1 / 37

Turundussuuringud

Turundussuuringud. Turundusuuringu mõiste. Ajalugu. Turundusuuringu valdkond. Eesmärgid. Turundusuuringu protsess. Ajalugu. 1880-1920 – statistika etapp 1921-1940 – mõõtmisvõtete etapp 1941 – 1950 – teaduslikkuse etapp 1951 – 1960 – eksperimentaalne etapp

wirt
Download Presentation

Turundussuuringud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Turundussuuringud • Turundusuuringu mõiste. Ajalugu. • Turundusuuringu valdkond. Eesmärgid. • Turundusuuringu protsess.

  2. Ajalugu • 1880-1920 – statistika etapp • 1921-1940 – mõõtmisvõtete etapp • 1941 – 1950 – teaduslikkuse etapp • 1951 – 1960 – eksperimentaalne etapp • 1961 – 1970 – kvantitatiivne etapp • 1971 – 1980 – tarbijakäitumise etapp • 1981 – 1990 – kõrgtehnoloogia etapp • 1991 - ..... – infosüsteemi etapp

  3. Turundusuuring • TU – süstemaatiline, erapooletu ja terviklik turundusandmete kogumise, salvestamise, töötlemise ja tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske

  4. TU • Süstemaatiline • Erapooletu • Terviklik • Kogumine • Salvestamine • Töötlemine • Analüüsimine • Tõlgendamine

  5. Kasutamine • Tarbekaupade tootmine • Meediafirmad, reklaamifirmad • Pangad, kindlustusfirmad • Jaekaubandus • Hulgikaubandus • Äriturutoodete tootmine • Avalik sektor ja mittetulundusorg.

  6. Miks turundusuuringuid tehakse? • Firmal on probleem, mida saab lahendada ainult turu kohta käiva uue info abil • Juhid tahavad edasi lükata rasket otsust ja seepärast leiavad mugava olevat teha turundusuuring (edasilükkamine) • TU tehakse poliitilistel põhjustel (näit. maksude mõju mõõtmine)

  7. 4. TU tuleb teha sellepärast, et muud moodi infot ei saa ( ollakse sunnitud) 5. TU vajatakse selleks, et kinnitada või õigustada vastuvõetud otsust (toetav)

  8. TURUNDUS- UURING TURUNDUS- SITUATSIOON OTSUSE TEGE- MISE PROTSESS LÕPLIK OTSUS FIRMA KESKKOND

  9. Turundusuuringu väärtus • Info mahu ja uuringu tulu/ kulu vaheline seos • Mida uuritakse? (materjal)

  10. Turundusuuring Turunduskeskkonna uuringud Makrokeskkond Mikrokeskkond Sisekeskkond Turundusorganisats. Personal Turunduseelarve Turu-uuring Müügituru uuringud Turupotentsiaal Turumaht Turuosa Tarbijad Konkurendid Turundusuuringu ja turu-uuringu erinevus

  11. Turundusmeetmete uuringud Toode Hind Jaotus Toetus Teenidus Ostuturu uuringud Tooraineturg Tööjõuturg Kapitaliturg

  12. TU –d jagunevad: • Kvalitatiivsed – tarbijate käitumist, hoiakuid, hinnanguid, elustiili jne.uurivad • Kvantitatiivsed – arvulisi näitajaid – müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. - uurivad

  13. Uuringutüübid • Tõhususuuring – tagasiside- peegeldab firma müügitulemusi, osutab võimalustele, raskustele, tehtud vigadele • Tutvumisuuring – kontrolluuringu käigus tekkinud küsimuste lahtimõtestamiseks, olukorda mõjutavate tegurite mõistmiseks, alternatiivsete tegevussuundade leidmiseks

  14. 3. Otsustusuuring – annab infot, mis hõlbustab õige otsuse või talitusviisi valikut 4. Inventuuriuuring – annab kitsamat turundusalast infot ( ei saa teada muuda- tuste põhjusi) Omnibussuuring – kindel sihtrühm, regulaarne, juhuslik valik, mitu firmat Ad hoc uuring – ühekordne, kliendi probl.

  15. Planeerimiseks ja kontrollimiseks vajalik info • Situatsioonianalüüs • Nõudluse analüüs • Tarbija käitumine(mida ostet.,kui palju) • Turu iseloom(potents.,segmendid,trend) B. Konkurents ( isel. nõrkused, tugevused) C. Väline keskk.(maj.,pol.,sead.,tehnol) D. Sisemine keskk.(ressursid, toode,tehnol.)

