikkonnast kuulutatud “disabled” – need saavad ¾ viimasest palgast. Iirimaa index siiski on 0.15 halvem tänu mustale turule ja rahapoliitikale. Inflatsioon oli 1999 – 1.64%, aastal 2000 – 5,56%. Siiski on Iirimaa edene- Mine olnud 90ndatelkõige kiirem OECD riikide hulgas. USA ja Suurbritannia on veidi taganenud (must turg); Kanada edenes tänu valitsuse EA-koormuse kahanemisele. Külma sõja edukas lõpp võimaldab mitmetel endistel sots.riikidel edeneda. 10 kiireima edeneja hulgas on neid 3: sh Leedu ja Läti. Siiski on Balti riiki- dest näidanud enim majanduslikku vabadust Eesti (kogu maailma mastaa- bis). Eesti ei ole mitte lihtsalt “vaba” vaid maailma üks vabamaid majandu- si. Samuti on vabamaks muutunud Skandinaavia riigid. 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  7. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME 200020012002 2003 1. H-Kong 1. H-Kong 1. H-Kong 1. H-Kong 2. Singapur 2. Singapur 2. Singapur 2. Simgapur 3. Uus-Mer. 3. Iirimaa 3. Uus-Mer. 3. Lux. 4. Bahrein 4. Uus-Mer. 4. EESTI 3. Uus-Mer. 4. Lux. 5. Lux. 4. Iirimaa 5. Iirimaa 4. USA 5. USA 4. Lux. 6. Taani 7. Iirimaa 7. Suurbr. 4. Holland 6. EESTI 8. Austraalia 8. Holland 4. USA 6. USA 8. Shveits 9. Austraalia 9. Austraalia 9. Austraalia 8. Suurbr. 9. Bahrein 9. Tshiili 9. Suurbr. 11. Kanada 9. Shveits 9. Suurbr. 11. Soome 11. Tshiili 12. Salvador 12. Taani 11. Island 11. Salvador 13. Tshiili 12. Shveits 11. Holland 11. Taivan 14. Austria 14. Soome 11. Rootsi 15. Austria 14. Kanada 15. Bahrein 15. Shveits 15. Holland 14. Taani 15. Kanada 16. Bahrein 17. Argentiina 14. EESTI 17. Bahama 16. Tshiili 17. Belgia 14. Jaapan 17. Salvador 18. Kanada 19. Island 14. ÜAE 17. Rootsi 19. Austria 19. Jaapan 20. Belgia 20. Austria 19. Belgia 19. ÜAE 20. Saksamaa 20. Belgia 19. Saksam. 22. Bahama 20. Taivan 20. Saksamaa 22. Bahama 22. Tshehhi V 23. Bahama 23. Küpros 22. Küpros 22. EESTI 23. Küpros 23. Island 24. Barbad. 22. Soome 23. Soome 23. ÜAE 24. ÜAE 22. Saksamaa 23. Island 26. Barbados 26. Salvador 27. Taani 27. Tshehhi V 26. Portugal 27. Norra 28. Itaalia 27. Tai 26. Hispaania 27. Taivan 28. Norra 29. Argentiina 29. Itaalia 29. Itaalia 28. Portugal 29. L-Korea 29. LEEDU 29. LEEDU 31. Rootsi 29. Rootsi 29. Taivan 29. Hisp. 32. Tshehhi 32. Portugal 32. Ungari 33. Iisrael 32. Tai 33. LÄTI 35. Jaapan …… 35. Norra 35. Jaapan 35. Tin&Tobago 44. LÄTI 42. LEEDU 38. LÄTI 40. Prants. …… ….. 61. LEEDU 46. LÄTI 45. Prantsusm. 44. Ungari 68. Argent. The 2003 Index of Economic Freedom 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  8. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME 2002 2003 Global Free Trade Association Qualifying Countries Global Free Trade Association Qualifying Countries Liikmelisuse kriteeriumid: 1. Vabakaubandus 2. Investeeringute vabadus 3. Äritegevuse vabadus (madal regulatsioon) 4. Omandi kaitstus 1. Austraalia 2. Tshiili 3. Taani 4. EESTI 5. Soome 6. H-Kong 7. Island 8. Iirimaa 9. Lux. 10. Uus-Mer. 11. Singapur 12. Suurbr. 