1 / 38

KOHASTUMINE

KOHASTUMINE. Koostas Kersti Veskimets. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks.

thanos
Download Presentation

KOHASTUMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KOHASTUMINE Koostas Kersti Veskimets

  2. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) on kohastumused. Kohastumine on protsess, mille tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb, see võib olla pöörduv, muutuv. Grupp kohastub. Tooge näiteid kohanemistest!

  3. Kohastumused avalduvad organismide: Ehituses (kuju, värvus, jne) Käitumises Füsioloogias Paljunemises

  4. 1. Ehituslikud kohastumused Tooge näiteid kohastumustest ... 1. Lendamiseks (Linnu tiivad ei ole kohastumus!) 2. Ujumiseks (kala uimed ei ole kohastumus) 3. Kuivas, kuumas kliimas elamiseks 4. Külmas kliimas elamiseks 6. Pimedas elamiseks 7. Vaenlaste eest kaitseks 8. Peitmiseks

  5. Leidke ja nimetage järgmistel piltidel kohastumusi: varjevärvus, varjekuju, hoiatusvärvus jne.

  6. Peitepildid

  7. Need on putukad. Mida meenutavad? Miks kasulik?

  8. Mimikri Mürgitu madu sarnaneb mürgisega, sest aegade jooksul on sarnase mustriga madusid kardetud. Sirelased on astlata putukad, herilaste sarnased... http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://miksike.ee

  9. Silmde kujutis on hirmutamiseks http://commons.wikimedia.org/wiki/Butterfly

  10. Pisi-puukonn Nad on ühed maailma kõige mürgisemad loomad, ergas värvus on hoiatuseks. Aastaid tagasi kasutati puukonnade mürki noolte ja odaotsade immutamiseks. Ega mina ka süüa ei kõlba! http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dendrobates_pumilio.jpg

  11. Putukate suiste mitmekesisus on väga suur, et toituda erinevatest objektidest: Mul on lont! Aga mul on midagi enamat! http://commons.wikimedia.org/wiki/Insect

  12. Aus ähvardus – teravad nõelad täis mürki

  13. Ega ikka ei söö mind! Tule, mu kullake!

  14. Kõrbetaimed on kaetud vahaga... Autori fotod

  15. 2. Käitumuslikud kohastumused Kes jookseb kiiremini? Kes jookseb kauem?

  16. Käitumuslikke kohastumusi Põgenen laskudes Otsi sa mind!

  17. Ka käitumuslikud kohastumused põhinevad ehituslikel omadustel.Kuidas basilisk saab vee peal joosta? Vaata, kuidas basilisk jookseb mööde vett http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://teachers.greenville.k12.sc.us/sites/ekrezdor/Animal%2520Kingdom/brown_basilisk.jpg

  18. Millist tüüpi kohastumusi on näha??

  19. Need lehed on ka paatideks head Lehelõikajad sipelgad http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Atta_cephalotes_(Costa_Rica)_1.jpg

