JAHINDUSE KORRALDAMINE - PowerPoint PPT Presentation

jahinduse korraldamine n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
JAHINDUSE KORRALDAMINE PowerPoint Presentation
Download Presentation
JAHINDUSE KORRALDAMINE

play fullscreen
1 / 13
JAHINDUSE KORRALDAMINE
157 Views
Download Presentation
xander
Download Presentation

JAHINDUSE KORRALDAMINE

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. JAHINDUSE KORRALDAMINE

  2. Eesti jahindustegevuse riiklik korraldus ja organisatsiooniline ülesehitus on viimase 40 aasta jooksul suhteliselt vähe muutunud. See näitab, et meie jahinduse alused on taganud ulukipopulatsioonide hea seisundi ning on huvigruppidele enam-vähem sobinud ja kindlustanud jahipidamisvõimaluse praktiliselt kõigile soovijatele, sõltumata nende sissetulekutest või ametist.

  3. Keskkonnaministeerium Eestis tegeleb jahinduse riikliku suunamisega Keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Metsaosakonnas töötab 2 jahindusala spetsialisti. Keskkonnaministeeriumi ülesanne on korraldada ja koordineerida keskkonnapoliitikat, sealhulgas ulukite kasutamise, kaitse, taastootmise, arvestamise ja uuringute korraldamine, keskkonnajärelevalve ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Keskkonnaministeeriumi missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade, ka jahiulukite, säästliku kasutamise. Keskkonnaministeeriumi haldusalas on jahindusfunktsioonidega seotud Keskkonnaamet, Metsakaitse ja- Metsauuenduskeskus (MKUK) Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Keskkonnainspektsioon.

  4. Keskkonnaamet Keskkonnaametil on 6 regiooni, igas regioonis töötab jahindusspetsialist. Jahinduse valdkonnas teostab Keskkonnaamet täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tegevusvaldkond on riigi ja looduskaitse ning -kasutamise poliitika ja programmidening tegevuskavade elluviimine. Keskkonnaamet väljastab jahimaa kasutusõiguse lube, jahitunnistusi ja korraldab teisi õigusaktides sätestatud toiminguid: lähtuvalt jahimaakorralduskavast kontrollib ja annab hinnangu jahipiirkonna kasutusele; annab välja jahipidamisõigust tõendavaid dokumente ning peab vastavat arvestust; registreerib jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha ning peab jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise kohtade arvestust.

  5. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus MKUK ulukiseireosakonna ja jahimaakorraldusosakonna ülesanne on varustada Keskkonnaministeeriumi vajaliku teabega ulukiasurkondade seisundist, teha ettepanekuid asurkondade kaitse ja jätkusuutliku kasutamise korraldamiseks. Sealhulgas : osaleb jahindusega seotud õigusloomes, analüüsib ja jälgib õigusaktide täitmist; kogub ja valmistab ette informatsiooni Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepete täitmise kohta; korraldab rakendusuuringuid ja nõustamist ning avalikkuse teavitamist kogub ja analüüsib jahindusalast informatsiooni; koostab jahipiirkondade ja jahimaa korralduskavasid.

  6. Riigimetsa Majandamise Keskus RMK ülesandeks on hallata riigi kasutada antud jahipiirkondi ja arendada seal jahindustegevust.

  7. Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsioon teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud juhtudel riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seaduserikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb esmaseid uurimistoiminguid kriminaalasjades.

  8. Jahindusnõukogu Moodustatud keskkonnaministri 30. aprilli 2008 a. käskkirjaga nr 491 jahinduse strateegiate väljatöötamiseks ja nende rakendamiseks. Jahindusnõukogusse kuulub 15 erineva tegevusvaldkonna ja huvigrupi esindajat.

  9. Eesti Jahimeeste Selts EJS esindab Eesti jahimehi. Moodustati 1967.a. Liikmeskonda kuulub enamik Eesti jahimeestest, kes hooldavad ulukeid ja peavad jahti ca 70% Eesti jahiterritooriumil. Praktiliselt ainuke organisatsioon, kes kaitseb jahimeeste huve nii avalikkuse ees kui ka seadusloomes.

  10. Eesti Jahimeeste Selts EJS-s tegeleb: avalike suhetega seadusloome ettepanekutega jahiturismiga ulukihooldega jahimeeste koolitusega jahilaskmisega jahikoertega jahitrofeedega annab välja Eesti ainukest jahindusalast ajakirja "Eesti Jahimees".

  11. Eesti Jahimeeste Selts EJS esindab Eestit rahvusvahelistes jahindusorganisatsioonides: CIC (Conseil International de la Chasse et de la Conservation du Giber, e. vabas tõlkes Ülemaailmne Jahinduse ja Loodus-elu kaitse Organisatsioon). FACE (Federation of Associations for Hunting and Conservation of the EU e.Euroopa Liidu jahindusorganisatsioone ühendav assotsiatsioon). FITASC (Federation Internationale De Tir Aux Armes Sportives de Chasse e. Ülemaailmne jahispordi laskmisega tegelevate organisatsioonide ühendus).

  12. Jahipidamise praktilised korraldajad Jahimaad kasutatakse praktiliseks jahipidamiseks jahimaa kasutusõiguse loa alusel. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada: mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine; riigiasutusel, mille põhimääruses märgitud tegevusaladeks on jahinduse korraldamine. isikul, kelle omandis olev maa moodustab vähemalt kolm neljandikku jahipiirkonna pindalast. Eeldab väga suurt, vähemalt 3750 ha suurust maaomandit.

  13. Õiguslikud alused Jahipidamise korraldamise tingimused on sätestatud Jahiseaduses ja sellest tulenevates rakendusaktides, millest kõige olulisem on Jahieeskiri. Eesti jahinduse arengukava aastateks 2008-2013 seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise, kirjeldab olukorra ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Eesti ühinenud olulisemate globaalsete ja regionaalsete konventsioonide ning muude rahvusvaheliste mitmepoolsete lepingutega.