13. USA 1. Austraalia 2. Botsvaana 3. Taani 4. EESTI 5. Soome 6. H-Kong 7. Island 8. Iirimaa 9. Lux. 10. Uus-Mer. 11. Singapur 12. Suurbr. 13. USA Next in line Next in line 1. Austria 2. Bahrein 3. Belgia 4. Kanada 5. Küpros 6. Tshehhi 7. Salvador 8. Saksamaa 9. Ungari 10. Iisrael 11. Itaalia 12. Holland 13. Poola 14. Portugal 15. Hispaania 16. Rootsi 17. Shveits 18. Tai 19. ÜAE 1. Austria 2. Bahrein 3. Belgia 4. Kanada 5. Tshiili 6. Küpros 7. Salvador 8. Saksamaa 9. Iisrael 10. Itaalia 11. Holland 12. Portugal 13. Hispaania 14. Rootsi 15. Shveits 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  9. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME SKT/el–PPP(1999$) H-Kong (1) Singapur (2) Uus-Meremaa (3) Eesti (4) Iirimaa (4) Luxemburg (4) Holland (4) USA (4) Austraalia (9) Tshiili (9) Suurbr. (9) Taani (12) Shveits (12) Soome (14) Bahrein (15) Kanada (15) Bahama (17) Salvador (17) Rootsi (17) Austria (20) Belgia (20) Saksamaa (20) Küpros (23) Island (23) AÜE (23) Barbados (26) Portugal (26) Hispaania (26) Itaalia (29) Leedu (29) Taivan (29) Tshehhi (32) Ungari (32) Tai (32) Jaapan (35) Norra (35) Trin&Tobago (35) Läti (38) Prantsusmaa (45) Venemaa (131) 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 9 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  10. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME 55 a. Top 5 hulgas 49 riiki; 286 kriteeriumi http://www01.imd.ch/ Tulemuste lühikokkuvõte: 1. USA on ikka esimene peale 10-aastast kasvu ja tempo aeglustumist; 2. Singapur II ja H-Kong VI koos muljetavaldava kasvuga (u. 19%); 3. Top-10 hulgas 6 Euroopa riiki: Soome III, Lux. IV, Holl. V, Iiiri VII, Rootsi VIII, Šveits X; 4. Suurtest Eur. riikidest on Saksamaa ees – XII, Suurbr. 19, Hisp. 23, Prantsusmaa 25, Itaalia 32; 5. Jaapan (26) kannatab edasi; Korea (28), Malaisia (29), Hiina (33), Tai (38) panevad langusele paremini vastu, aga siiski langevad; 6. Tšiili (24), Brasiilia (31) ja Mehhiko (36) juhivad Kesk- ja Ladina-Am’s. Märkimist väärivad arengutendentsid: 1. Kui aasta 2000 oli tormaka kasvu, siis 2001 kasvu aeglustumise aasta; 2. USA ja Jaapan, kes esindavad 46% maailma majandusest - kannatasid mõlemad languse all, mis mõjutab kogu maailma; 3. Massilised investeeringud tehnoloogilisse infrastruktuuri 2000 on säili- tanud konkurentsivõime USA’s, Aasias ja Põhja-Euroopas; 4. Plahvatus aktsiaturgudel (mai’2000 – väärtus 30 000 mljrd.$) pakkus odavat kapitali; 5. IT ja telekommunikatsiooni sektor kannatab turu jahtumisest ja uute tehnoloogiate juurutamise hilinemisest; 6. Tehnolooogia sektoris ekspordist suuresti sõltuvad Aasia riigid võivad kannatada saada 2001; 7. 9 kuuga on aktsiaturgude väärtus kahanenud 4 500 mljrd.