Finantsharidus

1. Finantsharidus Igapäevased pangateenused Laenamine Piret Suitsu Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkond Eesti Pangaliit

2. Igapäevased pangateenused Finantsaabits ptk 2

3. 2.1 Makseteenused- kuidas süsteem toimib? • Makseteenused on maksja ja saaja vahelised arveldusteenused ning tasumist võimaldavate vahendite väljastamine. Sularaha arveldused Sularaha sissemakse Sularaha väljamakse Maksevahendid Pangakaardid Tshekid Sularahata arveldused Ülekanded Raha siirdamine Pangad ehk krediidiasutused Nt. Swedbank, SEB Makseasutused Nt. Moneygram E-raha asutused Nt. Paypal

4. 2.2 Arvelduskonto ja arveldused • 7-17 a. vanuselt allkirjaõigus, kuid alates 18-ndast eluaastast on kõik volitused konto omanikul. • Miks on pangakontot vaja? Sinna laekub taskuraha, töötasu. Kontolt saab teha ülekande mobiiliarve eest tasumiseks või maksta kvartalikaardi või kontserdipileti eest. • Milliseid teenuseid saavad noored konto juures kasutada? Pangakaart, ülekanded, sularahatehingud, hoiused, internetipank, pangateenused mobiiliga, kohustusliku kogumispensioni valik jt. • Teemad aruteluks: - Millised on hinnad ja teenused erinevatele kliendigruppidele? - Mida tuleb teada hinnapakettidest? - Millised on kontoomaniku kohustused ja vastutus konto üldtingimustes? - Kuidas valida sobivat teenusepakkujat? (pt 2.6)

5. 2.3 Internetipank Mobiilimaksed Saldoinfo Telefonipank Klienditugi • Idee: GAG ühiskonnaõpetuse õpetaja Ott Väli ja inglise keele õpetaja Henrik Salumi õppevahend “E-teenused Eestis” (“Rikas elu” õppevahendid www.teabekeskus.ee) Internetipank Sularaha sisse- ja väljamaksed Ülekanded Pangakontor

6. 2.3 Internetipank ja noored • Kulude-tulude analüüs, eelarve programm (SEB, Swedpank) • Info ja selgitused pangateenustest • Kalkulaatorid- laenud, hoiused • Võimalus sõlmida erinevaid lepinguid- hoiused, kohustusliku kogumispensioni valik • E-arved- näiteks mobiiliarve internetipanka • E-teenused- läbi pangalingi isiku identifitseerimine ja sisenemine näiteks Maksuametisse, E-riiki • Personaalsed kontaktandmed- olulised teated pangalt • Ostud ja teenused pangalingi kaudu- piletid, raamatud jne.

7. 2.3 Turvalisus e-maailmas • E-kirjad petturitelt. • Kasutajatunnust, salasõna ja PIN-koodi ei tohi öelda mitte kellegile. Teenuspakkuja ei küsi kunagi kliendi koode ei telefoni ega e-kirja teel. • Identifitseerimine: ID-kaart, mobiil-ID,PIN-kalkulaator, koodikaardiga. • Jälgige regulaarselt konto väljavõtet, et avastada kahtlased tehingud. Idee: kaasake õppeprotsessi lapsevanemad (taskuraha, eelarve, kogumise eesmärgid, e-maailma turvalisus ja eetika). Eelarvestamise ülesandeid leiate õppevahendite kogust www.teabekeskus.ee

8. 2.4 Maksekorraldused • Siseriiklikke makseid tehakse pangasiseselt iga päev. Teise panka liigub ülekanne tööpäeviti ja tööajal. • Mobiilimakseid saab teha süsteemiga liitunud pankades, kus ka saajal peab olema mobiilimakse leping. • Probleemide korral pöördub kõigepealt maksja oma panga poole. Pank A Kati teeb makse Matile -10 € Eesti Pank Pank A Pank B -10 € +10€ Pank B Mati saab makse Katilt +10€ Pank A Katilt mobiilimakse Matile -10 € Pankade Kaardikeskus Pank A Pank B -10 € +10€ Pank B Mati saab mobiilimakse +10€

