TARTU KUNSTIKOOL Eestvedamine Kadi Kreis 2009

1. TARTU KUNSTIKOOLEestvedamineKadi Kreis2009

2. TARTU KUNSTIKOOL on visuaalset keskkonda kujundavaid professionaalseid keskastme kunstnikke koolitav kutseõppeasutus, kus on võimalik omandada kunstialane kutseharidus.Kool valmistab kogu Eesti jaoks ette kutsekeskharidusega arvutigraafikuid, kujundajaid, dekoraatoreid, kunstnikke, disainereid, jt. kunstilise kujundamise eriala spetsialiste.

4. PÕHIVÄÄRTUSED • loovad isiksused • head kodanikud • aus, avatud ja turvaline õpi- ja loomekeskkond lähedased ja arvestavad suhted kõigi inimeste vahel koolis • pidev areng läbi traditsioonide hoidmise ning uuenduslike ideede elluviimise

5. UUS MISSIOON (tööversioon) • Tartu Kunstikool annab kunstiandega noortele oskused oma tööga muuta (Eesti) elu inimväärsemaks

6. VISIOON (vana versioon) • TK kasvab koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooliga eesti kunsti arendavaks, kultuuriväärtusi säilitavaks, kaasaegset tehnoloogiat ja infotehnoloogiat rakendavaks, väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust ning loovtööstust toetavaks institutsiooniks.

7. Tartu Kunstikool peab end eesti kultuuriloos olulise Pallas kunstikooli õigusjärglaseks. Mitmete nõukogulike reformide käigus loodi 1950.a. kutsekeskharidust andev Tartu Kujutava Kunsti Kool. Praegust nime kannab kool 1960. aastast, samast ajast jäi kooli vaid rakenduskunsti erialade õpetamine.

8. LÄHIAJALUGU • 90ndatel arendati enamus kunstikooli õppekavasid rakendus-kõrgharidusele vastavateks • Oli visioon kaheastmelisest rakendusliku suunaga kunstikoolist • 1998. a. otsustati RKT põhikoolijärgses kunstialases kutseõppes lõpetada ja TK oli määratud likvideerimisele • 2000. a. sügisel läks kogu kunstikooli bilansis olnud vara vastloodud Tartu Kõrgemale Kunstikoolile • Aastatel 2000 – 2002 õnnestus selgitada põhikoolijärgse kunstialase kutsehariduse vajalikust • 2002 taastati RKT ja kool taaskäivitati. Napilt pääses TK olematusest

9. 2002 – 2007 (transformatsioon?) • 1. Perioodil 2002.-2006.a oli esmatähtis kooli taastamine ja stabiilse rütmi saavutamine • 2. Leida koostöös omaniku ja TKK-ga parim võimalus organisatsiooni edasiseks toimimiseks. • 3. Ruumiprobleemi lahendamine, õppebaaside kaasajastamiseks vajalike investeeringute leidmine. • 4. Õppekavade arendamine • 5. Pedagoogilise kaadri arendamine, meeskonna loomine. • 6. Koostöö käivitamine tööandjatega • 7. Kunstialase kutsehariduse säilitamine ja arendamine.

10. TRANSFORMATSIOON • Selleks, et tänapäeva maailmas ellu jääda, peavad organisatsioonid olema suutelised end uuendama - transformeeruma. Tegemist on taassünni protsessiga, mis tähendab, et me loobume vanadest harjumustest ja oleme valmis astuma uude ja ebakindlasse maailma. Tulemuseks on uue eluviisi avastamine, milles kõik vana ja tuntud ei lähe kaduma, kuid avastatakse uus potentsiaal. Transformatsioon nõuab kõigepealt oma taju muutmist, seejärel mõtlemise ja lõpetuseks tegevuse muutmist.
Bertrand Jouslin de Noray, Euroopa Kvaliteediorganisatsiooni peasekretär (www.eaq.ee )

11. 2007 – 2009 • Eesmärgid saavutatud. • Uued väljakutsed: • 1. Uus maja • 2. Uued erialad • 3. Uued kliendirühmad (täiskasvanud, välismaalased) • 4. Uued õpiviisid • 5. Õpetajate ja töötajate pideva ja stabiilne arendamine • 6. Loomemajanduse kasv

12. HUVIPOOLED • TK klientideks on õpilased. Meie eesmärgiks on, et koolis toimuvate protsesside koosmõjul kujuneksid õnnelikud kodanikud, kes rakenduvad ühiskonnas, teostavad end läbi ande ja  kohanevad muutuvates oludes. • 2.   TK teadvustab klientidena ka tööandjaid, ehkki senine ühiskonna ja majanduse areng on tinginud olukorra, kus loomemajanduse valdkonna tööandjad ise ei käitu kutsehariduse suhtes veel klientidena. Ühiskond alles teadvustab loomemajandust kui majandusharu. Enamus tööandjaid on väikeettevõtjad, kelle kaasamine on raskendatud piiratud aja- ja inimressurssi tõttu.