$ jättes paljud ettevõtted ilma fondidest; 8. Euro on kaotanud 15,6% oma väärtusest $ vastu. Euroopas import-inf- latsiooni oht; 9. Energiast sõltuvad riigid (Norra, Venemaa) on kasvatanud tulusid; 10. Kasv sõltub üha enam intellektuaalsest võimust. Konkurents ajude pärast on teravnemas. 10 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  11. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ The 2001 World Competitiveness Overall Scoreboard Top 16 Middle 16 score200120001999 USA 1001 1 1 Singap. 87.72 2 2 Soome 83.43 4 5 Lux. 82.94 6 3 Holland 81.55 3 4 H-Kong 79,5 6 12 6 Iirimaa 79,2 7 5 8 Rootsi 77,9 8 14 14 Kanada 76,9 9 8 10 Šveits 76,8 10 7 7 Austrl. 75,9 11 10 11 Saksam. 74,0 12 11 12 Island 73,7 13 9 13 Austria 72,5 14 15 18 Taani 71,8 15 13 9 Iisrael 67,9 16 21 22 score200120001999 Belgia66,0 171921 Taivan64,8 182015 Suurbr.64,8 19 1619 Norra63,1 20 1716 U-Mer.61,7 21 1817 EESTI60,2 22 Hisp. 60,1 23 23 20 Tšiili 59,8 24 25 25 Prants. 59,6 25 22 23 Jaapan 57,7 26 24 24 Ungari 55,6 27 26 26 Korea 51,1 28 28 41 Malais. 50,5 29 27 28 Kreeka 49,9 30 34 32 Bras. 49,7 31 31 34 Itaalia 49,6 32 32 30 Up and coming Score 2001 Hiina 49,5 33 Portugal 48,4 34 Tšehhi 46,7 35 Mehhiko 43,7 36 Slovak. 43,6 37 Tai 42,7 38 Slov. 42,5 39 Filip. 40,6 40 Score 2001 India 40,4 41 Argent. 37,5 42 Türgi 35,4 43 Venem. 34,6 44 Kolumb. 32,8 45 Poola 32,0 46 Venets. 30,7 47 Indon. 28,3 48 11 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  12. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook 2001 Why do Nations Compete? Lühidalt: selleks, et tõsta elatustaset. Parim viis mõõta – SKT el. Kohta (kohandatuna OVP järgi). Kahjuks ei sisalda SKT paljusid asju, mida inime- sed peavad oma elustandardi osaks: keskkond, isiklik julgeolek jne. Kaasajal arvatakse üha enam, et jooksva kasvu eesmärgid peavad sisalda- ma ka selle mõju tulevastele generatsioonidele. OECD ametlik kasvu defi- nitsioon: “määr, millega riik võib vaba ja õiglase konkurentsi tingimustes toota maaIlmaturul konkurentsivõimelisi kaupu ja teenuseid säilitades ja kasvatades samal ajal oma inimeste reaaltulu pikaajalises perspek- tiivis”. Majanduste avatus on otseses seoses konkurentsivõimelisuse ja elatus- tasemega. Miks riigid siiski soostusid avanema. Vastus peitub SD’s. Juba Keynes tõestas, et languse põhjuseks 30ndate alguses oli asjaolu, et ena- mus riike kasutas protektsionismi. Bretton Woods’i üks eesmärke oli libe- raliseerida maailmakaubandus. Kaasajal on WTO liikmete tariifid keskmiselt alla 4%. OECD on oma loomi- sest alates sõdinud kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise eest. Ettevõtted konkureerivad kapitali pärast – väliste otseinvesteeringute täht- sus. Konkurentsivõimelisus nõuab siiski majanduslike imperatiivide balanssee- ritust sotsiaalsete väärtustega, mis tulenevad riigi ajaloost, väärtussüstee- midest ja traditsioonidest. The “Cube” theory. 12 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  13. