1 / 29

HÜDROSÄÄR

HÜDROSÄÄR. HÜDROSFÄÄR. MAAILMAMERI, OOKEANID. SISEVEEKOGUD. JÄRVED. PÕHJAVESI. MANDRI-JA MÄGILIUSTIKUD. JÕED. SOOD. Veeringe. Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo­, hüdro­, lito­ ja biosfääris)

winola
Download Presentation

HÜDROSÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HÜDROSÄÄR

  2. HÜDROSFÄÄR MAAILMAMERI, OOKEANID SISEVEEKOGUD JÄRVED PÕHJAVESI MANDRI-JA MÄGILIUSTIKUD JÕED SOOD

  3. Veeringe Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo­, hüdro­, lito­ ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb • vee aurustumises, • veeauru edasikandumises, • kondenseerumises • sademete langemises ning äravoolus.

  4. Väike veeringe • VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri

  5. Suur veeringe Suur veeringe • Suur veeringe Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri

  6. VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul P= E+ Q P-sademed E auramine Q-jõgede äravool

  7. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. • Aurumisest • Sademete hulgast • Jõgede sissevoolust merre • Merejää /liustike sulamisest ??MILLISES PIIRKONNAS ON VEE SOOLSUS MADALAM, KAS TROOPILISES VÖÖNDIS VÕI EKVATORIAALVÖÖNDIS? MIKS? MADALAM ON SOOLSUS EKVATORIAALVÖÖNDIS, SEST SADEMEID ON PALJU, ÕHUNIISKUS SUUR, AURAMINE ON VÄIKSEM.

  8. Merevee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse erinevused laiuskraaditi.

  9. Merevee soolsus mõjutab elustikku • Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral • Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures.

  10. Hoovuste tähtsus • Soojusvahetus erinevate laiuste vahel • Setete transportijad- savi või muda • Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) • Mõju kliimale-TULETA MEELDE!

  11. Rannikud jaotatakse järskrannikuks ja laugrannikuks. Lainetus mõjutab erinevalt järsk- ja laugrannikut Lainetuse iseloom ja mõju sõltub eelkõige veealuse rannanõlva reljeefist.

  12. Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Järsakranniku puhul on ülekaalus lainete purustav, kulutav tegevus Kõige suurem on lainete purustav tegevus kaugele merre ulatuvatel neemedel.

  13. Laugrannik on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Setete edasikanne ja rannale kuhjumine on tugevam  tormi lainetuse puhul.

  14. Rannajoone õgvenemine

  15. Jõed on vooluveekogud • Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme • Jõed kujundavad Maa pinnamoodi • Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli

  16. Jõe veerežiim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub • kliimast, • aastaajast, • jõe geograafilisest asendist, • pinnamoest, • muld-ja taimkattest • ning maakasutusest.

  17. Olulised mõisted

  18. Voolavvesikujundabpinnamoodi

  19. Põhjavee režiimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: • Veetaseme alanemine • Veekvaliteedi halvenemine • Suure veevõtu korral kujuneb kaevu ümber alanduslehter • Alanduslehter, mis tekib merelähedale, võib soolane vesi põhjaveekihti tungida

  20. Põhjavee reostuskaitstus • Reostusallikateks reoveetorustikud • Sõnnikuhoidlad • Prügilad • Liigne väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine

  21. 29. Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett väljapumbata? Tähistage kolm tõest väidet X-ga. Kaevu A ümbrus võib soostuda. Põhjavee tase võib tõusta. Kivimid kaevu ümbruses võivad karstuda, kui neist vesi välja pumbatakse. Põhjavesi võib muutuda soolakaks. Põhjavee liikumise suund võib muutuda. Võib esineda maapinna vajumisi.

  22. MAAILMAMERE REOSTUMINE • Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus-jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus-õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine

  23. MAAILMAMERE REOSTUMINE • Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine

  24. MAAILMAMERE KAITSE • 1970.a merekaitse üldleping- eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega • 1974.a Läänemere konventsioon HELCOM- reostuse vähendamine • 1970.a Gdanski konventsioon-kalapüügi kvootide jaotus • 1975 Ramsari konventsioon- kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde

  25. PÕHJAVESI • Reostus Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus – üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus

More Related