Energiamajanduse tulevikusuunad energiamajanduse v imalused maapiirkondades
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 18

Energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades PowerPoint PPT Presentation


  • 78 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades. Ülo Kask TTÜ STI Kuressaare, 30.03.2012. Teemad. Energiamajanduse tulevikusuunad Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 Energia teekaart aastani 2050 (EL dokument)

Download Presentation

Energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Energiamajanduse tulevikusuunad energiamajanduse v imalused maapiirkondades

Energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades

Ülo Kask

TTÜ STI

Kuressaare, 30.03.2012


Teemad

Teemad

  • Energiamajanduse tulevikusuunad

    • Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

    • Energia teekaart aastani 2050 (EL dokument)

  • Energiamajanduse arendamises peituvad võimalused maapiirkondades


Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020

  • Energeetika ja taastuvenergia valdkond s.h on seni detailsemat käsitlemist leidnud kolmes olulises dokumendis:

    • „Energiamajanduse arengukavas aastani 2020“,

    • „Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018“ ja

    • „Biomassi- ja bioenergia kasutamise edendamise arengukavas aastateks 2007-2013“ (BAK).


Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 2

Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 - 2

  • Kaks esimest arengukava on peamistes eesmärkides kattuvad:

    • Pideva energiavarustuse tagamine;

    • Säästliku energiavarustuse ja –tarbimise tagamine ja

    • Põhjendatud energiahinna tagamine.

  • BAK-i keskendub pigem biomassi, kui kütuse tootmisele ning seab eesmärgiks:

    • luua kodumaise biomassi ja bioenergia tootmise arenguks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest,

    • vähendada survet looduskeskkonnale,

    • kasutada maaressurssi efektiivselt ja jätkusuutlikult ning

    • soodustada tööhõivet maapiirkondades.


Energiamajanduse tulevikusuunad energiamajanduse v imalused maapiirkondades

Riiklik üldeesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energia summaarses lõpptarbimises aastatel 2005 ja 2020


Energia teekaart aastani 2050

Energia teekaart aastani 2050

  • Praeguste ELi energiapoliitika meetmetega, 2020.a. eesmärkide ja Energiastrateegiaga 2020, suudetakse 2050. aastaks saavutada 40% CO2-heite vähendamist.

  • See ei ole aga piisav 2009.a. oktoobri EL Ülemkogul kinnitatud eesmärgi täitmiseks (vähendada 2050. aastaks 80-95% kasvuhoonegaaside heidet, võrreldes 1990.a. tasemega, kui seda teevad kõik arenenud riigid).

  • Energiasektor annab suurima osa kasvuhoonegaaside inimtegevusega seotud heitest, seega avaldab 2050.a. eesmärk suurt survet eelkõige energiasüsteemidele.

  • ELil puudub aga kindel tegevuskava peale 2020.a., mis tekitab investorites ebakindlust, kes omakorda ei panusta piisavalt palju ja kiiresti energeetika valdkonda investeerimisel.


Teekaardi kohaselt h lmab energias steemi mberkujundamine aastaks 2050

Teekaardi kohaselthõlmabenergiasüsteemi ümberkujundamine aastaks 2050

  • Energiatõhususe suurendamist,

  • Üleminekut taastuvatele energiaallikatele,

  • Maagaasi laialdast kasutamist üleminekuperioodil,

  • Muude fossiilkütuste kasutamise muutumist,

  • Tuumaenergia jätkuvat rolli CO2-heite vähendamisel,

  • Tehnoloogiaarengutest tekkivaid võimalusi.


Energiat hususe suurendamine

Energiatõhususe suurendamine

  • Energiatõhusust tuleks suurendada kõikjal:

    • nullilähedase energiatarbimisega hooned,

    • kõrgetele energiatõhususe standarditele vastavad tooted ja seadmed,

    • energiatõhusad sõidukid,

    • arukad energiaarvestid ja

    • aruka tehnoloogia kasutusele võtmine.

  • Tähtis on võimaldada tarbijatele ja uuenduslikele ärimudelitele parem juurdepääs kapitalile ning integreerida energiatõhusus erinevatesse majandusmeetmetesse (nagu IT-süsteemide arendamine jne).


Leminek taastuvatele energiaallikatele

Üleminek taastuvatele energiaallikatele

  • 2050. aastal peaks taastuvenergiaallikate osakaal energiavarustuses olema suurim.

  • Selleks on vaja erinevate poliitikameetmete, toetuskavade ja tehnoloogialahenduste arendamisega vähendada taastuvenergia tootmise kulusid, mis võimaldaks taastuvate energiaallikate laialdast kasutuselevõttu.

  • Samuti eeldab see täiustatud integreerivat üleeuroopalist taristut (infrastruktuuri).

  • Ka taastuvenergiapõhine küte ja jahutus mängivad CO2-heite vähendamisel suurt rolli.

  • Vastavalt tehnoloogia arengule vähenevad kulud ja saab vähendada taastuvenergia rahalist toetamist.


Maagaasi laialdane kasutamine

Maagaasi laialdane kasutamine

  • Teekaart soovitab lühemas ja keskpikas perspektiivis asendada muud fossiilkütused maagaasiga, mis aitaks CO2-heidet vähendada kuni 2030 või 2035. aastani.

  • Seetõttu on vaja gaasiturgu paremini ühendada, mitmekesistada ja salvestamisvõimsusi arendada.

  • Gaasi praegused majanduslikud eelised loovad stiimulid gaasielektrijaamadesse investeerimiseks.

  • Juhul, kui areneb piisavalt CO2 kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogia, on gaasil oluline roll ka 2050. aastal. Ilma CCS tehnoloogiata piirdub gaasi roll tõenäoliselt vaid varuvõimsuse ja tasakaalustaja osaga.