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook 2001 Why do Nations Compete? Kas ikka riigid konkureerivad? Kas mitte ettevõtted ei ole need, kellest ole- neb konkurentsivõime? Viimased 30 a. on valitsuste majanduslik vastutus oluliselt suurenenud. Maksupoliitika ja subsiidiumid väliskapitalile. Parimal moel paistab rahvaste konkurents silma võitluses ajude pärast (hariduse ja know-how valdkonnas). Määravaks osutud riigi võime luua efektiivne haridussüsteem ja parandada tööjõu oskuste taset. Selles vald- konnas paistavad silma Ida-Aasia riigid. Ajalooline perspektiiv: Klassikalised majandusteadlased mõõtsid konkurentsivõimet tootlike te- gurite statistika alusel (maa, töö, kapital). Rikardo kuulus suhtelise eelis- seisundi teooria oli katse seletada konkurentsivõimet. Hiljem on majan- dusteadlased aru saanud, et konkurentsivõime ei olene vaid tootmisest. Miks näiteks ei toimunud Tangide dünastia Hiinas (7. saj. e. kr.) industri- aalset revolutsiooni, kuigi selle tehnoloogiline tase (paberraha, nafta, teras) oli üle Suurbritannia 18. saj. taseme. Vastuse andsid Marx ja Engels, kes tõestasid, et määravaks on riigi sotsio-ökonoomiline keskkond. Hiina oli suletud süsteem; Inglismaal oli olemas dünaamiline klass – kodanlus, kes püüdis teha raha. 20. saj. teadlased on seisukohti täiendanud. Schumpeter juhtis tähelepanu ettevõtluse rollile. Robert Solow (MIT) uuris USA kasvu tegureid 1948-1982 ning avastas tehnoloogilise innovatiivsuse ja kasvava know-how rolli. Michael Porter (Harvard) – “diamond approach”. Seega sisaldab konkurentsivõime erinevaid dimensioone. 1965 USA tead- lased R.Farmer ja B.Richman – maatrix-lähenemine: 4 valdkonda – poliitili- ne ja õiguslik, hariduslik, sotsio-kultuuriline, majanduslik mis mõjusid koos ettevõtlusfunktioonidega nagu planeerimine, marketing ja tootmine. Nimetatud lähenemine on aluseks tänapäeva (sh IMD) metodoloogiale. 13 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  14. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ Konkurentsivõime kultuurilised aspektid: Tegurite hulgas, mis määrab riigi konkurentsivõime, on ka väärtushinnan- gute süsteem. 1900 alguses uuris Saksa filosoof Max Weber seoseid kul- tuuri ja majanduse vahel – “Protestantlik eetika, protestantism ja kapitalis- mi vaim”. Järeldus: riigid ei konkureeri vaid toodetega, mida nad oskavad valmistada, vaid ka hariduse ja väärtussüsteemidega. Väärtused läbivad 4 arengustaadiumi: 1. Kõva töö – inimesed on täiesti pühendunud riigi korporatiivsetele ees- märkidele ja töötavad palju tunde (Korea); 2. Rikkus – inimesed küll töötavad kõvasti, kuid pööravad rohkem tähele- panu oma isikliku tulu suurendamisele (Singapur); 3. Sotsiaalne osalus – inimesed on vähem huvitatud kõvast tööst ning tegelevad rohkem ühiskonna kujundamisega (USA, Euroopa 1960’ndate lõpus); 4. Eneseteostus – inimesed tegelevad oma isikliku elu kujundamisega (USA ja Euroopa tänapäeval). Selle evolutsiooni käigus toimub üleminek kollektiivsetelt väärtustelt individuaalsetele väärtustele (Jaapan). Kaasaegne Ida-Aasia väärtussüsteem baseerub Confuciuse printsiipidele: /kõva töö, lojaalsus, distsipliin, säästmine ja haridus/ See vastab suuresti protestantlikule eetikale, mis domineeris Euroopas ja Ameerikas 19. sajandil ja mis pani aluse industriaalsele revolutsioonile. 