1 / 37

Kohtla-Järve tööstusala rakenduskava aastateks 2008-2013 Mihkel Laan 06.10.2008

Kohtla-Järve tööstusala rakenduskava aastateks 2008-2013 Mihkel Laan 06.10.2008. Rakenduskava sisu. I etapp – Kohtla-Järve tööstusala kasutuselevõtmise uuring Tööstusalade ja tööstusparkide arendamine Kohtla-Järve tööstusala paiknemine Kohtla-Järve tööstusala arendamise etapid

armina
Download Presentation

Kohtla-Järve tööstusala rakenduskava aastateks 2008-2013 Mihkel Laan 06.10.2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kohtla-Järve tööstusala rakenduskava aastateks 2008-2013Mihkel Laan06.10.2008

  2. Rakenduskava sisu I etapp – Kohtla-Järve tööstusala kasutuselevõtmise uuring • Tööstusalade ja tööstusparkide arendamine • Kohtla-Järve tööstusala paiknemine • Kohtla-Järve tööstusala arendamise etapid II etapp - rakenduskava fikseeritud tööstusala esimese etapi arendamiseks 2008-2013 • Kohtla-Järve tööstusala mudeli väljatöötamine • Tööstuspargi juhtimisstruktuuri väljatöötamine • Tööstuspargi arendamise etappide kirjeldamine ning rakenduskava koostamine • Turundusplaani koostamine • Finantsprojektsioonide koostamine • Rakenduskava realiseerimise riskid ja oluliseimad edutegurid

  3. Rakenduskava eesmärgid Töö eesmärkideks on jõuda selgusele: • millised on Kohtla-Järve linna esmajoones arendatavad tööstusalad • millised on tööstusala väljaarendamise etapid • millist tööstusala mudelit on Kohtla-Järve linna spetsiifikast lähtuvalt kõige otstarbekam arendada, millist juhtimisstruktuuri selleks kasutada • millised sammud järgneva 5a asta jooksul (2009-2013) Kohtla-Järve tööstusala arendamiseks ette võtta.

  4. Tööstusparkide arendamine • Tööstusalade arendamine on keskkonna loomine, kus on: • odavam ja kiirem alustada – olemas vajalikud planeeringud, infrastruktuur, jne • ühised teenused – tugiteenused, turvateenus, jäätmed, jne • sarnased ettevõtted • koordineeritud planeerimine ning arendamine • positiivne piirkonna maine • Mujal maailmas alates 20. saj keskpaigast • Eestis alates 1990. aastate teisest poolest • Viimase 5 aasta jooksul Ida-Virumaa tööstusparkide areng

  5. Kohtla-Järve tööstusala • Kohtla- Järve Järve linnaosa tööstusala (edaspidi: Järve tööstusala)on Eesti üks suurimaid, hõlmates enda all ca 1400 ha tööstusmaad. • Tööstusalal tegutseb mitmeid Eesti mõistes suuri tootmisettevõtteid: Viru Keemia Grupp AS, Nitrofert AS, Velsicol Eesti AS, Remeksi Keskus AS, TNC- Components OÜ jne. • Ettevõted asuvad üksteisest eemalseisvatena, mistõttu on Järve tööstusalal suures mahus kasutamata maad ca 450 ha. • Linnaosale on koostatud üldplaneering, mille kohaselt ca 450 ha on võimalik tööstusalane täiendavalt kasutusele võtta. • Perspektiivsed maa-alad on asukoha poolest parimad võimalikud Järve tööstusalal. Ca 250 ha maast jääb tööstusala peamise sissesõidu tee – Uus- Tehase tänava äärsetele aladele.

  6. Tööstusala ressursid • Tööstusala ressursid on üldiselt ära kirjeldatud Ida-Viru tööstusparkide turundusplaanis 2006-2010 • Mais 2008 saadeti kirjad kommunikatsioonde valdajatele vabade ressursside täpsustamiseks: • Järve Biopuhastus  - vee ja kanalisatsiooniressurss; • VKG Energia – soojus ja elektrienergia; • Eesti Gaas; • Eesti Energia – elekter. Vastused saadi Järve Biopuhastuselt, Eesti Gaasilt ja Eesti Energialt.