Muude fossiilk tuste kasutamise muutumine

Muude fossiilkütuste kasutamise muutumine

  • Kivisöe kasutamine sõltub samuti CCS tehnoloogia arengust ja kasutuselevõtust, millega koos jätkuks söe kasutamine ka 2050. aastal.

  • Oluline on see allikas just energia varustuskindluse tagamise kontekstis.

  • Nafta kasutamise jätkumist prognoositakse ka peale 2050. aastat ning eelkõige kütusena pikamaavedudel ja kaubatranspordi sektoris.


Tuumaenergia j tkuv roll co 2 heite v hendamisel

Tuumaenergia jätkuv roll CO2-heite vähendamisel

  • Tuumamaterjalist toodetakse praegusel hetkel vähima CO2-heitega elektrienergiat.

  • Vaatamata mõnede riikide seisukohtade muutumisele tuumaenergia osas, jääb ka see energiaallikas tulevikus oluliseks komponendiks vähese CO2-heitega elektritootmisel ning elektri hinna vähendamisel.


Tehnoloogiaarengutest tekkivad v imalused

Tehnoloogiaarengutest tekkivad võimalused

  • Tehnoloogia arenguga on tulevikus võimalik oluliselt CO2-heite vähendamisest tekkivaid probleeme lahendada, kulusid vähendada ning uut majanduskasvu saavutada.

  • Siinkohal on ELil oluline roll teadusprojektide, -uuringute ja näidisprogrammide toetamisel.

  • Teekaart rõhutab ka alternatiivkütuste toetamise vajadust EL tasandil õigusloome, standardimise, taristupoliitika ja teadusuuringutega.


Energiaturgude mberkorraldamisega kaasnev

Energiaturgude ümberkorraldamisega kaasnev

  • Taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses aastal 2050 suurendab vajadust paindlike ressursside järele energiasüsteemis (paindlik energia tootmine, salvestamine). Samuti juurdepääsu turule, mis peab olema tagatud iga liiki energia tootmisele, varudele ja nõudluse haldamise ja salvestamise lahendustele.

  • Teekaart rõhutab, et taastuvenergia arengu toetamiseks on vaja oluliselt suurendada ühendusvõimsusi, 2015.a. peavad olema kõrvaldatud energiasaared ja pikemas perspektiivis tuleb rajada sünkroonsed ühendused kontinentaal-Euroopa ja Balti piirkonna vahel. Jaotusvõrk peab muutuma ka arukamaks, mis oleks võimeline koguma hajali paiknevates muutliku võimsusega allikatest toodetud elektrit.

  • Teekaart kinnitab, et tulevikus peab suurenema heitkogustega kauplemise süsteemi osatähtsus. Kõrgem CO2 hind loob tugevamaid stiimuleid investeerimiseks vähese CO2-heitega tehnoloogiasse. Teekaart rõhutab, et hästi toimiv CO2 hinna süsteem peaks tulevikus hõlmama mehhanisme heite vähendamiseks väljaspool Euroopat ning ka tasuta kvoote, et hoida ära süsinikulekke ohtu.

  • Teekaart näeb vajadust jätkata toetuste andmisega ka peale 2020.a. aastat eelkõige uute tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtmise toetamiseks. Tehnoloogiate välja arenemisega tuleb hakata toetusi järk-järgult lõpetama. Seda peavad järgima ka liikmesriikide toetuskavad, mis peavad olema piiratud ulatusega ja proportsionaalsed.

  • Üleminek vähese CO2-heitega majandusele mõjutab oluliselt ka tööhõivet, töö laadi, koolitust ja sotsiaalset dialoogi.

  • Muutusse ja otsuste tegemisse on vaja tugevalt kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikud. Energiahinna paratamatu tõus võib nõuda uusi hinnakujundusmehhanisme. Ebasoodsas olukorras olevad kliendid ja ka energiamahukad tööstusharud vajavad üleminekuperioodil toetust.


Energiamajanduse arendamises peituvad v imalused maapiirkondades

Energiamajanduse arendamises peituvad võimalused maapiirkondades

Tulenevad otseselt eeltoodust:

  • Ressursside mitmekesisus ja paindlik kasutamine (metsa- ja põllubiomass, looduslikud rohumaad ja märgalad, vetikakasvatus – tahked, vedelad ja gaasilised biokütused),

  • Hajali paiknevatest muutliku võimsusega allikatest toodetud elektri jaotusvõrku suunamine (hajaenergeetika ja arukad võrgud, võrguühenduste paranemine),

  • Süsinikukaubanduse arendamine (kvoodikaubanduses osalejate ringi laienemine),

  • Toetustega jätkamine (struktuuri- ja ühtekuuluvusfondid),

  • Sotsiaalse olukorra paranemine (tööhõive kindlustamine, uued töökohad, kutsed, koolitus, ümberõpe).


Olulisemad energiamajanduse valdkonnad tulevikus

Olulisemad energiamajanduse valdkonnad tulevikus

  • Kohalike taastuvate energiaressursside kasutusele võtmine (määrata liigid, kasutusmaht rakendamise tempo);

  • Kaugküte versus lokaalküte, kohtküte;

  • Kohaliku energiaettevõtluse kujundamine (arendamine), energiaahelate loomine;

  • Energiatõhususe suurendamine (tootmise ja edastamise pool);

  • Energiakasutuse vähendamine (energiasääst – tarbija pool);

  • Energiateadlikkuse kasvatamine.


Eesti inseneri omavalmistatud puugaasi generaator ja puugaasigrill

Eesti inseneri omavalmistatud puugaasi generaator ja puugaasigrill


T nan teid t helepanu eest

Tänan Teid tähelepanu eest!


  • Login