1 / 26

LITOSFÄÄR

LITOSFÄÄR. MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor. Maa siseehitus. Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite

tymon
Download Presentation

LITOSFÄÄR

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor

  2. Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevööalumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäärvahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks

  3. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus • Paksus 30-70 km 15- 20 km • Vanus 4 miljardit 180 milj • Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm • Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt

  4. KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor

  5. KIVIMITERINGE murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID MOONDEKIVIMID sulamine moone

  6. LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam

  7. Geoloogilised protsessid • Uue maakoore teke • Vulkaanilised saared • Vulkaanipursked • Maavärinad • Kurdmäestike teke • Süviku teke • Ookeanilise maakoore hävimine

  8. KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared

  9. KILP-JA KIHTVULKAAN • Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid • Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös

  10. VULKAANIDE ESINEMINE • Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau • Mandrite sisealadel Kilimanjaro • Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa

  11. Maavärinad • Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega • Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas

  12. Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli Millega mõõdetakse? R: seismograaf M: vaatlus

  13. Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine

  14. Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid

  15. Füüsikaline murenemine e. rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes)

  16. Murenemise tähtsus looduses Tekivad setted Tekib muld Muutub pinnamood

  17. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused • Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu • Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga • Geisrid- vett purskav kuumaveeallikas • Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad • Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine,varingud

  18. Vulkaaniliste alade kasu inimesele • Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) • Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid • Ehitusmaterjal-tuff • Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. • Turism

  19. Maavärinad • Miks tekivad maavärinad? Maapõue kivimites on kuhjunud pinged Mõisted maavärina kolle maa sees fookus kolde kohal maapinnal olev paik epitsenter Seismilised lained (keha- ja pinnalained)

  20. Seismilised lained • Kehalained- P-lained ehk pikilained (kiired) levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas keskkonnas), ei levi välistuumas kiirus 3-4 km/sek

  21. Seismilised lained • Pinnalained Rayleigh lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu pikaajaline

  22. MAALIHE-nõlvaprotsess • Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks • Need protsessid toimuvad erineva kiirusega • Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest • Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil

  23. Nõlvaprotsessid • Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess • Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades

  24. Nõlvaprotsessid • Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks • Nihkumine – kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda

  25. Nõlvaprotsessid • Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe • Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe

  26. Kordamisküsimused • Maa siseehitus • Mandriline ja ookeaniline maakoor • Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud geoloogilised protsessid • Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani erinevus) • Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli skaala) • Vulkaanidega kaasnevad nähtused, vulkaanide kasu inimesele • Maavärinatega kaasnevad nähtused • Kivimite liigitus, teke ja kivimiringe • Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid (karjäär ja allmaakaevandus) • Murenemine (keemiline, füüsikaline) • Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed

More Related