1 / 29

Meteoriidid

Meteoriidid. Richard Villenberg. Põhilisi Päikese ümber tiirlevaid väikekehi. Asteroidid Komeedid Meteoorkehad. Asteroidid. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad ümber päikese.

totie
Download Presentation

Meteoriidid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Meteoriidid Richard Villenberg

  2. Põhilisi Päikese ümber tiirlevaid väikekehi Asteroidid Komeedid Meteoorkehad

  3. Asteroidid • Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad ümber päikese. • Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et asteroidid tekkisid planeetide moodustumisel ülejäänud jääkainest ca 4,6 miljardit aastat tagasi. • Asteroide suurus varieerub 10 ja 1000 km vahel. • Asteroidid liigitatakse koostise järgi 3 rühma: • C-tüüpi (>75 %) - koosneb külmunud gaasidest, mis on suure süsiniku sisaldusega. • S-tüüpi (>17%) – sisaldab palju räni, raud-nikkel tuum • M-tüüpi asteroidid (>8%) – koosnevad puhtast rauast ja niklist.

  4. Komeet • Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest CO2 –st, orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. • Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedipea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba.

  5. Meteoorkeha • Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis pärineb komeetidelt või asteroididelt. • Meteoorkeha läbimõõt jääb vahemikku 10–5kuni 104meetrit. • Maa atmosfääri sattudes põhjustab ta meteoori • Juhul kui meteoorkeha jääk langeb maapinnale siis nimetatakse seda meteoriidiks.

  6. Meteoor • Meteoor (rahvakeeles “langev täht”) on maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuse kompleks.

  7. Meteoriit • Meteoriit (kreeka keeles meteooros “õhus hõljuv”) on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud meteoorkeha jääk. • Koostiselt jaotakse meteoriidid raudmeteoriitideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%).

  8. Raudmeteoriidid • Raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30 % niklit. • Iseärasused: • Kergesti avastatavad • Hästi vastupidavad väliskeskkonna tingimustele • Moodustavad ca 90 % kõikide meteoriitide massist.

  9. Kivimeteoriidid • Koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. • Ei avastata kuigi tihti kuna sarnanevad oma koostiselt maise päritoluga tardkivimitega. • Struktuuri järgi jaotatakse: • Kondriidid • Akondriidid

  10. Kondriidid • Kondriidid sisaldavad pisikesi, ümaraid, klaasjaid või mineraalagregaatseid kerakesi - kondreid ehk primaarse kosmilise aine tombukesi. Nad koosnevad oliviinist, pürokseeni rühma mineraalidest, päevakividest ja nikkelrauast.

  11. Akondriidid • Akondriidid ei sisalda kondreid. Koostiselt on väga lähedased Maa vulkaanilistele kivimitele ja pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt.

  12. Segameteoriidid • Segameteoriididehkkivi-raud-meteoriididsisaldavadligikauduvõrdsetesosadesnikkelraudajasilikaatsetemineraalideoliviini, pürokseenivõiplagioklassisuletisi. • Segameteoriididjaotataksekivimilise (silikaatse) jametallilisematerjalijaotusejärgi: • pallasiitideks • mesosideriitideks

  13. Pallasiidid • Pallasiitidesmoodustabmetallilineraud-nikliosakarkassi, mille pooridesasetsevadsilikaatide, peamiseltpürokseenisisaldusegaoliviinikristallid.

  14. Mesosideriidid • Mesosideriitidesmoodustabkarkassikivimiline (silikaatne) osa ningpoorides on metallilinematerjal.

  15. Kokkupõrge Maaga

  16. Meteoriidikraatrid • Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes plahvatuskraatri, mida reeglina ümbritseb ringvall. Hiidmeteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille tulemusena meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri. • Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. • Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri.

  17. Kraatri teke

  18. LIHTKRAATER KOMPLEKSKRAATER

  19. Suuri kokkupõrkeid Maa ajaloos

  20. Vredeforti kraater • Asukoht: LAV • Vanus: ~ 2 miljardit aastat • Kraatri diameeter: 300 km • Objekti suurus: >10 km

  21. Chicxulubi kraater • Asukoht: Mehhiko • Vanus: ~65 miljonit aastat • Kraatri diameeter: 170 km • Objekti suurus: ~10 km

  22. Manicoaugani kraater • Asukoht: Kanada • Vanus: ~214 miljonit aastat • Kraatri diameeter: 100 km • Objekti suurus: 5 km

  23. KAS KÜSIMUSI ON?

  24. Kasutatud materjal • Links: www.arizonaskiesmeteorites.com www.darrenstraight.com www.meteorite.com www.solarviews.com www.space.com www.universetoday.com www.wikipedia.org • Soundtracks: Space - Just Blue Space - SecretDreams Tänan tähelepanu eest!

More Related