1 / 10

6.6. PÕHJAVESI

6.6. PÕHJAVESI. P ÕHJAVESI. Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit.

blythe
Download Presentation

6.6. PÕHJAVESI

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 6.6. PÕHJAVESI

  2. PÕHJAVESI Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.

  3. Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga Kõrge temperatuuri korral ainete lahustumine suur

  4. Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: • Veetaseme alanemine • Veekvaliteedi halvenemine • Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter • Alanduslehter, mis tekib merelähedale, võib soolane vesi põhjaveekihti tungida

  5. Põhjavee reostuskaitstus • Reostusallikateks reoveetorustikud • Sõnnikuhoidlad • Prügilad • Liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine

  6. Sillamäe jäätmehoidla • Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla asub Tallinnast ca 190 km kaugusel Ida-Virumaal vahetult Soome lahe kaldal Sillamäe linna lääneservas. Jäätmehoidla sisaldab uraanimaagi töötlemisel tekkinud mürgiseid ja kahjulikke jäätmeid, milleks on põhiliselt uraani, tooriumi ja teiste radionukleiidide ning raskemetallide jäägid, lämmastikuühendid, happed ja muud kemikaalid. Lisaks neile on jäätmehoidlasse ladustatud ka soojuselektrijaama põlevkivituhka.

  7. Jäätmehoidla pindala on veidi üle 50 ha. • Jäätmehoidla mõõdud 1x 0,5 km. • Jäätmete hulk 8 miljonit m³ ehk 12 miljonit tonni. • Jäätmekihi paksus ca 20 m. • Tammide pikkus – jäätmehoidla ümbermõõt – 2,7 km.

  8. Pidevalt levis reostus jäätmehoidlast kolmel viisil: • Jäätmehoidlale sadanud vihmavesi ning maismaa poolt pealevalguv vesi imbus aeglaselt läbi jäätmemassiivi ning kandis merre lämmastikuühendeid, samuti uraani, tooriumi ja teisi mürgiseid aineid. 1995. a läbi viidud TTÜ uuringu andmetel filtreerus merre 1500 tonni lämmastikku aastas. • Suvel oli peaaegu kogu jäätmehoidla pealispind kuiv ning siis kandis tuul hoidlalt radioaktiivset tolmu ümbritsevatele aladele ning Sillamäe linnale. • Jäätmehoidlast eraldus radioaktiivset gaasi – radooni –, mis samuti levis osaliselt linnale. Samuti oli probleemiks kõrge radioaktiivse kiirguse foon jäätmehoidlal ning selle lähiümbruses.

  9. Keskkonnaohud on kadunud: • Kaetud hoidla näeb välja kui rohttaimestikuga kaetud küngas, kuhu vesi ei pääse. • Kiirgustasemed on alandatud loodusliku foonini. • Tammi stabiilsuse tagab kaldale rajatud raudbetoonvaiade vöö ning ainete kulutava tegevuse vastu ehitati kaldakindlustus.

More Related