1 / 23

KLASSITSISM

KLASSITSISM. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Taoltustes sarnanes mõneti renessansiajastuga; vaimselt seostus valgustusfilosoofiaga. Vilniuse katedraal. Tartu Ülikooli peahoone (1804-1809).

tress
Download Presentation

KLASSITSISM

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KLASSITSISM

  2. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. • Taoltustes sarnanes mõneti renessansiajastuga; vaimselt seostus valgustusfilosoofiaga.

  3. Vilniuse katedraal

  4. Tartu Ülikooli peahoone (1804-1809)

  5. ‘klassikaline’ - (classicus) – esmaklassiline, parim; miski, mida seatakse eeskujuks • raske anda täpset ajalist määratlust • Viini klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven • Kõrgaeg 1780-1810

  6. Suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad • “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” – nn Vana Euroopa lõpp • Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil

  7. Klassikalise stiili kujunemine • Valgustusajastu (18. saj keskp.) – mäss vanade vaimsete väärtuste vastu • Religioosne müstitsism asendub ratsionaalse moraaliõpetusega • Religioossus pole tingimata seotud kirikuga, vaid isiklike usuliste kogemustega • Hariduse ja loodusteaduste areng; rahulolematus ühiskonna seisusliku korraldusega; tähelepanu alla inimese loomupärased õigused

  8. Uued väljakutsed/võimalused heliloojale • Helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga • Hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole • KONTSERT - kodanlikud kontserdiorganisatsioonid (London, Pariis, Hamburg, Leipzig) • Muusikaajakirjandus- ja kriitika

  9. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia Kontrastsed teemad Vormid ja žanrid: Klassikaline sonaadivorm Rondo Variatsioonid

  10. Klassikaline sonaaditsükkel(vähemalt üks osa son.al.vormis) • Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) • Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) NB! Kontserdil osade vahel ei plaksutata !!!

  11. Koosseisud: • Klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi • Keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) • Teised kammeransamblid (triod, kvintetid) • Sümfooniaorkester (keelpillid; puhkpillid; löökpillid)

  12. Viini klassikud • Joseph Haydn (1732-1809) • Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) • Ludwig van Beethoven (1770-1827) • Kokkukuuluvus tegelikult nõrk; esindavad eri põlvkondi; tegutsesid Viinis eri aegadel; vähe isiklikke kokkupuuteid • Tänini nende teosed kõige enam mängitavad

  13. Joseph Haydn 1732-1809

  14. Kujunemisaastad (1732-1761) • Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas. Isa tõllassepp; kodus muusika au sees. Ka vend Michaelist sai helilooja. • Kooripoiss Viinis; õpetus; ei tee vanemate tahtmist, jääb ilma toetusest; klaveritunnid; mäng orkestrites; klaverisaatja; Eszterhazy vürstinna

  15. Eszterhazy õukond 1761-1790) • Oluline pöördepunkt karjääris • Lisaks lossidele ooperimaja; kapell 20 tippmängijaga; lauljad ja ooperitrupp. • Ülesandeks kirjutada instr.m. õukondlikuks otstarbeks ja kontsertide jaoks • al. 1779 luba kirjutada ja teistele tellijatele ja kirjastada. Tuntuks ka Pariisis. • Uus vürst ei huvitunud muusikast.

  16. London ja Viin (1791-1809) • Head tööpakkumised • 6 sümfooniat ja ooper Londonisse – menu! • 1792 tagasi Viini rikka ja kuulsana • 1794 taas London, 6 sümf. taas menu! • 1795 tagasi Viini; uus vürst Nikolaus II; toretsev kirikumuusika (2 suurt missat; Loomine; Aastaajad) • Elu lõpul elas rahulikult Viinis, ei komponeerinud.

  17. Looming • Paljud klassitsitlikud žanrid kujunesidki tema loomingus: klassikaline sümfoonia; keelpillikvartett. • 104 sümfooniat; sümf. pole enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskndunud kuulamist! • “Londoni sümfooniad” s.h. “Üllatussümfoonia”, “Pariisi sümfooniad”, “Lahkumissümfoonia”

  18. Kammermuusika – keelpillikvartetid (70), sama lugu mis sümfooniatega – uus tase! Eksperimenteeris palju; väljenduse ja vormi uued võtted. Vokaalmuusika: 24 ooperit 14 missat, muud vaimulikud teosed – heideti ette, et liiga rõõmsameelsed... Teenib rõõmsa südamega

  19. Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad”. • Looming erakordse ulatusega – üle poole sajandi ning lisaks varaklassikalisest stiilist klassikalise kõrgstiilini.

More Related