  7. Tööstusala ressursid II • Gaas: Uus- Tehase tänavast põhjas asub gaasijaotusjaam (gaasi alajaam), milline võimus? • Vesi- ja kanalisatsioon: Aadressil Uus-Tehase tn 3 asub OÜ-le Järve Biopuhastus kuuluv regionaalne heitvee puhastus jaam. Vaba resurss 128520 m3 aastas. • Elekter: Uus- Tehase tänavast lõunas kulgeb 35 kV elektriliin; Ehitajate teed ületab Ehitajate tn 39 juures 110 kV ja kaks 220 kV elektriliini). Olemasolevate alajaamade baasil pole ressurssi, kuid uute tööstuste rajamiseks on võimalik välja ehitada vastavalt vajadustele alajaamad. • Soojus: vaba soojusenergia ressurss – ca 500 MW (allikas: Ida- Virumaa tööstusparkide turundusplaan 2006 – 2010); soojusenergia vaba resursi maht tekib tööstuspargis tegutsevate ettevõtete iseloomu tõttu – peamiselt põlevkivikeemiaettevõtetes tekib tootmisprotsessis suures mahus üle jäävat soojusenergiat;

  8. Tööstusala ressursid III • Peamine juurdepääsutee on Uus- Tehase tänav, mis tagab rasketranspordi juurdepääsu Tallinn- Narva maanteelt, põhjast lõunasse mööda tööstusala kulgeb Järveküla tee ja Ehitajate tee, mis tagavad ühenduse tööstusalalt lõuna suunal kuni Jõhvi- Tartu maanteeni. Uus- Tehase – Järveküla tee – Ehitajate tee lõigu pikkus tööstuspargi ulatuses on ca 8 km pikk, kogu teede võrgustiku pikkus ca 16 km; • Raudteede võrgustik katab kogu tööstusala ning haruteede võrgustik on mahukas, mis annab võimaluse rajada tootmine raudteede kasutamise võimalusi silmas pidades ning võimaldab vajadusel uute haruteede väljaehitamisest. Kokku on tööstusalal 35 km raudteed. Kokkuvõte: ressurssi on ka väga suurte tööstuste tarbeks.

  9. Arendamisele suunatud maa-alad Vastavalt kehtivale Kohtla- Järve Järve linnaosa üldplaneeringule on Järve tööstsualale planeeritud 3 erineva keskonnamõjukategooriaga maad: • I keskonnamõjukategooria maad (joonis lisa 1) • II keskonnamõjukategooria maad (joonis lisa 2) • III keskonnamõjukategooria maad (joonis lisa 3)

  10. I keskonnamõjukategooria maad • Ala suurus ca 170 ha, ala läbivad mitmes osas raudteeharud, elektri kõrge- ja madalpingeliinid, juurdepääs on tagatud erinevaid rasketranspordi teid pidi; • Nimetatud ala sobib rasketööstuse jaoks, keskkonnatundlikuma tootmise tarbeks ning tootmisele, mis vajab tegevuseks suurtes mahtudes infrastruktuuri ressursse; • Ette näha maad ainult tootmistegevuseks, detailplaneeringute läbiviimine mõistlik projektipõhiselt ning konkreetse ettevõtte huvi korral, ettevõtte erivajadustest lähtuvalt (võimaldab ka kokkulepet detailplaneeringu finantseerimiseks sama ettevõtte poolt.

  11. II keskonnamõjukategooria maad • Kahe ala suurus kokku 200 ha, ala jaotab kaheks Uus- Tehase tänav, mis on peamine transpordi juurdepääsu tee Kohtla- Järve tööstusalale; • Põhjapoolne maa-ala ca 110 ha; • Lõunapoolne maa-ala ca 90 ha; • Nimetatud ala sobib kergetööstuse jaoks, vähese keskkonnatundlikkusega tootmise jaoks ning tootmisele, mis vajab tegevuseks suurtes mahtudes infrastruktuuri ressursse; • Ette näha maad ainult tootmistegevuseks, detailplaneeringute läbiviimine mõistlik 20 ha ulatuses, ülejäänud osas projektipõhiselt ning konkreetse ettevõtte huvi korral, ettevõtte erivajadustest lähtuvalt (võimaldab ka kokulepet detailplaneeringu finantseerimiseks sama ettevõtte poolt).

  12. III keskonnamõjukategooria maad • Ala suurus 91 ha, ala jaotab kaheks Uus- Tehase tänav, mis on peamine transpordi juurdepääsu tee Kohtla- Järve tööstusalale; • Teest põhja poole jääv osa on ca 47 ha; • Teest lõuna poole jääv ca 44 ha; • Nimetatud ala sobib logistikaettevõtetele, laomajanduse ja hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele ning madala keskkonnakoormusega tootmistegevuseks (s.h. metalli-, puidu töökojad, plastiktoodete tootmine, elektroonika, toiduainetetööstus jms.). Samuti võimalik tööstusalaga seotud administratiivkorpus, äriinkubaator; • Detailplaneerimisena peaks tekkima võrdses mahus äri- ja tootmismaad, esialgu otstarbekas ca 20 ha detailplaneerimine.

