1 / 21

Aveli Ainsalu, Siseministeerium

Kontseptsioon “Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. Avalike teenuste osutamine elanikkonnale”. Aveli Ainsalu, Siseministeerium. Avalike teenustena käsitletakse eelkõige elanikkonnale suunatud:.

zonta
Download Presentation

Aveli Ainsalu, Siseministeerium

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kontseptsioon “Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. Avalike teenuste osutamine elanikkonnale”. Aveli Ainsalu, Siseministeerium

  2. Avalike teenustena käsitletakse eelkõige elanikkonnale suunatud: • kohustuslikke omavalitsuslikke ülesandeid, mille täitmine on tehtud KOVi ülesandeks kas KOKS-i või eriseadustega • vabatahtlikke omavalitsuslikke ülesandeid, mida KOV pole seaduse alusel kohustatud täitma, kuid mida ta igal ajal võib endale täitmiseks võtta.

  3. Kontseptsioon on jätkuks Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamise kontseptsioon (VV kabinetinõupidamise heakskiitev otsus 26.03.09, luua ühenduste riikliku rahastamise terviklik süsteem riigi- ja KOV tasandil.) Teenuste delegeerimise kontseptsioon jätkab riigi ja KOV suhete arendamist ja korrastamist ühendustega riikliku rahastamispoliitika eesmärgi 2: avaliku sektori ja kodanikeühenduste partnerlus riigi strateegiliste eesmärkide planeerimisel ning elluviimisel, rakendamisel.

  4. Praxise analüüs (2009) • 60% KOV-idest on delegeerinud avalike teenuste osutamist kodanikeühendustele • Avalikke teenuseid delegeeritakse peamiselt sotsiaal -(44%), spordi- (15%) ja kultuuri- (10%) valdkondades • Teenuse osutamist toetavad lepinguid sõlmitakse peamiselt spordi- (34%) ja kohaliku elu arendamise (22%) valdkondades • Teenuseid delegeeritakse valdavalt (84%) kodanikealgatuslikele MTÜ-dele ja SA-dele

  5. Lepingulise üleandmise peamised nõrkused(avaliku sektori vaatenurk) • ebapiisav konkurents MTÜ-dest teenuste osutajate vahel; • raskused teenuste realiseerimisel ja aruandluse hindamisel; • suuremad tehingukulud teenuste ostmisel ja järelvalvel; • kohaliku omavalitsuse eelarves pole piisavalt vahendeid teenuste ostmiseks.

  6. Lepingulise üleandmise peamised tugevused • teenuse osutaja tunneb paremini sihtrühma vajadusi; • sageli on ühendused piirkonnas ainsad teenuse osutajad, neil on unikaalsed ekspertteadmised; • ühendused on huvitatud pigem teenuse sisulisest arendamisest kui kasumi maksimeerimisest, • paljudel juhtudel ühenduste võime osutada teenuseid avalikust sektorist efektiivsemalt; • ühenduste innovaatilisus ja paindlikkus teenuste käivitamisel ja lõpetamisel; • paraneb teenuste kvaliteet, sest mittetulundusühendused suurendavad avaliku sektori teenuste hulka ja pakuvad eripäraseid teenuseid.

  7. Miks delegeerida? Teatud avalike teenuste osutajana võivad kodanikeühendused olla avalikule sektorile parimaks võimalikuks partneriks. Avalike teenuste lepingulise üleandmise protsess peab olema läbipaistev, koostöösuhe teenuse tellija ja osutaja vahel erinevalt klassikalisest lühikesest, pragmaatilisest ja võistlevast konkurentsisuhtest, tuginema pikaajalisusele, strateegilisusele ja vastastikusele koostööle.

  8. KOV-ide peamised probleemid delegeerimisel • Üldine haldussuutlikkus • Ebapiisav konkurents • Suurenenud vahenduskulud • Raskused teenuse tulemuslikkuse mõõtmisel

  9. Kodanikeühenduste peamised probleemid teenuste ülevõtmisel ja osutamisel • turu ja konkurentsi probleemid; • üldine haldussuutlikkus; • regulatsioonide ja teenusestandardite puudumine; • delegeerimise lähtumine lühikestest perspektiividest; • delegeerimise keskendumine tulemuste asemel protsessile; • ühtse koordineerimise ja monitooringusüsteemi puudulikkus; • vähene tähelepanu teenuse edasisele arendustegevusele.

  10. Kolm olulisemat sammu avalike teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavuse parandamiseks riigi-, KOV- ja ühenduste tasandil? • Riik ja KOV: kindlate mängureeglite kehtestamine (rahastamine, teenuste standardid jms) ning teenuste delegeerimise nägemine potentsiaalse ressursina. • arendada koostöö ja dialoogi võimekust erinevate partneritega, et kindlustada oma positsioon. • rahastamise läbipaistvus, mis aitaks kasvatada usaldusväärsuse kapitali.

  11. Avalike teenuste lepingulise delegeerimise 4 prioriteeti: 1) tõsta avalike teenuste kvaliteeti (sihtrühmade ootustele vastamine ja kulutõhusus); 2) tagada ja ühtlustada teenuste kättesaadavust elanikkonnale; 3) toetada kohaliku omavalitsuse üksuste vajadusi ning võimekust oma ülesannete täitmisel; 4) kaasata ja võimestada kodanikeühendusi teenuste osutamisel.

