EL üvjp -6

1. EL üvjp -6 Euroopa Liidu JP ja KP II osa (korraldus).

2. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika korraldus. • Tee täiuslikkusele. Üks on julgeoleku- ja kaitse struktuuride loomine, teine aga selle toimimise korraldus. • -alluvused; • -koostöö (teenistus, määrustikud, relvad, laskemoon, meditsiin, toiduslus, transport, muu lpgisyka);

3. Euroopa Liidu leping pidi (artikkel 42-7) mõtestama selgesõnaliselt lahti kollektiivkaitse rakendamise tähtsust NATO-ga koostöös. • Kriisiohje valdkonnas on teinud NATO ja EL täiendavaid pingutusi, eriti seoses NATO kiirreageerimisjõudude ja Euroopa Liidu lahingugruppidega.

4. On tähtis meenutada, et NATO ja Euroopa Liidu sõjalised jõud tagatud riiklikest varadest, mis on eranditult kasutamiseks vaid nende kahe organisatsiooni ülesannete elluviimiseks. Seega peab nendevaheline koostöö tuginema militaarvõimete väljatöötamisele, vältimaks lahkukasvamist ja eesmärkide hägustumist.

5. Euroopa Tulevikukonvent 2003 .a. millele järgnesid negatiivsed referendumid Prantsusmaal ja Hollandis; - Teisejärgulisedpoliitilisedteemad(naguKüproseküsimus ja Türgi suhtumine sellesse) vaidtakistavad EL &NATO • koostööd. • - Põhja-Korea ja Iraani tuumaprogrammid; ning esimese Euroopa julgeolekustrateegia koostamine.

6. Assamblee toetas soovitusi, mis näevad ette NATO Euroopa liikmesriikide jõupingutusi, moderniseerimaks relvajõude. Ühiste missioonide kollektiivne kaitse sõltub erinevate raskusastmetega sõjalise kriisijuhtimise efektiivsusest.

7. See nõuab NATO ja Euroopa Liidu tihedamat koostööd võimete valdkonnas, lahendamaks poliitilisi erimeelsusi liikmesriikide hulgas, mis täiusliku koostöö takistuseks . • Kuid El Põhiseaduslik leping ei jõustunud ja see vaadati üle Lissaboni lepinguga.

8. N.N. Euroopa Sandarmijõud (Gendarmerie Force) algatati 2006 a nende Euroopa riikide poolt, kellel on sõjaväestatud politseiüksused (Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania ja Portugal, hiljem liitus Rumeenia). Eesmärgiks on luua EL võimekus, millel on sõjaväestatud politsei ülesanded ja mis hakkaks tegutsema kriisihalduses.

9. Olulise tähtsusega Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika edasiarendamisele on olnud kindlasti järgnevatel Euroopa Ülemkogu otsustel ning 1998. a Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel sõlmitud St Malo deklaratsioonil, millega lõppes Suurbritannia vastuseis Euroopa Liidu ühise kaitsepoliitika kujundamisele.

10. II. 2000. a märtsist alustasid tegevust ajutised Euroopa Liidu poliitilised ja sõjalised organid (alalised organid loodi 2001. a), mis on mõeldud poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise teostamiseks liidu poolt juhitavates operatsioonides.

11. ESDP sõjalised ja poliitilised organid • Viimase 15 aasta jooksul on Euroopa Liit teinud järjest uusi jõupingutusi, et tema kaubandus- ja majandusjõule kaasneks ka poliitiline ja julgeolekuroll. Euroopa Liit on oma diplomaatia tõsiseltvõetavuse ja väljapaistvuse huvides loonud EL Nõukogu raames välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha

12. ning seda toetava ulatusliku struktuuri, mille koosseisus on Poliitika- ja Julgeolekukomitee ning Sõjaline Komitee. • CFSP Kõrge Esindaja loodi Amsterdami Lepinguga juunis 1997, tema roll on olla Euroopa Liidu esindaja väljapoole ning Euroopa Liidu sees aidata saavutada konsensust poliitilistes küsimustes.

13. Kõige kõrgemal tasemel organ ESDP-s on Ülemkogu, mis kohtub riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil, kellel on kõrgeim otsustusõigus välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. Ülemkogu kohtumised toimuvad kaks korda aastas.