  20. Nad elavad maa-alustes linnades, mille elanike arv on mitmed miljonid. Nad kasvatavad kõik oma toidu ise, kuid ei ole taimtoitlased. Nende saak on valgurikkam, kui meie nisu. • Igal linnaelanikul on oma töö. • 1. Kellest on jutt? Nimetage eesti ja ladina keeles kahe perekonna nimi. 2. Kuidas saab sellise linna maaviljelus alguse? • 3. Üheks ametiks on neil õhutõrjuja. Millega peab tema tegelema? • . Kuidas on korraldatud liigse süsihappegaasi väljajuhtimine maa-alusest linnast? • 5. Analüüsige, mille poolest sarnaneb selline linnaühiskond keeruka organismiga? • III Vastus • 1. Aedniksipelgad ehk lehelõikajad sipelgad, Atta, Acromyrmex • 2. Noor emane sipelgas on võtnud enne pulmalennule minekut kaasa tükikese kodupesa seeneniiti ja pakib selle erilisse suuesisesse ruumi. Pärast paaritumist kaevab emane maa sisse väikese pesakambri ja istutab sinna ka oma seene, mida esialgu toidab enda esimeste munadega. Esimestel nädalatel hoolitseb noor kuninganna ise oma seeneaia eest, väetades seda peamiselt väljaheidetega. Kui esimesed töölised on koorunud, võtavad need seente eest hoolitsemise üle ja lähevad kohe ka uusi kasvupindasid tegema. • 3. Õhutõrjuja istub lehel, mida suurem töösipelgas tassib, ja peletab ohtlikke küürkärblaseid, kes tahavad muneda tassiva töölise kuklale. Küürkärblase vagel sööks muidu sipelga seest tühjaks. Õhutõrjujad puhastavad ka lehti parasiitseentest ja kahjulikest mikroorganismidest. • 4. Linnal/sipelgapesa künkal on korstnad, mille kaudu süsihappegaas välja pääseb. • 5. Sellel linnaühiskonnal on kõik elu tunnused: • Ning lisaks: • selles elavad üksikindiviidid ei võitle võimu pärast, sarnaselt organismi erinavatele üksustele ja • indiviidide vahel on range tööjaotus, mille täitmiseks on neil tekkinud väga tugevad kohastumused - ainuüksi suuruses on neil erinevused kuni 200 korda. • Allikas • “Seenekasvatajate tsivilisatsioon”, Indrek Rohtmets, Horisont 1/2011, lk 32 – 35

  21. väike hüpikämbliklane, kes hiilib sipelgapessa ja elab moondatuna oma vaenlaste keskel. Et tema olemasolu seal ei avastataks, muudab ta oma välimust ja käitumist. Sipelgatel on kuus jalga ja kaks tundlat, ämblikul aga kaheksa jalga, kuid tundlad puuduvad üleüldse. Kuidas siis hüpikämblik end sipelgaks moondab? Ta jookseb ringi kuuel jalal ning sirutab kaks ülejäänud jalga tundlate sarnaselt ettepoole. Lisaks oskab ämblik oma"tundlaid" liigutada üsna sipelgale iseloomulikul viisil, nii et neid peetakse ekslikult sipelgatundlateks. See meistermaskeerija imiteerib koguni sipelgate katkendliku siksak-kõndi.

  22. Elektrilised kalad • Elektriangerjas 600 V • Elektrisäga 350 V • Elektrirai 220 V • Tähetarkkala 50 V Teised on juba väiksema tootlikkusega. Elektrotsüüdid on endised lihasrakud, mille eletriline impulss on tugevnenud (K/Na pumbad) . Elektriangerja pooled lihastest on muutunud elektrielundiks. Mida pikem ta on, seda võimsam löök.

  23. Milleks ise vaeva näha, kui selleks on ka rumalamaid võtta http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.wildlifeextra.com/resources/listimg/birds/Birds_april_09/cuckoo_chick_rspb%40large.jpg

  24. "Kumb oli enne, kas kana või muna?" Tolmeldajateks ei ole ainult putukad http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amazilia_tzacatl_(Costa_Rica).jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Apis_mellifera_2_Luc_Viatour_edit_1.jpg http://www.jamestjones.com/news11.html

  25. Tolmeldaja “putukas”

  26. Kameeleon - värvivahetaja musternäide http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f2/South_Asian_Chamaeleon_(Chamaeleo_zeylanicus)_W_IMG_1859.jpg

  27. 3. Füsioloogilised kohastumised Vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapnikku kui maismaaloomde lihasvalk. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://marinebio.org/upload/Physeter_catodon2.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Physeter_macrocephalus_jumping.jpg

  28. Kuidas saab lumekirp, kelle pildistamine tõi Urmas Tartesele Londoni loodusloo muuseumi tänavuse (2010.a.) loodusfotograafi tiitli, elada miinuskraadide juures? Tal on "antifriis" - verevedelik muudetakse glütserooliks http://www.tartupostimees.ee/?id=178608