  12. Kontseptsiooniga määratletakse (1) • Teenuste eelisvaldkonnad, milles delegeerimine kodanikeühendustele on põhjendatud ning mis on vastavuses riigi ja KOV huvidele elanikkonna vajaduste rahuldamisel; • Delegeerimise põhimõtete valik, milles, lähtuvalt Eesti enamikes kohalikes omavalitsustes tegelikult puuduvast konkurentsist, tunnustatakse partnerluse keskset, teenuse süsteemsele parendusele suunatud ning vastastikusele usaldusele ja koostöösuhete arendamisele baseeruvat delegeerimise viisi, kus osapooled lepivad kokku standardites ja kvaliteedis.

  13. Kontseptsiooniga määratletakse (2) • Teenuste delegeerimise eeldused, mis aitaks tõsta teenuste osutamise kvaliteeti ja kodanikukesksust, mille sihiks on piiritleda professionaalsed teenuspakkujad mittetulundusühendused vabatahtlikel põhimõtetel tegutsevatest, et toetada teenuste osutamise võimekuse kasvu organisatsioonides, kus selleks piisav potentsiaal olemas.

  14. Ettepanekud kontseptsiooni põhimõtete rakendamiseks (1) • Keskvalitsuse tasandil määratleda selge vastutus avalike teenuste tulemusliku osutamise ja selleks tehtava arendustegevuse eest. Välja töötada ja kehtestada olulisemate avalike teenuste miinimumstandardid. Õiguslikult siduvate miinimumstandardite kõrval koostada teenuste sisukirjeldused nii protsessi kui oodatavate väljundite vaatevinklist koostöös teenuse otseste osutajatega ja teenuse tarbijatega ning valdkonna asjatundjatega. • Arendada välja piirkondlikke teenuskeskusi, kasutades teenuste delegeerimise võimalusi. Selleks laiendada delegeerimist vallaülestele MTÜdele ja suurendada KOV liitude ja MAK rolli selles protsessis.

  15. Ettepanekud kontseptsiooni põhimõtete rakendamiseks (2) • Luua stiimuleid ja kasutada erinevaid kanaleid avalike teenuste pakkujate leidmiseks. Tagada teenuste osutamise protsessi kõigi etappide läbipaistvus. Näiteks: avalikustada info teenuse osutamise sisuliste tingimuste, sihtrühmade, teenuse osutamise koha ja aja kohta; teenuse kogumaksumus ja hind teenuse tarbija jaoks; tutvustada teenuse kontrolliviise ja luua võimalused teenuse tarbijate poolse tagasiside andmiseks.

  16. Ettepanekud kontseptsiooni põhimõtete rakendamiseks (3) • Kasutada senisest oluliselt rohkem sihtrühmade panust teenuse korraldamisse ja arendamisse (sh teenuse tulemuste kontrollimine, teenuste arendamine jne). • KOV-idel välja selgitada teenuste tegelik omahind ja leida viise selle optimeerimiseks (sh koostöös teiste KOV-dega ühiste teenuste osutamisel). Välja töötada teenuspakettide universaalne kulude struktuur, mis muudaks läbipaistvaks ka KOV enda kulud teenuste lõikes. Rakendajad: omavalitsused. • Arenda nii KOV-ide kui ka ühenduste kompetentse ja suutlikkust teenuseid kvaliteetsemalt ja tõhusamalt osutada. Selleks koostada juhendmaterjalid ja töötada välja koolitusmoodul KOV ja ühenduste esindajatele ning viia läbi koolitusi.

  17. Ettepanekud kontseptsiooni põhimõtete rakendamiseks (4) • Kasutada rohkem riiklikke sihtfinantseeringud konkreetsetes valdkondades kodanikeühenduse arendamiseks perspektiiviga, et riik ja omavalitsused saaks neile olulisi ülesandeid delegeerida ning kaasata neid valdkondade arendustegevusse. • Omavalitsustel käsitleda kodanikeühendusi olulise partnerina ja kavandada oma arengukavas neile senisest olulisemat rolli KOV suutlikkuse arendamisel. KOV ja tema pikemaajaliste teenuseid osutavate partnerite vahel on soovitav sõlmida programmipõhised raamlepingud ja siduda need üksteise arengukavadega.

  18. Eeldatavad tulemused • Teenuste osutamise delegeerimine kodanikeühendustele on korraldatud vastavalt hea valitsemise põhimõtetele; • Välja on töötatud avalike teenuste üldiste standardite ning nende osutamise kodanikeühendustele delegeerimise põhimõtted ja kord teenusvaldkondades, kus delegeerimine kodanikeühendustele Eesti halduspraktikas enim levinud; • KOV praktikad, ootused ja arusaamad teenuste delegeerimisel kodanikeühendustele on ühtlustatud.

  19. Kontseptsiooni rakendamine Kodanikuühiskonna arengukava 2011 2014 prioriteetne tegevussuund “Kodanikeühendused kui partnerid avalike teenuste osutamisel”

  20. Küsimused, diskussioon • Millised on delegeerimise soodustamise “võtmed”? (õiguslik regulatsioon vs koolitused /juhendmaterjalid/ seadusandluse tõlgendused?) • Kas kontseptsioon tegeleb probleemiga KOV asutatud ja juhtiva mõju all v kodanikualgatuslike eelistamine delegeerimisel? • Suhetel põhineva delegeerimise kasude optimeerimine - partnerluse keskne delegeerimine versus riigihankemenetlusega? • Kontseptsiooni rakendamise mehhanism – kuidas (riigitasandi ja KOV suhted)? • Kontseptsiooni eesmärkide mõjude hindamine – kes, kuidas?

  21. Siseministeerium edastab kontseptsiooni kooskõlastusringile 16.11.2009

More Related