1 / 38

SUGUTEEDEINFEKTSIOON RASEDAL: MIDA SKRIINIDA?

SUGUTEEDEINFEKTSIOON RASEDAL: MIDA SKRIINIDA?. Reet Mändar TÜ Mikrobioloogia Instituut. Mitmed kõrvalekalded raseduse ja sünnituse normaalsest kulust on seotud infektsioonidega . Loode /vastsündinu võib saada infitseeritud : ema üldhaigestumiste korral

benjamin
Download Presentation

SUGUTEEDEINFEKTSIOON RASEDAL: MIDA SKRIINIDA?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SUGUTEEDEINFEKTSIOON RASEDAL: MIDA SKRIINIDA? Reet Mändar TÜ Mikrobioloogia Instituut

  2. Mitmed kõrvalekalded raseduse ja sünnituse normaalsest kulust on seotud infektsioonidega. Loode/vastsündinu võib saada infitseeritud: • ema üldhaigestumiste korral • punetised, toksoplasmoos, listerioos jt. • nakatumine tavaliselt transplatsentaarselt • ema suguteedeinfektsioonide korral • nakatumine vertikaalselt

  3. Missuguseid probleeme võib põhjustada infektsioon raseduse/sünnituse ajal: • Raseduse katkemine • Enneaegne sünnitus • Enneaegne loote- kestade rebend • Madal sünnikaal • Surnultsünd • Organkahjustused • Vastsündinu-infektsioonid

  4. Üle 60% enneaegsete sünnituste korral võib histoloogiliselt diagnoosida koorioamnioniiti • Üle 80% surnultsündide korral võib histoloogiliselt diagnoosida koorioamnioniiti • Probleem: tavaliselt on koorioamnioniit subkliiniline ja seega raskesti diagnoositav • Raseduse katkemist ning pre-eklampsiat seostatakse viimasel ajal ka subkliinilise bakterite esinemisega emakaõõnes (bacteria endometrialis) • vajab täiendavat uurimist

  5. Eestis aktuaalsed suguteedeinfektsioonid I Patogeensete mikroobidega seotud: • süüfilis • gonorröa • klamüdioos • herpes • trihhomonoos II Oportunistlike mikroobidega seotud: • bakteriaalne vaginoos 45-50% • kandidoos20-25% • mükoplasmoos • HIV / AIDS • Streptococcus agalactiae (GBS) kandlus

  6. Suguhaigused Eestis 1999-2001

  7. Milline peaks olema günekoloogide taktika suguteedeinfektsiooniga raseda kohtlemisel? • Kellele teha uuringuid? • Diagnostika usaldusväärsus? • Kuidas teha loote/vastsündinu infektsioonide profülaktikat?

  8. RASEDUSE JÄLGIMISE JUHENDEesti Naistearstide Selts 1. Raseduse tuvastamine • …………………………….. Laboratoorsed uuringud • Luues, HIV, gonorröa, klamüüdia (soovitavalt mükoplasmoos), uuring bakteriaalsele vaginoosile

  9. Sõeltestidel põhinev infektsiooni kontrolli programm kõigile rasedatele Riskifaktorite määramisel põhinev infektsioonide kontrolli programm ohustatud rasedatele Probleem: kuidas rasedal infektsioone kontrollida?

  10. Sõeltestidel põhinev infektsiooni kontrolli programm • Mikrobioloogilised uuringud kõigile rasedaile: HIV süüfilis (Treponema pallidum) gonorröa (Neisseria gonorrhoeae) klamüdioos (Chlamydia trachomatis)

  11. Raseda riskifaktorid: patoloogiline voolus HSV kahtlus sünnitus < 37 nädalat veeta periood >18 t kehatemp. > 38°C amnionivedelikus põletiku näitajad tahhükardia emal või lootel uroinfektsioon raseduse ajal eelmisel lapsel vastsündinuinfektsioon Mikrobioloogiline diagnostika: T. vaginalis Candida sp. Bakteriaalne vaginoos HSV-2 S. agalactiae (Mükoplasmad) Riskifaktorite määramisel põhinev dgn-ravi programm

  12. Mükoplasmad • Väikseimad looduses vabalt • elavad bakterid 0.2-0.3 µm • võimelised kasvama söötmeil • Puudub rigiidne rakusein  kuju muutlik (kerajad kuni niitjad) • mycoplasma - seenekujuline • Fakultatiivsed anaeroobid • Looduses laialt levinud • üle 100 liigi • palju liike inimese genitaaltraktis

  13. Familia: Mycoplasmataceae Mycoplasma sp.M. pneumoniae -hingamisteede põletikud, konjunktiviit, artriit M. hominis M. fermentans M. penetransM. genitalium M. spermatophilumUreaplasma sp. U. urealyticum (U. u. biovar 2 ehk A ehk T960) U. parvum (U. u. biovar 1 ehk B ehk parvo)