14 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  15. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ Käitumismudelid BEHAVIOR MODELS {Three different models of society} STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook 2001 • 1. The South European Model – vähe infrastruktuuri ja äriregulatsiooni, • vähe sotsiaalset kaitstust, varimajandus, madal tööjõukulu • soodustab leidlikkust • The North European Model – tugev rõhuasetus stabiilsusele, sotsiaal- • sele konsensusele ja reguleeritusele • on kasulik pikaajalises perspektiivis • The Anglo-Saxon Model – deregulatsioon, privatiseerimine, töö paind- • likkus, kõrge riskivalmidus • soodustab ettevõtlikkust • LÕUNA-EUR. • Odav tööjõud • Vähe struktuure • Varimajandus • {Itaalia, Hisp., • Port., Türgi, • + SRÜ} • PÕHJA-EUR. • Pikaajalisus • Sotsiaalne kon- • sensus • Tööjõu stabiilsus. • {Saks., Holl., • Austria, Sveits, • + Jaap., Taivan} SOTSIAALSELT VASTUTUS- RIKAS LOKAALNE KESKKOND • ANGLO-SAXI • Deregulatsioon • Tööjõu paind- • likkus • Riskivalmidus • {USA, Kanada, • Suurbrit., Singap. • Hong Kong} KONKURENTSIVÕIMELINE GLOBAALNE ÄRIKESKKOND Viimasel 10 aastal toimunud nihe 15 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  16. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ Tehnoloogia mõju: Viimasel 20 aastal on riikide konkurentsivõimele enim mõju avaldanud the- noloogiline revolutsioon – arvutid, telekommunikatsioon ja internet. Tänapäeval ei mõelda infrastruktuuri all mitte ainult teid, sadamaid ja len- nuvälju. Odav ja efektiivne telekommunikatsioon, internet ja mobiiltelefo- nid eristavad tänapäeval rahvaid. Tehnoloogia mõjutab samuti haridust. USA, Suurbr. Ja Prantsusmaa kavat- sevad lülitada kõik koolid internetti (Eesti – tiiigrihüpe). Soomes ja Rootsis on väga levinud kaugõpe läbi interneti. Siiski jääb enamuses riikides vajaka oskustest IT alal. Seetõttu on konkureeriva riigi prioriteediks inimeste hari- mine, kes oleksid võimelised kasutama ja opereerima uut kõrgtehnoloogi- list infrastruktuuri. Iirimaa on olnud edukas valmistamaks ette haritud IT spetsialiste välisfirmadele – ja on seetõttu muutnud riigi väliskapitalile vä- ga külgetõmbavaks. Internet on tekitanud e-kommertsi, oksjonid ja e-turu, mis ei tunne riigipiire. See omakorda stimuleerib riike edendama arenenud tehnoloogilist infra- struktuuri. Samal ajal tekitab see ülesandeid ka valitsuste ette. Kuidas maksustada internetis tekkivaid tulusid? (tax on intangible transactions) USA’s