1 / 16

Veeringe

Veeringe. HÜDROSFÄÄR. SISEVEEKOGUD. MAAILMAMERI, OOKEANID. JÄRVED. PÕHJAVESI. MANDRI-JA MÄGILIUSTIKUD. JÕED. SOOD. Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo­-, hüdro-­, lito­- ja biosfääris).

uttara
Download Presentation

Veeringe

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Veeringe

  2. HÜDROSFÄÄR SISEVEEKOGUD MAAILMAMERI, OOKEANID JÄRVED PÕHJAVESI MANDRI-JA MÄGILIUSTIKUD JÕED SOOD

  3. Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo­-, hüdro-­, lito­- ja biosfääris). Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb • vee aurustumises, • veeauru edasikandumises, • kondenseerumises • sademete langemises ning äravoolus.

  4. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • Evapotranspiratsioonist ehk kogu aurumisest

  5. Väike veeringe • VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed Maailmameri

  6. Suur veeringe • Suur veeringe Sademed Veeaur Veeaur Pinnavesi Põhjavesi Maailmameri

  7. Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima

  8. AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.

  9. Transpiratsioon on vee aurumine taimelehtede kaudu • Umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. • Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskust, õhu liikumine ja taime liik.

  10. Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast • Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool • Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee

  11. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: • Sademed • Õhutemperatuur (aurumine) • Lume sulamine (liustike sulamine) • Juurdevool lisajõgedest • Läbivool järvest • Paisu ehitamine • Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)

  12. Põhjavee kujunemine- infiltratsioon Infiltratsioon (ka maasseimbumine) on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee väljavool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes.

  13. VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul P= E+ Q P-sademed E auramine Q-jõgede äravool

  14. MAAKERA VEEBILANSS ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA Jõed

More Related