Kool ja haridusolud Eesti Vabariigis 1918-1940

1. Kool ja haridusolud Eesti Vabariigis 1918-1940

2. Algharidus • “Avalikkude algkoolide seadus” 1920.a Kõik endised kihelkonna-, valla-, ministeeriumi linna- ja kroonukoolid nimetati kuueklassilisteks algkoolideks. (6-klaasilise algkooli ellurakendamiseks tähtaeg 1930 jaan. Selle ajani neljaklassiline algkool) Algkool oli ühtluskooli esimene aste.Kohustuslik, emakeelne ja maksuta. Kehaline karistus keelatud. Koolikohustus 8-16 eluaastani või kooli lõpetamiseni. Koolikohustuse mittetäitmise eest vanematele rahatrahv. Vähemusrahvustele emakeelne klass avada, kui on vähemalt 30 sooviavaldust.

3. Algkooli õppeained • Emakeel, matemaatika, loodusõpetus, maateadus, ajalugu, kodanikuteadus, joonistamine, laulmine, käsitöö, võimlemine, usuõpetus (vabatahtlik) ja kodulugu (1.-3.klass). • Esimese võõrkeelena 3.-5.kl saksa keel, teise võõrkeelena 5.-6. kl. inglise keel. • Kõlblusõpetus 1.-3.klassini koos kodulooga, 4.-6.kl eraldi 1 tund nädalas. • Kirjatehnikat õpiti kolmes esimeses klassis 1 tund nädalas. • Kodanikuõpetust 6.klassis 1 tund nädalas.

4. Algkoolid • 1920.a kehtestati uued õppeplaanid maa- ja linna-algkoolidele. Maakoolide õppetöö algas hiljem ja lõppes varem, rohkem tähelepanu pöörati matemaatikale ja loodus õpetusele. Iga kool pidi koduloo õpetamiseks koostama oma programmi, lähtudes ümbrusest. • Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Väikeste külakoolide asemele asutati suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolidriigistatud mõisate härrastemajadesse. • 1934.a koolireformiga vähendati laste koolikohustust 16-lt 14-le aastale. Tuli juurde uus koolitüüp – viieklassiline keskkool. Keskharidus algas nüüd peale 4.klassi lõpetamist.

5. Algkoolid • 1937.a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. • Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. • Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. • Võõrkeel kadus algkooli tunniplaanist. Vanemate soovi korral 5.-6.kl tasulise vabatahtliku ainena. • Õpetajate kvalifikatsioon paranes. • 1939. kedasel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse.

6. Olulisemad algkooliõpikud • 1930.a “Elav sõna”(J.Kuulberg; E.Murdmaa; M.Nurmik; J.Oro, J.Parijõgi. • 1933. J.Käisi “Esimesed vaod”(üks populaarsemaid), “Emakeele töövihik”.1933. H.Veidermann “Väike arvutaja”, J.Kuuberg “Elavad arvud”. • 1925. J.Adamsoni “Eesti ajalugu algkoolidele”, 1931.aJ.Parijõgi “Mäöödunud ajad jutustavad” • R.Rägo “Kodanikuõpetus algkoolidele” • J.Käis “Loodusesõbra vaatlusvihikud” ja “Loodusõpetus algkoolis.”(J.Käis oli koolifenoloogia rajaja)

7. Keskkool • Algus raske. Endised keskkoolid olid võõrkeelsed. • Puudusid eestikeelsed õpikud, vähe keelt oskavaid õpetajaid, puudusid õppekavad ja programmid. Põhitähelepanu algõpetuse ümberkorraldamisele. • 1919. alustas tööd 68 kaskastme kooli. • 1922. “Avalikkude keskkoolide seadus”. Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine. • Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline, koosnedes alam- ja ülemastmest (2+3).

8. Keskkool • Keskkoolid jagunesid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. • Kohustuslikud õppeained – emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Lisaks valikained. Eriharude vahel erinevused.

9. Keskkool • Kuni 1934.aastani puudusid keskkoolis eksamid. Gümnaasiumi lõpus kaks kirjatööd. 1929.täpsustati, et keskkoli võib lõpetada ka ühe puudulikuga (v.a.emakeel, matemaatika ja esimene võõrkeel). • 1934.a koolireformiga kehtestati kahetüübiline keskharidus: kolmeklassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse tegelikuks eluks ja kuueklassiline gümnaasium edasiõppimiseks ülikoolis. • 1934. lisandus gümnaasiumile üks klass, juurde tuli veel üks koolitüüp, viieklassiline progümnaasium, mis tugines algkooli 4.klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeaastane gümnaasium. Nii reaalkoolist kui progümnaasiumist oli võimalik eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse.

10. Keskkool • 1934. viidi sisse ka üleminekueksamite uus kord. 2.kl.õpilased sooritasid eksami ühes aines, 3.ja 4.kl omad kahes ja 5.kl õpiulased neljas aines. Kehtestati ka õppemaksude piirmäärad. 1937.täpsustati keskkoliseadust – viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline reaalkooli nime. • Kujunes kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Küpsustunnistuse saamiseks kulus 12 aastat (4+5+3 või 6+3+3).