14. GAERC • Ülemkogu all on Üld- ja Välisasjade Nõukogu (GAERC), mille kohtumised toimuvad kahes osas: üldasjad, mis käsitleb Nõukogu üldist toimimist; ning välisasjad, mis käsitleb EL suhteid maailmas ja spetsiifilisi välis- või julgeolekupoliitilisi küsimusi. GAERC kohtub korra kuus. GAERCi kohtumisi valmistab ette Alaliste Esindajate Komitee (COREPER), mis koosneb liikmesriikide suursaadikutest ning kohtub korra nädalas.

15. EL Poliitika- ja Julgeolekukomitee • EL Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security Committee – PSC)koosneb liikmesriikide suursaadikutest, ning tegeleb kõikide CFSP ja ESDP valdkonna küsimustega. Sõjaliste operatsioonide puhul on tema ülesandeks vastavate operatsioonide poliitiline juhtimine ja kontroll.

16. EL Sõjaline Komitee • EL Sõjaline Komitee (European Union Military Committee – EUMC)koosneb liikmesriikide Kaitseväe Juhatajatest, keda esindavad Sõjalised Esindajad. EUMC on kõrgeim sõjaline organ EL Nõukogu raames, tema ülesandeks on anda sõjalist nõuannet PSC-le. Sõjaline staap – EUMS - koosneb umbes 200st sõjaväelasest, ning tema rolliks on olla sõjalise ekspertiisi allikaks Euroopa Liidu institutsioonide rägastikus.

17. Euroopa Kaitseagentuur (EDA) • III. Euroopa Kaitseagentuur • Euroopa Kaitseagentuur loodi 2004 aastal Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste poolt eesmärgiga toetada liikmesriike Euroopa kaitsevõimekuste arendamisel kriiside haldamisel. EDA tegevuse keskmeks on Euroopa ühised sõjalised võimekused ja nende arendamine.

18. Euroopa Kaitseagentuur • Agentuuris on 4 osakonda: • - sõjalise võimekuste; • - Uuringute; • - Teaduse, tehnoloogia, Tööstuse ja Turgude direktorrat; • - Relvastuse direktoraadid.

19. Euroopa Kaitseagentuur • Agentuuri töö on korraldatud selliselt, et kõikide direktoraatide töö aluseks on Võimekuste Direktoraadi poolt tehtav, ehk siis teiste sõnadega kaitseplaneerimine. • - Väga oluline on agentuuri koostöö teiste EL struktuuridega: EL Nõukogu, Komisjon – eriti aga Euroopa Liidu sõjalis-poliitiliste struktuuridega (EL Sõjaline Staap, EL Sõjaline Komitee, jne). • - 2004 dets. Võttis EL NATO-lt üle operatsiooni SFOR Bosnia -Hertsogoviinass.

20. Euroopa Kaitseagentuur • EL sõjalised ja tsiviiloperatsioonid. Berliin Plus pertnerluslepe oli aluseks esimese operatsioon i CONCORDIA alustamiseks Makedoonias.2003 aga kevadel-suvel NATO-st täielikult isesisva operatsiooni läbiviimist ARTEMIS väljaspoole Euroopat Kongo Dermokraatlikus Vabariigis.

21. Euroopa Kaitseagentuur • Neljas muudatus Lissaboni lepingu järgselt puudutab Euroopa Kaitseagentuuri. • Lissaboni leping „institutsionaliseerib“ EDA esmakordselt EL lepingu tasemel. Kuigi suuremas osas kirjeldab Lissaboni Leping samu ülesandeid mis on agentuuril täna, on lepingu rõhuasetus veidi erinev ja sõnastus tugevam.

22. Euroopa Kaitseagentuur • EDAl saab olema juhtiv roll võimete defineerimise ja arendamise protsessis, eesmärgiga: • - tugevdada Euroopa kaitsetööstuslikku baasi - osaleda Euroopa relvastuspoliitika väljatöötamisel. • - liikmesriikide reaalse tegevuse hindamisel.

23. Euroopa Kaitseagentuur • Lisanduvateks ülesanneteks on: • - aidata liikmesriikidel määratleda nende sõjaliste võimete alaseid eesmärke; • - hinnata liikmesriikide poolseid sõjaliste võimete alaste kohustuste täitmist; • - edendada operatiivvajaduste ühtlustamist. Nimetatud kolm teemat lähevad juba kaugemale liikmesriikide

24. Euroopa Kaitseagentuur • siseriiklikusse kaitseplaneerimisse ning sellest võib välja lugeda liikumist ühise kaitseplaneerimise poole. • Lissaboni leping annab meile muuhulgas hindamismehhanismi (evaluation mechanism).