eeldatak- se, et iga konkreetse tulu kohta tehti võrgus mingi kogus kulusid; järelikult neid tulusid saab ja tuleb maksustada. Aastal 2003 luuakse USA’s interne- tis 10% SKT’st. Kuidas saab valitsus kontrollida netikompaniid – mis saab tegutseda igas võimalikus võrku ühendatud riigis ilma et peaks selles rii- gis end registreerima? Netifirmad võivad kergesti kõrvale hiilida sotsiaalseadusandlusest. Kuidas uutes tingimustes kindlustada (Prantsusmaal) 35-tunnine töönädal ning (Šveitsis) ettevõtete piiritletud lahtiolekuajad. Kas netifirma peab olema nä- dalavahetusel suletud. Privaatsuse küsimus – kõikvõimalike andmepanka- de loomine rikub privaatsust. Ja lõpuks. Tehnoloogia loob ka täiendavaid riske – häkkerlus. Julgeoleku- probleemid. Riigi tehnovõrkude hävitamine võib põhjustada suurema kahju kui traditsiooniline sõjaline rünnak. Ka terrorism on kõrgtehnoloogiline 16 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  17. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME http://www01.imd.ch/ Konkurentsi kuldreeglid GOLDEN RULES OF COMPETITIVENESS • Stabiilne õiguslik keskkond • Paindlik majandusstruktuur • Investeeringud traditsioonilisse ja tehnoloogilisse infrastruktuuri • Erasäästud ja kodused investeeringud • Agressiivne ekspordipoliitika, välisinvesteeringute ligimeelitamine • Valitsemissektori kvaliteet, kiirus ja läbipaistvus • Otsene seos palga taseme, tootlikkuse ja maksude vahel • Sotsiaalne struktuur: palgaerinevuste kahandamine, tugev keskklass • Investeeringud haridusse (eriti kesk-eri), pluss eluaegne täiendõpe • Globaalsuse ja lokaalsuse ühendamine, väärtussüsteemide säilitamine STEPHEN GARELLI IMD World Competitiveness Yearbook 2001 Barcelona bluesMar 13th 2002 From The Economist Global Agenda The “Lisbon process” was launched in large part because the EU count- ries recognised they were falling behind the United States economically. In 1991 America's GDP per person was 42% greater than the EU average; by the end of 2001 the gap had widened to 54%. At Lisbon, Europeans were promised a programme of economic reforms that would make the EU the “most competitive and dynamic knowledge-based economy in the world” by 2010. 17 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  18. Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html • Growth Competitiveness Index (GCI) koosneb 3 alaindeksist: • tehnoloogia tase majanduses • avalike institutsioonide kvaliteet • kasvu makromajanduslikud tingimused • mis avaldavad mõju keskmise perioodi (5 a.) kasvule • Arenenud riikides (world’s core economies) on alaindeksite • osakaalud: • tehnoloogia – 1/2 • avalikud inst-d – 1/4 • makroting-d – 1/4 • Teistes riikides (none-core economies) vastavalt: • tehnoloogia – 1/3 • avalikud inst-d – 1/3 • makroting-d – 1/3 • Current Competitiveness Rankings (CCI) sisaldab 3 alaindeksist: • CCI indeks • company operations & strategy ranking • rahvusliku ettevõtluskeskkonna kvaliteediindeks CCI Comp. Nat.bus. oper. envir. Soome 1 2 1 USA 2 1 2 Holland 3 3 3 Saksamaa 4 4 4 Sveits 5 5 5 Rootsi 6 6 6 Singapur 10 15 9 Jaapan 15 8 18 Hong Kong 18 21 16 EESTI 27 32 26 LÄTI 42 35 43 LEEDU 49 47 48 Venemaa 58 54 56

