1 / 9

Kuidas häälestada kooliperet tervikõppele (moodulõppele, kompetentsipõhisele õppele)

Kuidas häälestada kooliperet tervikõppele (moodulõppele, kompetentsipõhisele õppele). Aino Mölder Luua Metsanduskool. Kas mooduli poolt või vastu?. Poolt: ☺ Seotakse omavahel erinevad õppeained (ei jää segaseks, miks mingit ainet vaja on)- see on moodulõppe üks põhiväärtusi

abiola
Download Presentation

Kuidas häälestada kooliperet tervikõppele (moodulõppele, kompetentsipõhisele õppele)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kuidas häälestada kooliperet tervikõppele (moodulõppele, kompetentsipõhisele õppele) Aino Mölder Luua Metsanduskool

  2. Kas mooduli poolt või vastu? Poolt: ☺ Seotakse omavahel erinevad õppeained (ei jää segaseks, miks mingit ainet vaja on)- see on moodulõppe üks põhiväärtusi ☺ Võimalik omandada mingi terviklik, tööturul või edasiseks õppimiseks väärtust omav tervikoskus ☺ Õppijale motiveeriv: võimalik näha oma töö tulemust

  3. Kas mooduli poolt või vastu? Vastu: ? Korralduslikult raske ja keerukas ? Nõuab suurt energiakulu (vaimse energia!) ja pühendumust; välistab mugavuse ? Õpetajate hulgas on neid, kelle isiksuseomadused ei soosi meeskonnatööd Kas need on tegelikud probleemid või pseudoprobleemid?

  4. Mis takistab mooduli töölerakendumist? • Mooduli mõiste pole ikka veel üheselt selge. Kõige sagedamini Seda samastatakse ainega, aine üksiku teemaga või ainete “seguga”. • Sageli on moodul kokku pandud meelevaldselt (peab ju!)- see on avalik saladus • Oluline osa üldoskuste moodulitest rakenduks hoopis paremini, kui neid poleks moodulina olemaski – st, et nad oleksid integreeritud põhioskuste moodulitega. Sageli teeb neil juhtudel õpetaja meeskonnatööd üksi – vt. inglise keele eksami näide. • Kutsestandardid ise pole veel kompetentsipõhised

  5. Kas meie õppekavade moodulid on õiged?REKK, ära saa pahaseks! Mina ka ei saa pahaseks, kui ütlete, et mul pole õigus! Mõningaid kahtlusi: • Kas keeleõppe moodul on ikka moodul (eriti, kui see sisaldab mitut võõrkeelt)? Või peaks see olema integreeritud erialaõppega? • Kas töökeskkonna ohutus on ikka moodul? Või peaks see olema integreeritud töötegemise enese õpetamisega? • Kas üldoskused ei peaks koosnema ülepea üldharidusainetest (sellest 40 nädalast)? Mõnel pool mõistetaksegi üldoskuste all just neid!

  6. Kuidas kooliperet häälestada moodulõppele On 2 teed:  vabatahtlik  sunniviisiline e. administratiivne Vabatahtlik moodulikoostöö sujub, kui  koos töötavad üksteise seltskonda nautivad, loomingu- ja arenemishimulised, tulemusele orienteeritud inimesed, kes   teeksid koostööd isegi ilma igasuguse mooduli sunnita Sunniviisiliselt saab moodulikoostööd ellu kutsuda ja tõhustada  koolipoolse õppetöö järelevalve tugevdamisega (õppekava ja tegeliku õppetöö võrdlemine ning nõudlikkuse suurendamine)  õpetajate nõustamise läbi õppetöö juhtide (eriala juhtivõpetajad, õppeosakond) poolt  metoodikakomisjoni (metoodikanõukogu) või juhtivõpetajate poolt arendatava tugeva metoodilise tausta loomise ja metoodilise nõustamistöö abil NB! Metoodika-alaste töögruppide kokku panekul tuleks vältida sarnaste ainete või teemavaldkondade kesksete gruppide moodustamist. Nende asemel on paremad hoopis väljundi (mooduli-)kesksed töögrupid-komisjonid!

  7. Moodulõppe rakendumist soodustab 1) Õige väljundiga moodul  näiteks olemas kutsestandard mingi osaoskuse kohta, mis juhtumisi ühtib mooduli väljundiga; tavaliselt aga kipuvad moodulid olema väiksemad  mooduli kokkupanekul on lähtutud sellest, et seda oleks võimalik hinnata Seega: moodulid õigeks! 2) Õpetajate enesetäiendus nn. naabermoodulite ja -ainete osas, et õpetaja suudaks ehitada sildu  üksikute ainete ja käimasoleva mooduli väljundi vahele (“olevikusillad”)  käimasoleva mooduli ja juba läbitud moodulite vahele (“minevikusillad”)  käimasoleva mooduli ja eesootavate moodulite (aga ka õppekava lõppväljundi) vahele (“tulevikusillad”)

  8. Olen tähele pannud, et: • Meie koolis “töötavad” paremini uute erialade õppekavade moodulid, võrreldes vanade õppekavadega (maastikuehitus võrreldes metsandusega); küsimused laiale ringile: 1) kas see on samamoodi ka teistes koolides? 2) kui see on nii, siis miks ja mida teha? • Kaugõppes (praegu nimetame seda sessiooniõppeks) on moodulit raskem rakendada kui päevaõppes • Meie koolis soodustab mooduli rakendumist töötajate (õpetajate) õige paigutus tööruumidesse:  ühes ruumis olgu (või lähestikku ruumides) samale väljundile (ma ei pea siin silmas isiksuseomadusi!) orienteeritud inimesed, sel viisil rakendub sünergia  teooriaõppe ja koolipraktika läbiviimiseks mõeldud ruumid võimalikult lähestikku, see motiveerib siduma teooriat ja praktikat

  9. Tänan tähelepanu eest! Loodan diskussiooni!

More Related