1 / 26

VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele

VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele. Emeriitprofessor Aleksander Maastik aleksmaastik@hot.ee. Vesiehitis ja v esiehit u s.

uri
Download Presentation

VESIEHITISED Loeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. VESIEHITISEDLoeng Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalharu 11. klassi õpilastele Emeriitprofessor Aleksander Maastik aleksmaastik@hot.ee

  2. Vesiehitis javesiehitus • Vesiehitis (hydraulic structure)– jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis. • Vesiehitus (hydraulic construction) – tegevus, mis hõlmab igasugusteehitiste rajamistvoolu- võiseisuvette.

  3. Vesiehitiste liigitus • vettpaisutavad ehitised: paisud; • vetttõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid; • veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; • veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vm vett; • veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett; • veeliiklusega seotud ehitised: lüüsid, muulid, kaid jms; • kalamajandusehitised: kalatiigid, kalapääsud jms.

  4. Rooma akveduktid Michael Zeno Diemer’i (s 1867) maal

  5. Akvedukt: Pont du Gard, Prantsusmaa

  6. Massiivpais: pinnaspais Sardinia, Itaalia

  7. Kaarpais Gordon Dam

  8. Hüdroagregaat

  9. Põhjapais Madaladülevoolupaisud: • Jõgede veetaseme reguleerimiseksnõnda, et pais kalade rännetei takistaks ning selleks, et vett õhustada • Kivid peavad olema nii suured, et vool neid paigast ei nihutaks

  10. Hollandi tammid

  11. Tamm Brouwersdam Holland

  12. Veehoidla Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud: • (kuidas) • vooluvee tõkestamise teel • vett üles pumbates • muul moel • (kuhu) • maapinnanõkku • kaevatud süvendisse • piirdetammide vahele – (milleks) • vee kogumiseks või äravoolu ajaliseks ümberjaotamiseks • vee-energia saamiseks, veevarustuse, niisutuse, kalamajanduse vm jaoks, sageli mitmeks otstarbeks • virgestuseks ja sportimiseks

  13. Veehoidla • KPT – kõrgeim paisutustase – kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav (lühikest aega ja erakorralistes oludes, kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv). • NPT – normaalpaisutustase – projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht; • MPT – madalaim paisutustase – madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse korral alaneda; veehoidlas on siis vaid jõudemaht; • Vk – veehoidla kogumaht – veehoidla põhjast kõrgeima veetasemeni; • Vkas – veehoidla kasusmaht – normaalpaisutustaseme ja madalaima paisutustaseme vaheline maht; • Vj – veehoidla jõude- e passiivmaht – veehoidla madalaimast paisutustasemest allapoole jääv maht, mida ei saa kasutada; • Vt – veehoidla tulvamaht – kõrgeima ja normaalpaisutustaseme vaheline maht

  14. Liigveelaskmed • Liigveelase – vesiehitis, mille kaudu tulvavesi – üle paisu • läbi paisu või • paisust mööda juhitakse. • Üle paisu lastakse vesi ülevooluava(de) kaudu. • Paisust mööda lastakse vesi kiirvoolu või treppveelaskme kaudu.

  15. Ülevool • Ülevool on tõke voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka. • Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma: • õhukesed ülevoolud, • eriprofiilülevoolud, • lailäviülevoolud.

  16. Ülevoolupais Betoonist ülevoolupaisu ristlõige

  17. Kiirvool • Kiirvool on tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla.

  18. Treppveelase e kaskaad • Treppveelase e kaskaad erineb kiirvoolust selle poolest, et kaldrenni asemel on rahustuskaevudest moodustatud trepp

  19. Treppveelase e kaskaad

  20. Voolu rahustamine • Ülevoolult langev, kiirvoolu või treppveelaset pidi laskuv või varja alt voolav vesi jõuab alavette ehk alumisse bjeffikäredas olekus. • Kui juga põrkab vastu põhja või voolab varja alt, ta aheneb. Ahasristlõikes on sügavus (see on ahassügavus) kõige väiksem ning vool kõige kiirem. • Tavaliselt on alaveesängi lang väike ning vool rahulik. Et käre vool saaks rahulikuks muutuda, peab vool hüppama – nähtust nimetatakse vooluhüppeks. • Langeva vee kineetilist energiat peab kindlasti vähendama, vastasel korral lõhub kiire vool alaveesängi ning vesiehitis võib puruneda.

  21. Voolu rahustamine • Voolu rahustamise moodused: • sügavuse suurendamine joa langemiskohas vooluhüppe uputamiseks (ehitatakse rahustuskaev või rahustussein); • kineetilise energia vähendamine mitmesuguste takistuste seadmisega langeva joa teele.

  22. Rahustuskaev ja rahustussein

  23. Varjad • Väikesed puidust tasandvarjad puitkilpvarišandoorvari

  24. Varjad Tasandvari Klappvari Segmentvari Katusvari

  25. Kanalid, kraavid ja rennid • Kanaliks (kraaviks, renniks) nimetatakse tehisveejuhet, mis juhib vee tarbijani või sealt ära. • Voolusängi ristlõike kuju võib olla mitmesugune: • rennid tehakse betoonist, puidust või muust materjalist – ristkülik, kolmnurk, poolring või parabool, • kanalid ja kraavidkaevatakse pinnasesse – trapets, parabool(halvasti püsivates pinnastes) või liitprofiil. • Ka kanalisatsioonitorud ja dreenid kuuluvad avasängide hulka, sest vesi voolab neis raskusjõu toimel ning voolul on vabapind. • Inseneriasjanduses on kõige sagedamini tegemist trapetsristlõikega.

  26. Kanalid, kraavid ja rennid • Otstarbe järgi liigitatakse kanaleid: • niisutuskanalid • kuivenduskanalid • veevarustuskanalid • energeetikakanalid • laevakanalid • parvetuskanalid • kalamajanduskanalid

More Related