  19. Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html Current competitiveness ranking: 2001 2000 Soome 1 1 USA 2 2 Holland 3 4 Saksamaa 4 3 Sveits 5 5 Rootsi 6 7 Suurbritannia 7 8 Taani 8 6 Austraalia 9 10 Singapur 10 9 Kanada 11 11 Prantsusmaa 12 15 Austria 13 13 Belgia 14 12 Jaapan 15 14 Island 16 17 Iisrael 17 18 Hong-Kong 18 16 Norra 19 20 Uus-meremaa 20 19 Taivan 21 21 Iirimaa 22 22 Hispaania 23 23 Itaalia 24 24 Lõuna Aafrika 25 25 Ungari 26 32 EESTI 27 – Korea V 28 27 Tsiili 29 26 Brasiilia 30 31 Portugal 31 28 Sloveenia 32 – Türgi 33 29 Tr&Tobago 34 – Tsehhi V 35 34 India 36 37 Malaisia 37 30 Tai 38 40 2001 2000 Slovakkia 39 36 Jamaica 40 – Poola 41 41 LÄTI 42 – Kreeka 43 33 Jordaania 44 35 Egiptus 45 39 Uruguai 46 – Hiina 47 44 Panama 48 – LEEDU 49 – Costa Rica 50 – Mehhiko 51 42 Mauritius 52 38 Argentiina 53 45 Filipiinid 54 46 Indoneesia 55 47 Kolumbia 56 48 Sri Lanka 57 – Venemaa 58 – Dominikaani V 59 – Ukraina 60 – Rumeenia 61 – Vietnam 62 53 Peruu 63 49 Salvador 64 51 Zimbabve 65 50 Venetsueela 66 54 Nigeeria 67 – Bulgaaria 68 55 Guatemaala 69 – Paraguai 70 – Nikaraagua 71 – Ecuador 72 57 Bangladesh 73 – Honduuras 74 – Boliivia 75 58

  20. Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html Rankings of growth competitiveness component indexes: GCI Techn. Pub.Inst. Macro. Soome 1 3 1 10 USA 2 1 12 7 Kanada 3 2 11 13 Singapur 4 18 6 1 Austraalia 5 5 8 17 Norra 6 7 16 5 Taivan 7 4 24 15 Holland 8 14 5 9 Rootsi 9 6 7 29 Uus Meremaa 10 11 4 14 Iirimaa 11 28 18 2 Suurbritannia 12 10 9 12 Hong Kong 13 33 10 4 Taani 14 12 3 31 Sveits 15 24 13 3 Island 16 19 2 34 Saksamaa 17 15 17 19 Austria 18 16 15 26 Belgia 19 13 22 24 Prantsusmaa 20 17 20 22 Jaapan 21 23 19 18 Hispaania 22 27 23 11 Korea V 23 9 44 8 Iisrael 24 26 14 61 Portugal 25 25 25 35 Itaalia 26 31 27 23 Tsiili 27 42 21 21 Ungari 28 21 26 38 EESTI 29 8 29 43 Malaisia 30 22 39 20 Sloveenia 31 30 30 39 Tshehhi 37 20 53 49 Hiina 39 53 50 6 LEEDU 43 41 34 56 LÄTI 47 34 48 59 Venemaa 63 60 61 57 Ukraina 69 63 71 73 Zimbabve 75 72 69 75

  21. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html Põhilised tehnoloogiaalase innovatsiooni riigid Patendid milj. el. Kohta 80ndad koht 2000 koht Sveits 189,6 1 182,1 4 USA 165,8 2 308,7 1 Jaapan 101,2 3 246,6 2 Rootsi 94,3 4 177,2 5 Saksam. 85,1 5 123,6 7 Holland 51,9 6 78,1 11 Kanada 50,3 7 11,2 9 Suurbr. 43,2 8 60,6 16 Prants. 43,0 9 64,4 14 Iisrael 42,1 10 135,0 6 Austria 40,3 11 62,1 15 Soome 37,0 12 119,4 8 Taani 31,7 13 82,3 10 Belgia 26,4 14 67,8 13 Norra 22,6 15 36,7 20 Austrl. 21,4 16 36,7 20 Itaalia 16,4 17 29,7 22 Uus-Mer. 15,2 18 28,0 23 Taivan 12,8 19 210,3 3 Island 9,0 21 61,6 17 Iirimaa 8,8 22 32,4 21 H-Kong 5,4 23 26,3 24 Singap. 2,4 26 54,3 19 Korea 1,3 28 70,1 12 Average annual US utility patents granted per million Population in 1980s US utility patents granted per million population In 2000 21 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