  14. U.u. – U. urealyticum M.h. – M. hominis

  15. TÜ Naistekliinikus: U. u. 48% M. h. 18% Mükoplasmad: esinemissagedus Naissuguteedes: • U. urealyticum 48% 57% 70% 73% • M. hominis 1.6% 16% 18% 20% 21% • M. genitalium 1.1% 3.9% 6.2% Vastsündinutel: • U. urealyticum 51% 38% (95% alakaalulistel) • M. hominis 7%

  16. U. urealyticum: tähtsus • U.u. võib olla seotud enneaegsete sünnitustega / madala sünnikaaluga / PROM-ga. • Zhou 1999, Abele-Horn 1997, Beltran Montoza 2002, Calleri 2000, Yoon 1998, Wang 1997, Cassell 1993 • U.u. pole seotud enneaegse sünnitusega. • Povlsen 2001, Paul 1998, Eschenbach 93, Taylor-Robinson 1997 • U. u. on seotud madala sünnikaalu, enneaegse sünnituse, koorioamnioniidigaainult massiivse esinemise korral(Abele-Horn 2000) Biovar T960

  17. U. urealyticum: tähtsus • Väga alakaaluliste laste vertikaalne infitseerumine tõenäoliselt varases rasedusjärgus. Tekitaja võib pidurdada loote kasvu nabaväädi ja platsenta infitseerimise läbi. • Seostatakse raseduse varase katkemisega. • Enamasti ei seostata vaginaalsete sümptomitega. • Võib olla seotud vastsündinute sepsise, meningiidi, pneumooniaga. • Sageli asümptomaatilistel lastel ninas. • Riskifaktoritest vähe teada

  18. M. hominis,M. genitalium - tähtsus • M. hominis võib olla seotud enneaegsusega. • Odendaal 2002 • M. hominis ei ole seotud enneaegsusega. • Beltran 2002 • M. hominisvõib olla seotud raseduse katkemisega. • Donders 2000 • M. genitalium’i ei seostata raseduse ebasoodsa kuluga.

  19. Kas skriinida raseduse ajal? • Puudub konsensus: • Kas mükoplasmasid lugeda genitaaltrakti patogeenideks/oportunistideks • Mis on nende roll enneaegses sünnituses. • Mükoplasmade skriinimine ja ravi ei ole näidustatud ebapiisava informatsiooni tõttu. USA teadlased, GB teadlased

  20. B-grupi streptokokk ehk GBS ehk S. agalactiae • Gram(+) ahelkokk • liikumatu • eosteta • virulentsusfaktorid: • polüsahhariidne kihn • selle alusel määratakse serotüübid: Ia, Ib, Ia/c, II, III, IV, V, V • pinna proteiinid • oportunistlik bakter

  21. GBS: tähtsus GBS on peamine vastsündinute haigestumuse ja suremuse põhjus läänemaades (sepsis, meningiit, pneumoonia) • Vastsündinuinfektsioonid • Raseduse / sünnituse komplikatsioonid • Infektsioonid rasedal / sünnitajal • Infektsioonid mitterasedail

  22. Varane vastsündinuinfektsioon • 1.-7. elupäeval, 80% 1. elupäeval • serotüübid III, Ia, II, V • Nakatumine vahetult enne sünnitust või sünnituse ajal (läbib ka intaktseid lootekesti) • Bakterieemia, (pneumoonia, meningiit, osteomüeliit, tselluliit, septiline artriit, endokardiit, epiglotiit) • Hiline vastsündinuinfektsioon • 1 nädal kuni paar kuud pärast sündi • 2/3 serotüüp III • Nakatumine sünnituse ajal või pärast seda • 50% emaga sarnane tüvi, 50% erinev • Peamiselt meningiit

  23. Raseduse / sünnituse komplikatsioonid • Surnultsünd • Intra-amniaalne infektsioon 15% • Enneaegne sünnitus, madal sünnikaal • Enneaegne lootekestade rebend • antibiootikumravi enneaegsuse vältimiseks ei anna siiski häid tulemusi

  24. Infektsioonid rasedal / sünnitajal • invasiivsed: sepsis, osteomüeliit, endokardiit, meningiit • 20...25 juhtu 100 000 kohta • 10...15% kõigist invasiivsetest GBS-nakkustest esineb rasedatel • mitteinvasiivsed: UTI, amnioniit, endometriit, haavainfektsioonid (keisrilõike- ja episiotoomiajärgsed), tselluliit, fastsiit

  25. Infektsioonid mitterasedail • invasiivsed: peamiselt baktereemia, ka naha ja pehmete kudede infekts., pneumoonia, urosepsis, endokardiit, peritoniit, meningiit jt. • 2...4 juhtu 100 000 • suremus 21...32% • mitteinvasiivsed

  26. GBS: infektsioonide esinemissagedus vastsündinuil • Varane vastsündinuinfektsioon: • 1...2 juhtu 1000 sünni kohta • Hiline vastsündinuinfektsioon: • 0.2...0.5 juhtu 1000 sünni kohta