  16. 2. Turundusmeetmestik A.Toode(om.,erist.,teenind.,garantii,pak.) B.Hind (nõudl.elasts.,hinnapol.,konk.hin.) C.Jaotus (vahendajad, marginaal) D.Toetus (eelarve, meetmestik,kanalid, efektiivsus)

  17. 3. Turundustegevuse mõõtmine • Tootesarja müük • Tootesarja turuosa • Turuosad tarbijatüüpide ja regioonide lõikes • Firma ja toodete maine • Teadlikkus toetusmeetmetest

  18. Turunduse infosüsteem -TIS • TIS – protseduuride ja meetodite kogum turundusinfo loomiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja levitamiseks regulaarsel katkestamatul alusel

  19. Eduka infosüsteemi eeldused: • Juurdepääs andmetele • Info uudsus • Andmete ühendamise ja lahutamise võimalus • Paindlikkus • Kasutaja osalemine süsteemi tegemisel • Igakülgne toetus nii kasutajate kui juhtide poolt

  20. Turundusuuringu protsess • Situatsiooni analüüs.Probleemi püstit. • Probleemi kitsendamine • Eesmärgi määratlemine (hüpoteesid) • Vajaliku info määratlemine • Teisese info kogumine • Esmase info kogumine (meetodi valik, valimi moodustamine) • Andmete töötlemine • Analüüs • Interpreteerimine • Tulemuste esitamine

  21. TU protsess 4. Vajaliku info määratlemine • Teisene info-firmasisene, firmaväline • Esmane info – küsitlus, vaatlus, eksperiment • Küsitluse meetod • Küsitlus – personaalne, telefoni teel, posti teel, interneti teel

  22. TU • Küsimustiku väljatöötamine: • Määrata vajaminev info • Valida küsitlemise viis (meetod, liik) • Küsimuste valik (tüübid) • Küsimuste sõnastus, järjekord ( isiku andmed, vahemikud) • Eeltest

  23. TU • Skaalad • Semantiline diferentsiaal • Tähtsaima väljaselgitamine • Likerti skaala • Graafiline skaala • Üksikasjalik hindamine • Osatähtsus • Järjestamine

  24. CONJOINT ANALYSIS – ühendatud analüüs. Toode või teenus jaotatakse erinevateks omadusteks ja määratakse, milline omadus on olulisem. See on tähtis näiteks toote arenduse juures.

  25. TU • VAATLUS-tegevuste personaalne või mehhaaniline jälgimine • EKSPERIMENT-mõõdab sõltumatute muutujate mõju sõltuvatel muutujatel • Põhjuslikkuse tõendus: 1) Põhjus ja mõju toimivad koos 2) põhjus eelneb mõjule 3) teiste põhjuste puudu-mine

  26. Baasmudelid • Test –marketing – turu testimine Test-marketing on eksperimendi põhiline rakendusala. Eesmärgid: saada teada turu reageeringut uuele tootele, arendada erinevaid turun-dusmeetmestikke,saada kogemust

  27. Valim • Miks kasutatakse valimeid: • Vähendab kulusid • Suurem kiirus • Suurem täpsus (küsitlejad) • Suurem info sügavus • Kokkuhoid toodete pealt

  28. Vead • Valimi vead –valim pole kunagi perfektne • Mittevalimi vead- kõik ei vasta, valim ei vasta üldkogumile, intervjueerija vead, inimesed ei oska vastata (tuleviku kohta) • Mittevalimi vigu võib ignoreerida, hinnata, mõõta (järeluuring)

  29. Valimid • Tõenäosuslikud valimid • Lihtne juhuslik valim • Süstemaatiline valim • Kihtvalim –proportsionaalne või disproportsionaalne • Levikuala valim – valimi suurus sõltub elanike arvust piirkonnas

  30. Mittetõenäosuslikud valimid: • Otsustusvalim • Mugavusvalim • Kvoodivalim (sissetuleku järgi)

  31. Töö valimiga • Defineeri üldkogum • Määra raamistik (piiraja) • Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim a) Kui tahame garanteerida juhuslikkust, siis tõenäosuslik – tuleb arvestada valimi veaga

  32. b) Kui pole piirajat, raamistikku ja ei saa seda ka välja mõelda, siis sobib mittetõenäosuslik c) Kui on vähe teadmisi valimi moodusta- miseks, siis sobib mittetõenäosuslik d) Kui on vähe aega ja raha, siis sobib mittetõenäosuslik 4. Valimi suurus

  33. Põhilised probleemid andmete kogumisel • Pole kohal, ei saa kätte, keeldub • Ei oska vastata, ei saa küsimusest aru • Tuleks ergutada – saata eelnev teade, lubada väikest tasu, toetada mõnda heategevat organisatsiooni, võimalus tuua kasu ühiskonnale.

  34. 7. Andmete töötlemine: • Redigeerimine • Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem • Tableerimine

  35. 8. Analüüs 9. Interpreteerimine Ebakorrektne analüüs ja ebakorrektne interpreteerimine Analüüsi meetodid: • Risttabelid • Summeerimine

  36. c) Dispersiooni mõõtmine d) chi- ruut analüüs (erinevuste mõõtmine) e) Korrelatsioonanalüüs (sarnasuste mõõtmine) f) Diskriminantanalüüs g) Klasteranalüüs h) Faktoranalüüs

  37. 10. Tulemuste esitamine: a) aruanne kirjalikult b) suuline ettekanne

More Related