  22. Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html Technological core economies Technological none-core economies Tehnol. koht indeks USA 6,42 1 Kanada 6,37 2 Soome 6,35 3 Taivan 6,19 4 Austrl. 6,05 5 Rootsi 5,81 6 Norra 5,77 7 KoreA 5,66 8 Suurbr. 5,56 9 U-Merem. 5,55 10 Taani 5,54 11 Belgia 5,54 12 Holland 5,54 13 Saksam. 5,49 14 Austria 5,45 15 Prants. 5,44 16 Singap. 5,44 17 Island 5,41 18 Jaapan 5,28 19 Sveits 5,27 20 Iisrael 5,27 21 Iirimaa 5,20 22 Itaalia 5,01 23 H-Kong 4,93 24 Tehnol. koht ICT koht indeks indeks EESTI 5,68 1 5,88 1 Tsehhi 5,39 2 5,45 5 Ungari 5,39 3 5,30 6 Malaisia 5,36 4 5,16 9 Portugal 5,27 5 5,68 2 Hisp. 5,23 6 5,63 3 Slovak. 5,18 7 5,26 7 Sloveen. 5,18 8 5,47 4 K-Rica 4,97 9 4,69 18 LÄTI 4,82 10 5,02 12 Poola 4,75 11 4,90 13 Mehhiko 4,70 12 4,60 22 Maurit. 4,67 13 4,77 17 Kreeka 4,62 14 5,14 11 Tai 4,54 15 4,23 29 Filip. 4,53 16 4,12 31 LEEDU 4,46 17 4,67 19 Tsiili 4,45 18 5,20 8 Hiina 4,05 29 4,04 32 Venemaa 3,78 36 4,16 30 India 3,54 42 3,43 44 Nigeeria 2,44 51 2,16 50 The New York Times (Thursday November 22, 2001) BRUSSELS, Belgium (AP) - The European Union's economy is falling further behind the U.S. economy, largely because of a failure to embrace new technologies, said a EU report released Thursday Business investment in the information and communications technology sectors in 1999 reached: 2.4 percent of GDP in the EU, compared to 4.5 percent in the United States, the report found.

  23. MAJANDUSE ABC 19A-1. RIIKIDE KONKURENTSIVÕIME Global Competitiveness Report 2001-2002 http://www.cid.harvard.edu/cr/index.html Macroeconomic environment index Makro # keskk. Singap 5,52 1 Iirimaa 5,20 2 Sveits 5,18 3 H-Kong 5,12 4 Norra 5,08 5 Hiina 5,04 6 USA 4,97 7 Korea 4,94 8 Holland 4,88 9 Soome 4,82 10 Jaapan 4,66 18 Sloveen. 4,02 39 EESTI 3,94 43 LEEDU 3,66 56 Venem. 3,64 57 LÄTI 3,58 59 Zimbabv. 1,93 75 Makro # stab. Singap 5,37 1 Norra 5,35 2 Soome 5,25 3 Holland 5,13 4 Rootsi 5,13 5 Sveits 5,13 6 Korea 5,03 7 Hisp. 5,03 8 Prants. 50,1 9 Itaalia 4,98 10 Hiina 4,83 15 Ungari 4,64 22 Jaapan 4,52 29 Venem. 4,52 30 Sloveen. 4,41 32 EESTI 4,39 36 USA 4,17 42 LÄTI 4,03 46 LEEDU 3,66 53 Zimbabv. 2,50 75 Riigi # kred.reiting Sveits 7,00 1 Saksam. 6,92 2 Holland 6,87 3 Prants. 6,83 4 USA 6,82 5 Suurbr. 6,79 6 Norra 6,67 7 Austria 6,57 8 Kanada 6,48 9 Taani 6,47 10 Soome 6,42 11 Jaapan 6,40 12 Sloveen. 4,63 27 EESTI 3,81 36 LÄTI 3,25 44 LEEDU 3,11 48 Venem. 1,82 68 Ukraina 1,08 73 Zimbabv. 1,00 75 23 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

More Related