Pingviinid - PowerPoint PPT Presentation

zlhna
pingviinid n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Pingviinid PowerPoint Presentation
play fullscreen
1 / 11
Download Presentation
Pingviinid
335 Views
Download Presentation

Pingviinid

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Pingviinid Autor:Helle-Mari Ojasoo 8.B

  2. Pingviinidest: • Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h,  vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. • Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. • Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased – seljasulestik on must ja kõhusulestik valge.

  3. Liuglemine: • Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi.

  4. Sukeldumine: • Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba.

  5. Pingviinide pesitsus: • Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva.

  6. Pingviinide vaenlased: • Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres.

  7. Pingviinide toit: • Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist - vähilistest .

  8. Pingviinide sõbralik käitumine: • Pingviinid on väga seltsivad linnud, sellepärast nad pesitsevadki kolooniatena. Pingviinid ei vaheta oma paarilisi kiiresti, vaid saavad hakkama mitu aastat oma paarilisega. Kui pesitsev paar kokku saab, siis on näha, kuidas nad tervituseks üksteise päid hõõruvad. Lisaks puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi.

  9. LÕPP !