  27. GBS: epidemioloogia • Kandlus suguteedes või rektumis: 15...35% (5...40%) naistel • mustal rassil rohkem nii kandlust kui ka infektsioone • 40...70% kandub sünnituse ajal lapsele: • 98% asümptomaatilised • 1…3% haigestub

  28. Enneaegne sünnitus Madal sünnikaal Enneaegne lootekestade rebend Veeta periood üle 18 h Sünnitusaegne palavik >38°C Eelmise lapse haigestumine Eelnev surnultsünd või raseduse katkemine GBS-bakteriuuria käesoleva raseduse ajal Emal on leitud GBS suguteedest või rektumist GBS hulk emal on suur Must nahavärv Emal puuduvad antikehad GBS vastu või ei ole laps neid piisavalt saanud (sünnitus <34 n.) Ema vanus <20 a. Mitmikrasedus Keisrilõige Uroinfekts. raseduse ajal Pikk intrauteriinne monitooring Korduvad vaginaalsed vaatlused sünnituse ajal Ema suitsetamine GBS: infektsiooni riskifaktorid

  29. GBS: infektsiooni tagajärjed • Surm • 1970-ndatel 55% • 1980-ndatel 10-15% • 1990-ndatel 4-6% • Invaliidsus • Infektsiooni kordumine (harva)

  30. GBS: infektsiooni profülaktika • Kemoprofülaktika • antepartum ? • Rasedusaegne ravi ei väldi rekolonisatsiooni sünnituseks! • intrapartum ! • penitsilliin, ampitsilliin, allergia korral erütromütsiin (3-19% R), klindamütsiin (1-9% R) • Vajalik manustada vähemalt 4 h enne sünnitust! • >4 h - pärast 1% lapsi koloniseeritud • 1 h - pärast 40% lapsi koloniseeritud • neonataalne • Vastsündinuinfektsiooni kiire diagnoos ja ravi algus • Veeta perioodi pikkuse kontroll • keisrilõige pole soovitatud

  31. GBS: profülaktika strateegiad 1996.a. USA-s konsensus GBS-infektsiooni profülaktikaks. 2 strateegiat lubatud: • Skriinigul põhinev • Riskide hindamisel põhinev Strateegiate rakendamine on vähendanud haigestumust 65-70%.

  32. Pos. külv 35.-37. näd. Sünnitus <37 näd. PROM >18 h Temp. >38ºC GBS-bakteriuuria raseduse ajal Eelmisel lapsel GBS-infektsioon + + + + + + + + + Skriiningul Riskide põhinev hindamisel põhinev GBS: antibiootikum-profülaktika

  33. GBS: kahe strateegia võrdlus • Riskide hindamisel põhinev: • potentsiaalselt lihtsam • väldib ainult varast vastsüninuinfektsiooni • väldib nendest kuni 40% • Skriiningul põhinev: • väldib kuni 80% • Ükski strateegia ei anna 100% garantiid. • Kohalikud andmed vajalikud strateegia valikul!

  34. GBS Eestis (TÜ Naistekliinik) GBS-positiivseid uuringuid (%): NõuandlaSünnitusosakond 2000 6.2 3.3 2001 7.6 4.3 2002 7.8 6.6

  35. GBS Eestis (TÜ Lastekliinik) • Bakterieemiatest streptokke (liik teadmata): • 1992 - 2% • 1997 - 8% • 1999 - 1% • GBS leitud (2002.a. jaanuar-juuli) • lasteintensiiv - 0 • vastsündinute osakond - 2 juhtu

  36. GBS: diagnoos • Vajalik võtta tampooniga nii tupe alumisest kolmandikust kui rektumist • võib kasutada 1 tampooni (tupp  rektum) • peeglit pole vaja • emakakaela sekreet ei sobi!!! • häid tulemusi annab patsiendi enda kogutud materjal • Skriiningu jaoks 35.-37. nädalal • Materjal saata laborisse transportsöötmes • NB! Saatekirjale kindlasti märkida, et soovitakse GBS uuringut!!!

  37. GBS: diagnoos (2) • Külv on valikmeetodiks • soovitatakse vedelat rikastussöödet  tulemused 50% paremad • Kiirmeetodid: • Paljud (immuun)meetodid vähetundlikud • Soovitatakse: • real-time PCR (30-45 min.) • NH fluorestsentsmärgustusmeetod • AccuProbe test

  38. GBS: tulevik • Vaktsiini väljatöötamine • kihnu polüsahhariid • polüvalentne • häid tulemusi on saadud polüsahhariidi konjugeerimisel teetanuse toksoidile • Keda vaktsineerida? • algul rasedaid (2. või 3. trimestril) • hiljem teismelisi või lapsi • Passiivne immuunteraapia (i/v Ig) vastsündinuile • rutiinselt ei soovitata, väheefektiivne

More Related