1 / 8

Talupojad ja mõisamajandus

Talupojad ja mõisamajandus. Keskaegne ühiskond. Agraarühiskond- elati peamiselt maa, elatuti põllumajandusest Enamik inimesi talupojad (ülalpidajad) Talupoeg sõltub isandast ehk feodaalist. Ta on sunnismaine ja töötab isanda heaks: harisid põlde, maksid andamit.

venus
Download Presentation

Talupojad ja mõisamajandus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Talupojad ja mõisamajandus

  2. Keskaegne ühiskond • Agraarühiskond- elati peamiselt maa, elatuti põllumajandusest • Enamik inimesi talupojad (ülalpidajad) • Talupoeg sõltub isandast ehk feodaalist. Ta on sunnismaine ja töötab isanda heaks: harisid põlde, maksid andamit. • Isandal kohtuvõim, sh ihunuhtluse õigus, kohati ka surmamõistmise õigus. • Vabu talupoegi on vähe, nt Skandinaavias.

  3. Rahvaarv Euroopas 700-27 miljonit 1000-42 miljonit 1300- 73 miljonit

  4. Mõisamajandus Mõisamaa jagunes: • Mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine, hariti mõisateo korras • Talumaa, mis kuulus mõisnikule, kuid kus elasid talupojad, kellel lasusid koormised.

  5. Elati külades, talumajad paiknesid lähestikku. Talu: talumaja, abihooned, põllumaa. Talupere: peremees, perenaine, lapsed Talumaja olemasolevast materjalist Küla kui kogukond Põlde hariti ühiselt Kolmeväljasüsteem: suvi-, talivili, kesa all. Metsas käidi marjul, seenel, jne. Küttimine kui maaisanda privileeg.

  6. Koormised • Maa kuulub isandale, talupoeg tasub selle eest koormistega ehk teeb tööd. 1) Kohustus maksta renti (loonusrent) Sageli ligi pool talupoja põllusaagist 2) Kohustus teha mõisapõllul tööd (teotöö) Suhteliselt vähe, mõne nädala jagu aastas.

  7. 10. sajand • Hoogustub linnade teke, areneb majandus • Ei toodeta vaid endale vaid ka müügiks. • Mõisnik hakkab huvituma sellest, et talupoeg maksaks teorendi asemel raharenti. • Kasulik mõisnikule-ei pea talupoega tööle sundima • Kasulik talupojale-kui maksud makstud, saab ülejäänu endale. Motivatsioon teha rohkem tööd. Talupoeg müüb linnas ise oma saagi ja tal võimalus rikastuda. Elanikkond kasvas, mõisnik ei pea enam talupoegi kinni hoidma, sest ta leidis hõlpsasti uue rentniku. Talupojad saavad ennast vabaks osta. Osa talupoegi läksid linna.

  8. Talupoegade mõttemaailm • Pole palju teada, sest talupoeg oli kirjaoskamatu. Teame tänu teistele ühiskonnagruppidele. • Külakogukonnad nõuavad õigusi • Konservatiivsus-muutsutesse suhtutakse umbusuga, sest Jumala poolt loodut ei tohtinud muuta. • Maailmavaates põimusid kristlikud ja paganlikud vaated.

More Related