9. Kati E-arve teenuse eest 10 € Pank Kati konto Ettevõte konto -10 € +10€ Ettevõte Maksejuhis pangale, E-arve Katile 10€ 2.5 Otsekorraldused • Otsekorraldus Makse algatajaks on saaja, kelle on õigus makse algatamiseks on tekkinud sõlmitud otsekorralduse lepingu alusel. • Teemad aruteluks: Miks otsekorraldus on mugav ja kasulik inimestele, ettevõtetele, pangale? Mille eest saab tasuda otsekorraldusega? - kommunaalarved, elekter - ajakirjandus - kindlustus

10. Kati ema Püsikorraldus Katile -20 € Pank Kati ema konto Kati -20 € +20€ Kati Makse emalt +20€ 2.5 Püsikorraldused • Püsikorraldus Makse algatajaks on maksja, kes jätab pangale korralduse korduvateks makseteks kindlas summas. • Teemad aruteluks: Miks püsikorraldus on mugav ja kasulik inimestele, pangale? Mille eest saab tasuda püsikorraldusega? - taskuraha - annetus

11. 2.7 Pangakaardid • Deebetkaart Kaardiga kasutatakse omaniku kontol olevat raha. • Krediitkaart Võimalik kasutada panga antud krediiti ehk laenuraha. • Krediitkaartidel on erinevad tagasimakseviisid- määratud tagasimakse, vaba tagasimakse, järelmaksukaart. • Teemad aruteluks: Millal on mõistlik kasutada krediitkaarti? Millele pöörata tähelepanu erinevat tüüpi krediitkaartide kasutamisel? (laenukoormuse kasv, intressikulud, maksedistsipliin, liigne tarbimine) Kuidas noored saavad osta internetis- virtuaalne krediitkaart; deebetkaart, millel on krediitkaardi maksefunktsioon, kuid puudub krediidilimiit.

12. 2.7 Pangakaardi maksed Raha Pank A Pank B Korraldus kanda raha müüjale Kaardikeskus Korraldus võtta maha raha ostja kontolt Kinnitus tehingu õnnestumisest Kaarditerminal Ostja kinnitab tehingu koodiga; ostja saab kauba. Müüjale kinnitus tehingu õnnestumisest; kauba väljastamine

13. 2.7 Pangakaardid ja turvalisus • Kuidas vältida pangakaardi kuritarvitust: - Probleemide korral ja kahtlaste tehingute ilmnemisel tuleb koheselt oma pangaga ühendust võtta. - Panga väljavõtet ja kaarditehingute infot tuleb jälgida regulaarselt. - Kontrollida ostutshekki ja summat enne koodi sisestamist. - Mitte lubada müüjal kaardiga silme alt lahkuda. - Jälgida pangaautomaadi toimimist- kas on midagi ebatavalist? • Teemad aruteluks: Kaardilepingu tingimused- milline on kaardiomaniku vastutus ja kohustused? Kuidas käituda internetis ostmisel? Millised on ohud?

14. Laenamine Finantsaabits ptk 6

15. 6.1 Laenude mõte % % Säästjad Hoiused- lühiajalised kuni 5aastat Pank Finantsvahendaja Laenuvõtjad Laenud- pikaajalised kuni 30 aasta Laenu andmise riskid: Makserisk- laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta Tururisk- laenu tagatiseks antud vara väärtus väheneb Likviidsusrisk- laenuvõtja võib vajada raha kokkulepitust kauem Hajutamisrisk- hoiuse väljamaksmine sõltub laenu tagasimaksmisest

16. 6.1 Laenude mõte • Finantsvahendaja roll: • Riskide vähendamine nende hajutamise teel • Kulude vähendamine • Hoiuste likviidsuse säilitamine • Majanduses on raha puudujääk kõrvuti selle puudujäägiga: • Säästjate ehk investorite kulud on väiksemad tuludest. • Laenuvõtjate kulud on tuludest suuremad. • Laenu kasutavad inimesed selleks, et suurendada tulevase sissetuleku arvel oma tänast ostujõudu. • Laen on kohustus laenuks võetud raha koos intressidega tagasi maksta. Teema aruteluks: millal tasub laenu võtmine ära ja millal mitte?

