Kommunistlik maailmasüsteem

1. Kommunistlik maailmasüsteem NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast Teist maailmasõda

2. Idabloki kujunemine • Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. • Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. • 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. • Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. • Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. • Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse.

3. Sovetiseerimise 6 faasi • Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; • Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; • Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. • Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. • Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi • Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul.

4. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: • võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. • Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. • tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. • ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele.

5. Stalinlik NSV Liit • Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. • Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud nõukogude sõdureid, sel ajal küüditati 5, 5 miljonit inimest). • GULAG - Laagrite Peavalitsus Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus

6. Stalinlik NSV Liit • 1945 a moodustas NSV Liidu tööstustoodang 91% ja põllumajandus 60% sõjaeelsest . • Peamised ressursid paigutati sõjatööstusesse. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. • 1946-1947 oli nälg Lõuna-Ukrainas ja Moldaavias. • Võitlus “läänestumise vastu” . Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. • Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo .

7. NSV Liidu satelliitriigid Kõikjal üks skeem: • Pärast Punaarmee saabumist moodustati Moskva näpunäidete järgi ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Viidi läbi maareform, natsionaliseeriti sakslaste käsilaste ettevõtted. Need sammud olid rahva seas populaarsed. • Korraldati valimised, mille tarbeks moodustati pahempoolne rahvarinne. Valimiste järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega, teistest parteidest jäid järele vaid need, kes allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. • Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel.

8. Poola • Poolas teostas kommunistide valitsus mõisnikele kuulunud maade jagamise 1945.a. Maad said umbes 300 000 peret ning need, kes asusid Poola uutesse läänepiirkondadesse väljasaadetud sakslaste asemele. • Riigistati tööstus ja pangad. • 1945.a. septembris moodustati Rahvusrinne. • 1948.a. lõpul loodi Poola Ühendatud Rahvapartei. • Poola Töölispartei peasekretär Wladislaw Gomulka oli üldkollektiviseerimise vastu ning peagi kõrvaldati ta võimult. • Parteid ja riiki määrati juhtima Moskvale kuulekas president Bierut.

9. Tsehhoslovakkia • Tsehhoslovakkias juhtis sõjajärgset ajutist valitsust sotsiaaldemokraat Fierlinger. • Valitsus natsionaliseeris samuti suurtööstuse ja osaliselt suurmaaomandid . • 1946.a. toimusid valimised, kommunistid said vaid kolmandiku häältest. • 1948.a. veebruaris haarasid kommunistid riigipöördega NSV liidu toetusel ise võimu ning asusid teostama üldist natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist.

10. Stalini surm • Stalini surm 5. märts 1953 Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid. (I.Jürjo)

11. võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma • Stalini surma järel läks võim LavrentiBeria kätte. • Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. • Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. • Beria arreteeriti ja lasti maha juunis 1953. Tema järglaseks sai NikitaHruštšov, kelle võimule tulekuga algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.