  29. Lisalugemine Isoprenoidid annavad taimedele lõhna ja meelitavad niiviisi tolmeldajaid. Milline seos on isoprenoididel taime kahjustavate putukatega? Kui taime lehti tuleb sööma kahjur, siis: • hakkab taim saatma endast välja isoprenoide, mis on signaaliks naabertaimedele. Pärst signaali vastu võtmist hakatakse naabrites sünteesima teatud alkaloide, mis muudavad taime putukatele mürgiseks. • Mõned ühendid, mille sünteesirada aktiveeritakse liblikaröövikute kahjustuste korral, toimivad signaalina kiletiivalistele, kes nüüd kohale tulevad ja kahjurputukaid hävitama hakkavad. “Taimede “keel” mõjutab õhu kvaliteeti” , Ülo Niinemets “Horisont” 3/2010 lk 28 – 32

  30. Kaktustel, piimalillelistel on fotosünteesi eripära: õhulõhed on vaid öösel lahti, et vältida aurumist ... tulemuseks on aga aeglane kasv

  31. Männijuured on põimunud seeneniidistikuga, moodustades mükoriisa...

  32. Jääkalade esivanemad elasid Antarktika liustike piirkonnas juba 34 miljoni aasta eest.  Kui vesi läks üha külmemaks, kuni viis kraadi alla nulli, suri enamik kalu välja või põgenes soojematesse vetesse. Jäid nototeenialased, kes suutsid välja arendada erilised võimed. Nende merepõhjas elavate kalade valgud muutsid kuju nõnda, et suudaksid madalal temperatuuril tegutseda, ja üks seedeensüümi fragment võttis endale antifriisi rolli. Kuna külmas vees oli rohkem lahustunud hapnikku, ei vajanud kalad enam eriti palju punaseid vererakke ja 16 liiki ei valmista neid enam üldse. Nad on läbipaistvad nagu millimallikad. Ja nende jaoks on soe igasugune antarktiline vesi, mis veel jäätunud pole. 

  33. Kohastumused ei ole täiuslikud, nad on suhteliselt kasulikud, sest … • Vastandlikud: ühes keskkonnas hea, teises halb. Too näide! • Keskkond muutub kiiremini, kui kohastumused jõuavad tekkida.Too näide! • Vahest kasulik ainult tervele rühmale, mitte isendile. Too näide! • Vahest “üle kohastunud” – hirvede, põtrade narvali sarved. http://blog.nus.edu.sg/lsm1303student2010/files/2010/04/ants.jpg

  34. OHVRIMEELSED SIPELGAD Ühe Brasiilia sipelgaliigi Forelius pusillus liikmed on isetuse musternäiteks. Hämariku saabudes kaitsevad sipelgad oma kodusid, sulgedes käiguavad liivaga. Ning et see töö lõpetada, jääb väljapoole pesa mingi arv sipelgaid.Järgmiseks päevaks on nad surnud, kuna ei pea välistingimus-tele vastu. See on ainus seni teadaolev enesetapp, mis pannakse toime mitte otsese ohu olemasolul, vaid lihtsalt igaks juhuks. On kindlaks tehtud, et need sipelgad ei jää pesast välja juhuslikult. Nad aitasid sulgeda sissepääsuavasid, kulutades kuni 50 minutit liiva kuhjamisele, kuni avad olid ümbrusest eristamatud.Ning 23-st välja jäänud sipelgast oli järgmiseks hommikuks elus vaid kuus. Miks sipelgad surid, pole teada. Nad on küll õrnad, kuid teadlased oletavad, et need olid vanad ja haiged. Nii või naa, need sipelgad heidavad valgust altruismi evolutsioonile.

  35. Miks neil on suured sarved? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://rjsimagesofnature.com/root/RJsImagesofNature/iphoto/photos/images1 http://imgur.com/gallery

  36. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://273connectivity.comhttp://www.google.ee/imgres?imgurl=http://273connectivity.com http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.parcourslemonde.com/articles/images/fiches/narval3.jpg

  37. Allikad Kuula papagoi aariaid: http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&v=sWh_2Iit3Ek&NR=1

More Related