25. Lissaboni leping • IV. Lissaboni leping (2010) • 9 oktoobril 2009 leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku juriidilise teksti nimega „Draft Treaty Amending the Treaty on European Union and the Treaty Establishing the European Community“, mida tuntakse Lissaboni Lepingu nime all.

26. Lissaboni leping • Lissaboni lepingu ametlik nimetus on „Treaty of Lisbon amending the Treaty on European Union and the Treaty establishing the European Community“, mis muutub peale jõustumist „The Treaty of the functioning of EU“. • Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon.

27. Lissaboni leping • See annab võimaluse riikidele, „kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“.

28. Lissaboni leping • Millised muudatused? • 1Lissaboni Leping tähendab tegelikult täiendusi kahele EL aluslepingule: Euroopa Liidu Lepingule (TEU, e Maastrichti leping) ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule (TEC, e Rooma Leping). Lepingule kirjutasid alla liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid Ülemkogu kohtumisel 13 detsembril 2009 aastal ning leping jõustus pärast liikmesriikide poolset ratifitseerimist 01. detsembril 2009.

29. Lissaboni leping • Lepingusse lisati üks täiesti uus osa (2. jagu), nimega „Sätted Ühise Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika kohta“ mis põhimõtteliselt viib kõik varasema ESDP raames tehtu EL aluslepingu staatusesse. Uut CSDP-d . (Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika).kirjeldatakse kui CFSP orgaanilist osa, ning CSDP missioonideks võib kasutada vahendeid „rahutagamise, konfliktide ennetamise ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega“.

30. NATO 5 prg = EL 42 prg. • Lissaboni lepingus sisaldub ka vastastikuse abi artikkel, Art 42: „Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud abi andma talle kõigi nende käsutuses olevate vahenditega kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 51. • - NATO nüüd El ja põhja Am. Riikide ühiskaitse.

31. Lissaboni leping • . See ei mõjuta teatud liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära. Kohustused ja koostöö selles valdkonnas on kooskõlas kohustustega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis, mis jääb selle liikmesriikidele nende kollektiivse kaitse aluseks ja selle rakendamise kohaks.”

32. Lissaboni leping Praeguseks on Euroopa-ülene koostöö läinud nii kaugele, et loodud on Euroopa Liidu kiirreageerimisvõime, Lahingugrupid, Euroopa Gendarmerie Force, ja sõjalis-poliitilised struktuurid.

33. Alalise Struktureeritud Koostöö • Lissaboni lepinguga sisse viidatavatest muudatustest on luua liidu raames nn. Alalise Struktureeritud Koostöö (ASK) ning liikuda kiiremini edasi.

34. Alalise Struktureeritud Koostöö • Alaline Struktureeritud Koostöö seisneb: et potentsiaal parandada liikmesriikide eraldiseisvaid ja kollektiivseid võimeid, luua rohkem ümberpaigutatavaid võimeid Euroopas ning seeläbi lisada usutavust Euroopa Liidu välispoliitikale.

35. Alalise Struktureeritud Koostöö • Art 24 ütleb, et „Ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes kuuluvad liidu pädevusse kõik välispoliitika valdkonnad ja kõik liidu julgeolekuga seotud küsimused, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni.“

36. Lissaboni leping • Lissaboni lepinguga ongi püütud lahendada kolme riikide grupi muresid: • 1) riigid kes soovivad vastastikuse kaitse kohustust; • 2) riigid, kes soovivad säilitada oma traditsioonilist neutraalsust – Iirimaa, Austria ja Rootsi; • 3) riigid, kes soovivad et nimetatud artikkel ei vähendaks NATO olulisust. 

37. Lissaboni leping • Tegemist on EL aluslepingu tasemel uue sättega, mis on oma sisus äärmiselt tugev, kuid mille tõlgendamise osas puudub üheselt mõistetav konsensus.

38. Lissaboni leping • Viide NATO’le peegeldab selgelt enamuse liikmesriikide nõuet, et EL ambitsioon ei ole ega tohikski olla Euroopa territoriaalkaitse. Samas on Euroopa Liidus 6 liikmesriiki (Austria, Soome, Rootsi, Küpros, Iirimaa, Malta), kes ei kuulu NATO territoriaalkaitse vihmavarju alla ning ei võta eeltoodud tõlgendust kaitsepoliitiliselt enesestmõistetavana.

39. Lissaboni leping • Lissaboni leping annab võimaluse riikidele, „kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“, luua liidu raames alalise struktureeritud koostöö ning liikuda kiiremini edasi.

