1 / 9

Kährikkoer Nyctereutes procyonoides

Kährikkoer Nyctereutes procyonoides. Karl Kiur Saar. Välimus. Võib väga kergesti segi ajada pesukaruga, kuid ta on suurem Koheva pruunikirju karvastikuga jässakas koerlane Nägu võib meenutada musta maski

truda
Download Presentation

Kährikkoer Nyctereutes procyonoides

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KährikkoerNyctereutes procyonoides Karl Kiur Saar

  2. Välimus • Võib väga kergesti segi ajada pesukaruga, kuid ta on suurem • Koheva pruunikirju karvastikuga jässakas koerlane • Nägu võib meenutada musta maski • Karv võib olla talvel kuni 12 cm pikk. Paks karv kasvab augustis – novembris (detsembris) ja suvekarv tuleb tagasi mais - juunis (juulis) • Kõrvad raskesti väljapaistvad, saba on suhtelist suur • Igal käpal on neli varvast. • Kael ja kõht valged, küljed hallikad ja selg tumehall. • Koonu ninaots on suhteliselt terav. • Vurrud on lühikesed

  3. Elukoht • Enamasti niisketes järve-, jõe-, ja mereäärsetes alades, soodes, leht- ja segametsades, heinamaadel ja puisniitudel • Võtab tavaliselt oma pesaks vana mägra või rebase uru • Kividevahelistes urgudes, tihedais põõsastikes ja puujuurte alustel

  4. Toit • Segatoiduline nagu ka kõik teised kiskjalised • Enamasti selgroogsed, nt: kalad, kahepaiksed ja närilised • Putukad, pähklid, viljad ja marjad, juured ja mugulad • Sööb ka raipeid

  5. Sigimine • Paarituvad veebruarist – märtsini, pojad sünnivad mais • Suguküpseks saavad 1 aastaselt • Pesakonnas 5-8 (18) poega • Aastas üks pesakond • Nisasid 8 • Tiinus kestab 59-64 päeva • Sünnikaal 60-90 g

  6. Eluiga • Tehistingimustes 11a. • Surmapõhjusteks üleujutused, liiklus, nälg, parasiid jm bakterid, sooltepõletik, marutaud, küttimine ja lõksupüüdmine • Vaenlasteks on hunt ja hulkuvad koerad

  7. Fakte • Tüvepikkus 55-80 cm • Sabapikkus 15-26 cm • Tagakäpapikkus 9-12 cm • Õlakõrgus 20 cm • Kehakaal 5-10 kg • Hambaid 42 • Selts: kiskjalised • Sugukond: koerlased • Ainuke koerlane, kes magab talveund

  8. Teisi koerlasi • Hunt (Canis lupus) • Šaakal (Canis aureus) • Polaarrebane (Alopex lagopus) • Rebane (Vulpes vulpes) Rebane

  9. Kasutatud kirjandus • Eesti elusloodus • Euroopa imetajad • Väike entsüklopeedia • http://images.google.com

More Related