17. 6.1 Millele mõelda enne laenu võtmist? • On mul seda, mille jaoks laenu soovin võtta, ka tegelikult vaja? • Kas ostu on võimatu edasi lükata? Võib-olla oleks õigem proovida vajalik raha säästa või siis koguda vähemalt pool ja laenata teine pool summast juurde? • Kas minu sissetulek on laenamiseks piisava suurusega ja stabiilne ka pikaajaliselt? • Kas ostu kasutusiga on pikem kui laenu tagasimakse periood? • Kas minu eelarves jääb piisavalt raha üle laenu tagasimaksmiseks? • Millest pean loobuma, et saaksin tasuda igakuiseid laenumakseid? • Kui suur on tegelik intress? Lugege laenuleping hoolega läbi, uurige erinevaid võimalusi, võrrelge pakkumisi ja krediidi kulukuse määra. • Kui võtan praegu selle laenu, kas ma ei jäta end ilma võimalusest laenata tulevikus millegi tähtsama jaoks?

18. Summa Ettevõtete laenud Eluaseme-laenud Autoliising Tarbimis-laenud Krediit-kaardid Aeg 5 aastat 40 aastat 6.2 Laenude liigid • Liigitamine laenuvõtja, tähtaja, tagatise järgi • Pikaajalisteks laenudeks peetakse üle 5-aastaseid lepinguid • Laenu ja liisingu vahe – laenu tagatis omanik on eraisik, liisinguvara omanik on liisingufirma • Riikliku õppelaenu eesmärgiks on õpingutega seotud kulutuste katmine.

19. Makse Makse Intress Intress Põhiosa Põhiosa Aeg Aeg 6.3 Enamlevinud maksegraafikud Annuiteetgraafik + alguses on maksed väiksemad + stabiilne kuumakse – suurem intressikulu – laenujäägi tagastamine graafiku alguses väga aeglane Võrdsete põhiosadega graafik + laenujääk väheneb kiiremini + intressikulu väiksem + maksekoormus väheneb pidevalt – alguses maksed suuremad – ebastabiilsemad rahavood

20. 6.2 Intress • Intress Laenusaaja poolt raha kasutamise eest laenuandjale makstav tasu protsentides. Laenuintress = baasintress + personaalne riskimarginaal • Riskimarginaal- osa laenuintressist, mis sõltub laenuprojektiga ja kliendiga seotud riskidest. • Panga baasintres- muutuv intress, mille suuruse määrab panga juhatus või arvutatakse konkreetse valemi järgi. • Fikseeritud intressimäärga laenu puhul jääb intress muutumatuks laenuperioodi lõpuni ( nt. 15%). • Ujuva intressimääraga intress muutub kokkulepitud sagedusega sõltuvalt intressimäärade muutusest pankadevahelisel rahaturul (nt. 6 kuu Euribor+riskimarginaal). • Krediidi kulukuse määr- laenu kasutamise eest protsentides arvutatav kulude koormus protsentides.

21. 6.2 Intress • Intressimäärasid kasutatakse erinevalt. Oluline on võrrelda õigeid määrasid omavahel. • aastane intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) – pangalaenud, liisingud, krediitkaardid - krediidikulukuse määr (intress ja lepingutasud aasta baasil) – kõik laenutooted - kuine intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) – kiirlaenud - vara kallinemine (terve lepingu perioodil) – järelmaksud, liisingud • Jälgida, kas intressi tuleb maksta algselt laenusummalt või kohustuse jäägilt. Idee: Tamsalu Gümnaasiumi matemaatika- ja majandusõpetaja Maire Tamme “Protsentarvutuse ABCD”; Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kasendi Majandusliku kirjaoskuse harjutusvara (www.teabekeskus.ee)

22. 6.3 Eluasemelaen • Omafinantseering- millised on plussid ja miinused? - sissemakse nõutud summas - kinnisasi (hüpoteek ptk 6.4) • Laen koos kaastaotlejaga- kuidas jaguneb vastutus? • Muutuv või kindlaksmääratud intress? Pikaajalise laenu baasintress on enamasti seotud Euriboriga – euro hinnaga (intressiga) Euroopa rahaturul. Ajalooliselt tähendab Euriboriga seotud intress madalamat intressi lepingu kestel, kuid ühtlasi suureneb ka risk laenuomaniku jaoks, sest pole teada, kas intress võib tõusta. Muutuv intress võib olla seotud ka panga baasintressiga. Kindlaksmääratud ehk fikseeritud intressi puhul on eeliseks täpne teadmine oma laenu igakuise makse suuruse kohta kokkulepitud perioodil ning selle kohta, et seda ei mõjuta kinnisvaraturu intresside muutumine.