40. ASK • Alalise Struktureeritud Koostöö põhiideeks on Euroopa kaitsevõimete saavutamine, mis toimuks läbi efektiivsemate sõjaliste võimete arendamise ning kus liikmesriigid oleksid motiveeritud seda tegema läbi siduvate eesmärkide.

41. Lissaboni leping -ask • Lissaboni lepinguga sisse viidatavatest muudatustest on Alaline Struktureeritud Koostöö selleks, millel on potentsiaal parandada liikmesriikide eraldiseisvaid ja kollektiivseid võimeid, luua rohkem ümberpaigutatavaid võimeid Euroopas ning seeläbi lisada usutavust Euroopa Liidu välispoliitikale. • See saab olla reaalseks tõukeks liikmesriikide vahelise kaitsekoostöö suurendamiseks.

42. Lissaboni leping • Teine oluline muudatus tulenevalt Lissaboni lepingust on Solidaarsusklausel terrorirünnakute, loodus- ja inimtegevusest põhjustatud õnnetuste kohta, mille puhul EL liikmesriigid on solidaarsusest kohustatud igakülgset abi osutama.

43. Antud paragrahvi taust peitub Madridi ning Londoni terrorirünnakute taga. Oma sisus pole tegemist uue põhimõttega, vastav solidaarsuskohustus on eelnevalt vastu võetud EL Nõukogu deklaratsioonina. Klausli tõlgendamiseks siiski üheselt mõistetavat selgust olemas ei ole. Vastuseta on küsimused, kuidas teha vahet relvastatud rünnakul ning terrorirünnakul, samuti milles peitub täpne erinevus antud kahe artikli vahel.

44. . Alalist Struktureeritud Koostöö • V. Alalist Struktureeritud Koostööd (ASK). • Alalise Struktureeritud Koostöö algseks eesmärgiks oli, et sõjaliselt võimekamad riigid saaksid omavahel koostööd teha ja kiiremini edasi liikuda. Võimaldamaks koostöös osaleda võimalikult paljudel liikmesriikidel, peab kasutama riikide suurema kaasatuse printsiipi.

45. . Alalist Struktureeritud Koostööd • . Alalise Struktureeritud Koostöö. Põhiidee: • - Euroopa kaitsevõimete saavutamine, mis toimuks läbi efektiivsemate sõjaliste võimete arendamise ning kus liikmesriigid oleksid motiveeritud seda tegema läbi siduvate eesmärkide.

46. . Alalist Struktureeritud Koostööd •  Kolmandaks oluliseks muudatuseks on Alaline struktureeritud koostöö - laiemalt on Lissaboni lepingu kui terviku üheks suurimaks muutuseks kvalifitseeritud enamuse laienemine suuremas osas otsustusvaldkondades. Üheks erandiks on aga kaitsevaldkond.

47. . Alalist Struktureeritud Koostööd • Selles osas on sisse toodud alalise struktureeritud koostöö vorm, mis võimaldab liikmesriikidel, „kelle sõjalised võimed vastavad kõrgendatud kriteeriumidele ja kes on selles valdkonnas siduvamaid kohustusi võtnud, pidades silmas kõige nõudlikumaid missioone“, luua liidu raames alalise struktureeritud koostöö ning liikuda edasi, ja riikidel kes ei ole CSDP arendamisest huvitatud, maha jääda.

48. . Alalist Struktureeritud Koostööd • Alalise Struktureeritud Koostöö (ASK) põhiideeks on Euroopa kaitsevõimete saavutamine, mis toimuks läbi efektiivsemate sõjaliste võimete arendamise ning kus liikmesriigid oleksid motiveeritud seda tegema läbi siduvate eesmärkide.

49. . Alalist Struktureeritud Koostööd • ASK loomine näeb välja nii, et osaleda soovivad liikmesriigid (kes vastavad nõuetele ja võtavad endale sõjalisi võimeid puudutavaid kohustusi, mis on esitatud protokollis ASK kohta) esitavad EL Nõukogule ettepaneku ning otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Kõik hilisemad otsused ASK sees tehakse aga riikide poolt, kes sinna kuuluvad.

50. Euroopa Liit tahab tegutseda ühiselt, tahab olla operatiivsem, tahab omada paremaid ja rohkem kasutatavaid võimeid. Lissaboni lepinguga sisse viidatavatest muudatustest on Alaline Struktureeritud Koostöö selleks, millel on potentsiaal parandada liikmesriikide eraldiseisvaid ja kollektiivseid võimeid