  13. Tööstusala rakendamise etapid • Rakenduskava koostajate hinnangul on suurima potentsiaaliga 3. keskkonnakategooriaga maa-alad ning 2. keskkonnakategooriaga maaamadest põhjapoolsem maaala, mis asetseb vahetus naabruses Järve Biopuhastus OÜ-le kuuluva reovee puhastusseadmetega. • Ettepanek on algatada detailplaneeringud 1 ja 2 keskkonnakategooria maa-aladel mõlema puhul ca 20 ha suurustel tükkidel.

  14. Tegevused I etapis: 3-kategooria: • detailplaneeringutega maade jagamine kruntideks ning ehitusõiguste määramine (põhimõte maal krundid 2000 – 20 000 m2). • suuremad maad jäetakse planeerimata ning planeeringud viiakse läbi koos projekteerimisega suuremate ettevõtete tarbeks. • tulemusena kulub planeerimistegevusele vähem rahalisi vahendeid ning jääb võimalus suuremate projektide puhul planeeringut koostada vastavalt konreetse ettevõtte vajadustest lähtuvalt. Detailplaneeringute koostamine esimesel etapil: • Detailplaneeringu koostamine III keskkonnamõju kategooriaga maal Uus- Tehase tänavast lõunas (41 ha) ca 26 ha ulatuses. • Põhja poole jääb maatükk, kuhu esialgu pole otstarbekas detailplaneeringut koostada (võimalik välja pakkuda ühele-kahele ettevõttele)

  15. Tegevused I etapis (II): 2-kategooria: • Põhjapoolsemale maa-alale ca 21 ha suurusele tükile detailplaneeringu koostamine. Tükid 2000 -20000 m2. Tootmismaa, 1-2 ärimaa tükid. 1-kategooria: • Keemia- jms rasketööstus. • Tagavaraks, detail esialgu ei tehta. Kuna eraldi vaja KMHd/KSHd, siis ettevõtte põhiselt arendus. Paralleelselt – suurte ettevõtete tarbeks projektipõhine arendus.

  16. Infrastruktuuri rajamine: • Infrastruktuuri põhitrasside väljaehitamine jagatud kruntide liitumispunktideni. • Arvestuslikult 100 EEK/m2 (1 milj EEK/ ha). • Arvestades, et ala asub infrastruktuuriressursside osas soodsal asukohal, võib maksumus olla 10-20% odavam.

  17. Tööstusala rakendamise mudel • Kohtla- Järve tööstusala arendaminse peamiseks eelduseks on võimalus kasutusele võtta reformimata riigimaad. Võimalused: • taotleda maad munitsipaalomandisse; • liituda Ida- Virumaa ja Majandus- Kommunikatsiooni Ministeeriumi poolt loodava ühise katusorganisatsiooniga SA/MTÜ Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus

  18. Variant 1 Taotleda maad munitsipaalomandisse: • Ida- Virumaa omavalitsustest on maad munitsipaalomandisse tööstusparkide arendamiseks saanud Jõhvi ja Püssi. • 2007- 2008.a. on taotlused esitanud maade munitsipaliseerimiseks esitanud Narva ja Kiviõli. Eesti Vabariigi Valitsus, kelle pädevuses on vastavate otsuste tegemine pole omavalitsuste taotlusi rahuldanud. Tõenäoline, et Kohtla- Järve maade munitsipaliseerimise taotluste menetlemise lõpptulem on negatiivne.

  19. Variant 2 Liituda Ida- Virumaa ja MKMi poolt loodava ühise katus- organisatsiooniga SA/MTÜ Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus. • Organisatsiooni asutajateks on Eesti Vabariigi Valitsus ning Ida- Virumaalt tööstusparkide arendamisega seotud omavalitsused (Kiviõli, Püssi, Kohtla- Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva, vajadusel ka tööstusparkide laienemisega seotud vallad: Maidla, Vaivara) • MKM on omalt poolt välja pakkunud tegevuste kava organisatsiooni loomise etappidest.

  20. Katusorganisatsiooni loomine • Sõnastatakse koostöö eesmärgid • Hinnatakse maavajaduse tegevuste töömahtu • Maade üleandmiseks vajalike toimingute algatamine • Põhikirja projekti ettevalmistamine • Asutamisotsuse projekti ettevalmistamine • Asutatava SA (taotletavatest) varadest ja väärtusest koostatakse ülevaade • Valmib finantsplaan ja tegevuskava 3 aastaks • Asutamisotsuse eelnõu ja seletuskiri kooskõlastatakse Rahandusmin-ga • VV-le tehakse MKM nimel ettepanek riigivara andmiseks SA käsutusse ja VV kiidab asutamisotsuse eelnõu heaks • Notariaalsete toimingute läbiviimine • Registrisse kandmine

  21. Võimalused • Organisatsiooni nõukogus on Kohtla- Järve linnal võimalus teostada end ja esindada huvisid nõukogu töös osalemise kaudu. • Organisatsiooni juhib professionaalne meeskond, mis tagab uute tootmissektori otseinvesteeringute tuleku Kohtla- Järve tööstusalale. • Olemasolev organisatsioon SA Kohtla- Järve Tööstsusala Arendus on nõukogu otsusega määratud likvideerimisele, seetõttu on igati õigustatud Kohtla- Järve linna osalemine SA/MTÜ Ida- Virumaa Tööstusalade Arendus tegevuses, organisatsioonis, millel on reaalsed varad (s.h. maa) Kohtla- Järve tööstusalal.