23. 6.4 Tagatis ja käendus • Terminid: • Kinnisasi, kinnisvara • Hüpoteek • Käendus • Millised on riskid ja vastutus käendamisel? • Millised lisakulud kaasnevad laenu kasutamisega: • Elu- ja varakindlustus • Riigilõiv • Notaritasu • Lepingu muutmisel • Planeerimisel tasub tähelepanu pöörata kuludele, mis kaasnevad soetatud vara omamisega.

24. 6.5-6.7 Õppelaen, tarbimislaenud, autoliising ja kasutusrent • Õppelaen- käendustega tagatud riiklik laen õppekulutuste katmiseks. • Tarbimislaen, väikelaen- tagatiseta laen suuremate kulutuste finanatseerimiseks. • Arvelduslaen- lühiajalise limiidiga laen, mis võimaldab arvelduskontoga miinusesse minna. • Liising- tehing, kus liisingufirma ostab endale klienti huvitava vara ja annab selle teatud tasu ehk rendimaksete eest viimase kasutusse. Kapitalirent- klient saab peale maksete tasumist liisingvara omanikuks. Kasutusrent- liisingperioodi lõppedes tagastab klient vara liisingfirmale.

25. 6.5-6.7 Õppelaen, tarbimislaenud, autoliising ja kasutusrent • Teemad aruteluks: Kuidas eristada tahtmine vajadusest? Mida tähendab vastutustundlik tarbimine? Millised on erinevad alternatiivid ja valikuvõimalused, plussid ja miinused? Nt. Osta kodu või rentida, jalgratas või auto jne. • Elulisi ülesandeid õppevahendite konkursilt “Rikas elu”: • “Rahavoo kvadrant”, Hedvig Evert • Pere toimetulek ja eelarve, Riina Raja • Projekt "Arukalt rikkaks“, Tiina Sudi, Helle Kiviselg • Ühine filmivaatamine ja diskussioon õpetaja juhtimisel: www.lektoorium.ee dokumentaalid 1 Hiigelhüpe. "Aga mina?" ; Korporatsioon; Ebamugav tõde; Raha tegemine (Lets make money)

26. 6.8-6.9 Kiirlaen ja makseraskused • Kiirlaen, SMS-laen – pankade poolt mitteväljastatud laenutoode, kus on probleemiks kõrge intress ja viivised. • Makseraskuste enamlevinud põhjused: • Töökoha vahetus • Töötus • Palga viivitus • Palga vähenemine • Tööandja probleemid • Hooletus, distsipliini puudumine • Ületarbimine, passiivsus muudatuste elluviimisel • Muutuvpalga ja ebaregulaarsete tulude kõrge osakaal • Maksevõime laenu võtmisel piiripealne • Säästud puuduvad, laenude omafinantseering minimaalne • Segased pere-ja sõbrasuhted, puudub kaastaotleja Majanduskeskkonna muutused Teadmised, harjumused

27. 6.8-6.9 Kiirlaen ja makseraskused • Teemad aruteluks: - Millised on kiirlaenudega seonduvad ohud ja petuskeemid? - Kuidas ennetada makseraskusi? (rahaasjade planeerimine, pere-eelarve tegemine, regulaarne säästmine jne.) - Mida ette võtta makseraskuste puhul? (kokkulepped maksete saajatega- kommunaalmaksed jm arved, pangalaen, laenud sõpradelt jne.) - Millised on võimalikud tagajärjed?

28. Tänan! Piret.suitsu@teabekeskus.ee Mob: 5097 874 Konkursi “Rikas elu” õppevahendid leiate www.teabekeskus.ee