11. Kõrgharidus • 1919.avati Tartu Ülikool eestikeelsena • Ülikoolis töötas usu-, arsti-, õigus-, filosoofia, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus ja loomaarstiteaduskond. • Rahvuslike teaduste arendamiseks avati mitmeid uusi õppetoole, rajati eesti keele, läänemere-soome ja uurali keelte, eesti ja üldise kirjanduse, eesti ja võrdleva rahvaluule, Eesti ja naabermaade arheoloogia, Eesti ja Põhjamaade ajaloo ning pedagoogika professuur. • 1928.a avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut.

12. Kõrgharidus • Rahvusliku kõrghariduse loomise ja süstematiseerimi- se juures Peeter Põld, esimene pedagoogikaprofes- sor. • Tartu Ülikoolis valmistati ette keskkoolide ja gümnaasiumide õpetajaid. Kõrgema pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-MetoodiliseSeminari tööst. Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, nendest veerandi moodustasid naised. • Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi.

13. Kõrgharidus - teised kõrgkoolid • 1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938a. Tehnikaülikool).Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia ja mäeteaduskond. • 1924.a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. • Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunstööstuskool) • Tallinna Kõrgem muusikakool (1923.a Konservatoorium) • Tondi Kõrgem Sõjakool

14. Algkooliõpetajate ettevalmistus • Õpetaja peab olema kohusetundlik, nõudlik ja haritud, õpetama kõiki aineid, tundma hästi emakeelt, valdama võõrkeeli, omama teadmisi ning andeid kunstis ja muusikas, samuti oskusi võimlemises ja käsitöös. • Nõuti esinemisoskust, kõneosavust, organiseerimisvõimet, koori, orkestri, näiteringijuhtimise oskust. • Algkooliõpetaja peab olema ümbruskonna rahva juht ja maa kutuurielu kandja.

15. Algkooliõpetajate ettevalmistus • Tallinna Õpetajate Seminar 1919.-1928. Seejärel 2 aastane Tallinna Pedagoogium gümnaasiumi ja kutsekooli baasil. • Läänemaa Õpetajate Seminar 1921.- 1932.a • Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogikaklass 1923.-1930.a • Võru Õpetajate Seminar 1921.-1930.a • (J.Käisi tegevus Võrus) • Rakvere Õetajate Seminar 1919.a • Tartu Õpetajate Seminar. Tartu Pedagoogium 1919.a

16. Algkooliõpetajate ettevalmistus • 1923. Algkooliõpetajate seminaride seadus • Õpetajate kooli võis astuda pärast kuueklassilise algkooli lõpetamist. Õppeaeg oli kuus aastat. Kahel esimesel aastal töötati alamastme õppekava järgi, 3.ja 4. klassis lisandusid ained, mis olid seotud tulevase elukutsega, kahes viimases klassis anti teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi koolitööks. • Praktika toimus oma algkoolis. Seadus nõudis seminari lõpetamise järel aastast tööpraktikat õpetajakandidaadina. Seminaristidele oli ette nähtud koolivorm.

17. Seminari tunniplaanis olid: Pedagoogika, pedagoogika ajalugu, didaktika, hingeteadus, mõtteteaduse algkursus koos loogika ja eetikaga, üldine ja koolitervishoid, karskusõpetus, emakeel, matemaatika, loodusteadus, maateadus, kosmograafia, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, kaks võõrkeelt (saksa ja inglise), käsitöö, võimlemine, majapidamine (tütarlastele), aiatöö ning algkooli õppeainete metoodikad.

18. Õppeplaan: • Võimaldas õppetöö individualiseerimist lääne reformpedagoogika töökooli idee eeskujul • Oluline koht õppepraktikal seminari harjutuskoolis • Jättis võimalusi klassiväliseks harrastustegevuseks

19. Õpetajate Seminaride kriitikute argumendid: • 14-15 aastased noored ei suuda veel teadlikult eluteed valida • Seminar ei anna gümnaasiumiga võrdset haridust • Ei valmista ka õpetajakutseks piisavalt ette • Kuna õppimine seminarides oli tasuta, siis seminarid lihtsalt kallid ülal pidada

20. Reformid: • Läänemaa ÕS suleti 1932, lõpetajaid 328 • Võru ÕS suleti 1930, • Rakvere ÕS suleti 1932, lõpetajaid 328 • Tartu ÕS suleti 1932,lõpetajaid 367 • Tallinna ÕS suleti 1928, lõpetajaid 215 Avati kaks gümnaasiumil baseeruvat pedagoogiumi (Tallinnas ja Tartus).

21. Uuendused: • Avati mees- ja naiskäsitöö, laulmise, muusika, aianduse, vene õppekeelega algkoolide õpetaja erialad • Tehti veel teisejärgulisi parandusi, et lähendada pedagoogiüm kõrgkoolile • Uuenduste käigus lammutati kiirustades vana • Kaks pedagoogiumi andsid kokku 410 lõpetajat

22. 1937.a avati uuesti Tallinna Õpetajate Seminar ja Tartu Õpetajate Seminar. Nüüd seminarid järk-järgult 4-aastasteks. Vastuvõtt progümnaasiumi baasil.