13. HUVIPOOLED • 3.   Lapsevanemad • 4. Kunstnikkond (ühiskond) - kunstnikud/ kunstikõrgkoolid/ erialaliidud/ vilistlased. • 5. Omavalitsused (ühiskond) - on huvitatud visuaalse keskkonna kujundamisest läbi projektipõhiste tööde ning näitusetegevuse. • 6. Riik/omanik - kutsehariduses on kunstivaldkonda siiani kahjuks peetud mitteprioriteetseks.

14. INIMESED • Kooli liikmeskond: õpetajad, tugitöötajad, õpilased • Sotsiaalsed võrgustikud: vilistalsed, tööandjad, lapsevanemad jne

15. Suurenev loomemajanduse kasv javisuaalse kommunikatsiooni vajadus Üha enam kujuneb arenenud riikides välja trend, et töötlevtööstus liigub välja,arenenud riikidessejääb aga selleloomingulisem osa: teadus- ja arendus, projekteerimine,kujundamine,disain, projektijuhtimine, marketing jms.(Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine, TÜ Geograafia Instituut, http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391) Globaalnemajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjadetootmiselt väärtuse toomisele, olulised on seejuures märgid ja sümbolid(Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine, TÜ Geograafia Instituut, http://www.tallinn.ee/est/g2402s28391)

16. Suurenev loomemajanduse kasv javisuaalse kommunikatsiooni vajadus • Eestis on loomemajanduse maht natuke väiksem, kui arenenud Lääneriikides, aga siiski oluline. Loomemajanduses on ettevõtete kasvu kiirus suurem, kui ettevõtetel Eesti majanduses keskmiselt.(Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 2005)

17. Loomemajanduse ettevõtete arv 2003. aastal(Eesti Konjunktuuriinstituudi 2005 andmetel).

18. Animatsioon ja arvutigraafika

19. Graafiline disain

21. Illustratsioon ja infograafika

22. Linnakeskkonna kujundus

24. Müügikommunikatsioon

25. Tarbegraafika

26. Reklaam ja plakatikunst

27. Tootedisain

28. TK Tööandjad - partnerid Regio – Gisser projekt Playtech Estonia Reklaamiagentuuride Liit Muuseumid Disaini- ja trükifirmad (väikeettevõtlus) Teatrid Veebigraafikafirmad Kirjastused Messikeskused 27 soome reklaami-ja disainifirmat (läbi ArtECult projekti) Omavalitsused (Hansapäevad jt)

29. Välispartnerid • TKl on 11 aktiivset partneritkooli (Soome, Holland, Läti, Saksamaa) • Sel õppeaastal osales 10% õpilastest välispraktikal (Soomes) • Igal semestril on TKs 2 - 6 vahetusõpilast (soome, Holland) • Sel õppeaastast käivitub õpetajate vahetus raames (Holland, Soome) • Suvel toimus TK eestvedamisel 7 riigi noorte rahvusvaheline noorsoovahetsus (Soome, Türgi, Jordaania, Itaalia, Sloveenia, Eesti, Egiptus)

31. ÕPPEKESKKOND • Millise keskkonna me loome?

32. TK tegutses kahes üliõpilaskorporatsiooni majas, mis 90ntatel kuulusid omanikele tagastamisele • Kool kolis praegusesse asukohta Karlovas 1996. aastal. Sellest ajast alates on planeeritud kogu kompleksi väljaehitamist • 1994.a. leiti Tartu linnaga koostöös aparaaditehase hooned, mis vajasid renoveerimist • Raha ehituseks saadi omandireformi reservfondist – 1m2 ehitusmaksumus oli alla 5 000 krooni. Ehituses kasutati lihtsad ja ökonoomsed lahendusi

33. 1996.a. koliti Karlova õppekompleksi esimesse renoveeritud õppehoonesse • 1997.a. koliti teise hoonesse • 2000.a. alustati kolmanda hoone projekteerimist • 2002.a. Kui TK taaskäivitus oli meie kasutuses üks 30 m2 klass ja nurk koridoris. Ateljeed olid ristkasutuses • Ruumipuudus on TK ja TKK suurimaid probleeme

34. TKK ja TK prioriteet on kolmanda õppehoone renoveerimine ja kasutusele võtmine

35. Õpilaste arvu suhe õppepinda (TKK andmed 2006 kevad)

36. I Investeeringute projekt : EHA TÄNAVA ÕPPEHOONE

38. VÕIMALIKUD VARIANDID

40. Prognoositav vajadus 40 koht

41. Meie kool on suurem kui meie maja õpetajaid rohkem kui pedagooge õppijaid rohkem kui õpilasi ajalugu enam kui aastaid