istaimede organid ja koed n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Õistaimede organid ja koed PowerPoint Presentation
Download Presentation
Õistaimede organid ja koed

play fullscreen
1 / 9
Download Presentation

Õistaimede organid ja koed - PowerPoint PPT Presentation

wei
369 Views
Download Presentation

Õistaimede organid ja koed

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Õistaimede organid ja koed

  2. Nii nagu loomadel, saab ka taimedel eristada erinevaid kindla ehituse ja ülesandega osi ehk organeid. • Taimel on need: juur, vars, leht, õis ja vili • Kui loomadel ei ole organid palja silmaga näha, siis taimedel on enamik organeid silmaga nähtavad. • Maa – aluse osa moodustavad juured. • Maapealse osa moodustavad vars, pungad, lehed, õied, viljad – seda nimetatakse võsuks.

  3. Juur varustab taime vee ja selles lahustunud ainetega • Leht valmistab toitaineid • Vars kannab toitained laiali ja toetab taime • Õis on sugulise paljunemise organiks, võimaldades taimel seemnetega paljuneda

  4. Mis on kude • Rakk – kude- organ • Koeks nimetatakse ühetaolise ehitusega rakkude rühma, mis täidab üht kindlat ülesannet. • Kõigil taimedel on väljakujunemata rakke, mis on võimelised kiirsti paljunema, nt kambiumirakud – nendest kujunevad aja jooksul kindla ehituse ja ülesandega koed. • Tähtsamad väljakujunenud taimekoed on katte-, põhi- ja juhtkude (need esinevad kõigis organites).

  5. Kattekude • Taimedel täidab kaitseülesannet tihedalt üksteise kõrval asuvatest rakkudest kiht, so kattekude. • See katab kõiki taimeosi. • See kude on värvusetu, sest see ei sisalda kloroplaste. • Kaitseb taime nii mehaaniliste vigastuste kui ka kahjurite eest. • Varre ja lehtede kattekude reguleerib vee aurustumist taimest, gaaside liikumist taime ja sealt välja. • Osadel taimedel arenevad kattekoerakkudest välja karvad e väljakasved • Taime kaitseb liigse veekao eest ka värvitu vahakiht (kattekoe rakud eritavad seda taime pinnale)

  6. Põhikude • Paikneb kattekoe all • Seda leidub ka sisemiste kudede vahel • Enamik põhikoe rakke on õhukese kesta ja suure vakuooliga • Noortele taimedele annab tugevuse peamiselt rakusisene rõhk • Vanematel taimedel põhikoe rakkude kestad paksenevad ning toestavad rakku • Neis rakkudes valmistatakse ja säilitatakse taimele vajalikke toitaineid • Seal asuvad kloroplastid ja neis toimub fotosüntees • Varuained kogunevad eeskätt juure (porgand) jämenenud maa – aluse varre (nt kartul) ning viljade ja seemnete (nt õuna, herne) põhikoerakkudesse

  7. Juhtkude • Vedelikke on vaja transportida pidevalt taime ühest osast teise. Taimede rakukestad ja - membraanid aga takistavad vedelike liikumist • Arenenumatel taimedel on osa rakke torutaoliselt ühinenud ning moodustavad loomade veresooni meenutava võrgustiku – juhtkoe • Seda mööda voolavad vedelikud peaaegu takistamatult ja taime varustamine toitainetega kiireneb tunduvalt • Juhtkude osaleb ka taime toestamisel. Seda ülesannet täidavad pikad puitnud kestaga surnud juhtkoerakud. • Juures asub juhtkude keskosas. • Rohtaime varres moodustavad juhtkoerakud kogumikke,mida nimetatakse juhtkimpudeks. • Need asuvad reeglina ringina koore lähedal põhikoes.

  8. Juhtkude • Koosneb peamiselt puidu- ja niineosast. • Pikad õõnsad puidu – ja niinerakud on otsapidi ühendatud ja neid mööda saavad kergesti liikuda vesi ja lehtedes valmistatud toitained. • Need juhteteed ulatuvad juuretipust läbi varre igasse taimeossa.

  9. NB • Leht: • Kattekude – kaitse ja gaasivahetus • Põhikude – fotosüntees • Juhtkude – ainete transportimine, tugiülesanne • Vars: • Kattekude – kaitse ja gaasivahetud • Põhikude – säilitus – ja tugiülesanne • Juhtkude – ainete transportimine, tugiülesanne • Juur: • Kattekude – kaitse ning mullast vee ja selles lahustunud mineraalainete omastamine • Põhikude – säilitus- ja tugiülesanne • Juhtkude – ainete transportimine, tugiülesanne