Naiseks, meheks ja inimeseks olemisest tänapäeval.

1. Naiseks, meheks ja inimeseks olemisest tänapäeval. Voldemar Kolga Tallinna Pedagoogikaülikool Akadeemia Nord

2. Määratlused • Määratletakse tavaliselt läbi vastandite. Traditsiooniliselt üks tähenduslikumaid opositsioone on naised – mehed. Naistel on ühed omadused, meestel teised. Naised on näiteks, emotsionaalsemad, mehed ratsionaalsemad. • Vastavalt sellisele määratlusele tekib arusaam mõistlikust ühiskonnast, kus kehtib sugudest tulenev tööjaotus ja elukorraldus. Suurem jagu maailmast elabki sellise mudeli järgi.

3. Traditsiooniline patriarhaalne maailm. • Traditsiooniline patriarhaalne maailm tekkis agraarühiskonnas ja oli igati adekvaatne ning rahuldust pakkuv. Mehed tegelesid meeste asjadega, naised naiste asjadega. Agraarühiskonna peamine väärtus on maa. • Maal on olemas ulatuvus ja piirid. Piiride mõiste on fundamentaalne. Piirid jagavad maailma meie ja nende omaks. Kõike piiritletakse. • Piiritlemise tulemuseks on rahvused ja sugu. Rahvustel tekib ettekujutus, et neil on mingid erilised omadused. Sama käib soo kohta.

4. Essentsialistlik arusaam soost. • Traditsiooniline, agraarühiskond on kestnud nii kaua, et on hakatud arvama, et naistel ja meestel on olemas mingi kindel essents, mis on kindlustunud keha tasandil. See olemus tingib konkreetse käitumise, naiseliku ja meheliku käitumise. • Traditsioonilisest mudelist lähtuvalt peavad naised ära kasutama oma positiivseid omadusi nagu empaatia, hoolimine, abivalmidus, pehmus, kommunikatiivsus ühiskondlikus elus, näiteks, poliitikas. Teha pollitika, näiteks inimlikumaks

5. Essentsialistlik poliitika. • Naised poliitikud, ministrid saavad juhtida “pehmeid” valdkondi nagu sotsiaal-, tervis-, kultuur-, rahvastik. Naine ei saa iialgi tõusta patriarhaalses ühiskonnas rahandusministriks või riigi keskpanga presidendiks. • Naiste osalemine poliitikas ei tähenda veel patriarhaalse maailma kadumist, pigem näitab selle olemasolu. Tegemist süsteemi lakeerimisega, pealt värvimisega. Olemus jäetakse puutumata.

6. Vaated muutuvad inimtegevuse muutumise tulemusena. • Meie elame postindustriaalses ühiskonnas. Selle ühiskonna põhiväärtuseks ei ole enam maa ja sellega seonduvad piirid. Globaalne küla. Paljud ei taha uskuda, et selline küla eksisteerib. See küla eksisteerib tsiviliseeritud maailmas. • Tsiviliseeritud maailmas suudetakse lahendada piirikonflikte. Nii on Eestigi olnud ilma riigipiirita juba tüki aega. See tähendab, et piir ei ole nii oluline (tähtsaid probleeme lahendatakse) kui kaubandus üle piiride. .

7. Muutub arusaam sugupooltest. • Sugupool ei olegi enam sugupool, so. pool millestki. Sugupool kaob; selle asemele on tekkimas sugu kui selline. • Naist ei defineerita vastandamise läbi, so. mehe läbi; meest ei defineerita defineerita naise läbi. Naisuurimuse (women´s studies) asemel gender studies. Uuritakse sugu kui sotsiaalset konstrukti, mis tekib sotsiaalsete protsesside tulemusel.

8. Meessugu: meheks olek problematiseerub. • Patriarhaalses ühiskonnas meheks olek võrdub inimeseks olekuga. Mees = inimene. Naine = ? Naine = osa inimesest. Inimese koht on meeste poolt okupeeritud. • Meesuurimus kõigutab meeste praegust positsiooni. Meheks olek ei olegi nii magus. Nii tähendab meheks olek vägivaldset käitumist. Vanglas istuvad peamiselt mehed. Mehed surevad varem, joovad end surnuks. Mees olla ei ole tore!

9. Mis saab edasi?

10. Infoühiskonna väärtused. • Kui maa ei ole väärtus, siis selleks on saanud teadmised, kuidas mingi asi ära teha ja individuaalsus, kordumatus (Toffler). • Individuaalsus on tähtis nii indiviidi kui rahva tasandil. Oma näo otsimine on oluliseim küsimus. Eesti Nokia, Eesti imago. Identiteet, enda samastamine millegagi. • Imago allikad: enesetunne, käitumine, teiste hinnagud ja enda võrdlemine teistega.

11. Sugu infoühiskonnas: sootu ühiskond. • Traditsiooniline sookäitumine muutub ebaotstarbekaks ja ebaaekvaatseks. Infoühiskonna peamisel tööriistal – arvutil – ei ole sugu (agraarühiskonna adral oli “meessugu” ja kõplamisel “naissugu”). Või industriaalühiskonnas treimine oli meestetöö, kangrud naised. Kuigi alguses olid ka kangrud mehed nagu arvuti taga olid alguses mehed, siis praeguseks on see kadunud..

12. Soolise käitumise sõltuvus soost väheneb. • Erootikast ja seksist on saanud iseseisev valdkond. Üha vähem seksitakse, et lapsi saada. Seksi esmane tähendus on kadunud, on juurde tekkinud palju uusi tähendusi. • Üheks lõbusamaks tegevuseks on meestel naiste mängimine (teha rinnad ja kleit selga panna). Mehed mängivad naisi ja vastupidi. • Sugu ei ole püsiv suurus, naisest võib saada mees ja vastupidi. Loodus ja sotsiaalsus käivad oma teed.

13. Virtuaalne seks. De-konstruktsioon. • Seks kolib voodist üle küberruumi. Seks ei ole enam mehhaaniline tegevus, vaid kujuteldav, sümboolne, virtuaalne toiming. See sai alguse romantilisest armastusest, kus armastatu taskurätik oli ihaldatavam kui naine ise. • Soo kadumist elavad rängalt mehed üle. Et tõestada oma mehelikkust on intellektuaalid hakanud ropendama. Roppus kui viitamine enda mehelikkusele. Seda teevad paljud kirjanikud ja kunstnikud. Sama teed on läinud ka meie välisminister. F...n • See kõik räägib meeste ebakindlusest. Ei tea mis tähendab olla mees.

14. Väljapääs: katse olla inimene. • Katsuda ennast määratleda eelkõige kui inimest, mitte aga kui meest või naist või teatud rahvuse esindajana. Inimene kannab teatuid universaalseid omadusi. Sugu ja rahvus on partikulaarne omadus. • Muidugi on suur, miljondollarine küsimus, millised on need universaalsed inimeseks olemise omadused. Mis teeb meist inimese?

15. Loovus kui universaalne inimeseks olemise võimalus • Inimeseks nagu naiseks või meheks ei sünnita, vaid inimeseks võib saada. Võib saada: igaüks ei pruugi inimeseks saadagi. • Inimeseks saadakse läbi loovuse. Kui mõtled midagi välja, võtad uusi asju ette, siis oledki inimeseks saamise teel. • Loovus puudutab ka riigi ehitust ning poliitikat. Poliitika on täis ebastandardseid olukordi. • partei naised olid loovad kui seadsid presidendikandidaadina üles Peeter Tulviste.