  22. Ajakava ja eelarve • Organisatsiooni fikseerimine/ maa-alade üleandmine katusorganisatsioonile – 6 kuud. • Detailplaneeringute koostamine • 2008 lõpus algatamine koos LÜga, sõlmitud leping detaili koostajaga • Koostamisaeg ca 9 kuud, valmis sept 2009. • Orienteeruv maksumus ca 15000 EEK/ha. 47 ha kokku, maksumus ca 700 000 EEK. 3. Katastritoimingute teostamine • 3 kuud. • Maksumus ca 100 000 EEK. • 2009 lõpuks valmis.

  23. Ajakava ja eelarve II 4. Kommunikatsioonide projekteerimine; • 2010 – 6 kuud • Ca 2,5 MEEK (5% ehitusmaksumusest) 5. Turundus – paralleelselt; 6. Infrastruktuuri rajamine kruntidele. • Ca 1 000 000 EEK/ha • Kokku ca 47 MEEK. • Infra rajamine alates 2010 keskpaigast Linn ülesanne – detailplaneering, katastritoimingud. Katusorganisatsioon – projekteerimine + infra väljaarendamine.

  24. Kokkuvõte I etapist

  25. Müügi-instrumendid • Kruntide müük - rakendada tuntud kaubamärkide puhul, kus lepingusse märgitakse hoonete rajamise tähtaeg • Kruntide müük läbi lühiajalise hoonestusõiguse – suurema riskiga ettevõtete puhul, 3 a hoonestusõiguse leping. Hoonetele kasutusloa saamisega tekib õigus maa võõrandada omandisse varem kokkulepitud hinnaga • Pikaajaline hoonestusõigus – ainult lahendina, kui ettevõte omalt poolt soovib • Maa rent – vastavalt vajadusele

  26. Kriitilised edutegurid • Organisatsiooni loomine ja maade saamine – kõigi tegevuste alus • Detailplaneeringute algatamine – aluseks muudele tegevustele • Aktiivne osalemine nõukogu töös

  27. Toetusvõimalused • Elukeskkonna arendamise rakenduskava • Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng • Alasuund 3: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • B piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • C regionaalsed tööstuspargid ja logistikakeskused, regionaalsed innovatsioonisüsteemid ning regionaalsed ettevõtlusvõrgustikud ja kompetentsikeskused

  28. B - Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Toetatavad tegevused (kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks – taotlejad ainult KOV-d): • ettevõtluse seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttesüsteemid) • endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektidemaa-alade ettevalmistamine nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluse arendamise eesmärgil, miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ja pinnase puhastamine • kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimine taaskasutusele võtmise eesmärgil

  29. Uus-Tehase tänava renoveerimine • otsene eesmärk on renoveerida Uus-Tehase tänav läbi Kohtla-Järve tööstusala kogupikkusega u 2,7 kilomeetrit koos kõnniteede ja tänavavalgustusega. • küsida saab kuni 25 miljonit krooni Eeltegevused: • teostatavus-tasuvusanalüüs ja taotluspaketi koostamine • Projekteerimine (põhiprojekt). Oluline mõju – tagasiside ettevõtetelt

  30. Kasusaajad ettevõtted • Viru Keemia Grupp AS • Nitrofert AS • Fore&Grupp OÜ • Üritus OÜ • TNC-Components OÜ • Velsicol Eesti AS • Remeksi Keskuse AS • Palu Steel OÜ • Stako-Diler OÜ • ???

  31. C - Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine II (tööstuspargid ja kompetentsikeskused) Toetatavad tegevused • regionaalsete tööstusparkide ja logistikakeskuste väljaarendamine • regionaalsete innovatsioonisüsteemide loomine ja tugevdamine ning regionaalsete ettevõtlusvõrgustike ja kompetentsikeskuste väljaarendamisele suunatud tegevused (eelkõige maakonnakeskuste baasil) Ajakava • valiku ja toetamise põhimõtted töötatakse välja 2009 aasta alguses

  32. Tänan! Mihkel Laan Cumulus Consulting OÜ mihkel.laan@cumulus.ee 5297984

More Related