Download
1 / 36
370 likes | 730 Views
Kohustusliku kirjanduse teosed ja tsiteerimine PISUT TSITEERIMISTARKUST (Maaja Hage tekstiõpetuse aineraamatu põhjal ). Merle Sulg aprill 2009. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte, mille algust ja lõppu tähistatakse JUTUMÄRKIDEGA.
E N D
Kohustusliku kirjanduse teosed ja tsiteeriminePISUT TSITEERIMISTARKUST (Maaja Hage tekstiõpetuse aineraamatu põhjal) Merle Sulg aprill 2009
Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte, mille algust ja lõppu tähistatakse JUTUMÄRKIDEGA. • Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte, mille algust ja lõppu tähistatakse JUTUMÄRKIDEGA. • Kui Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte, mille algust ja lõppu tähistatakse JUTUMÄRKIDEGA. • Tsitaati kommenteeritakse või kui selle vormistust muudetakse, lisatakse sulgudes selgitus ja mõttekriipsu järel autori nimetähed, nt (minu sõrendus- MH); (st viimast teost- MH). .
Suurem osa kirjutatud tekste on ühel või teisel moel seotud teiste tekstidega. • Loetud raamat, luuletus, artikkel, lugu; nähtud etendus, film, kunstitöö; kuuldud viis, orkestripala võivad saada lähtekohaks mõtetele, millest sünnib uus tekst. • Tekivad uued seosed kirjutaja oma kogemuste, teadmiste ja loetu- kuuldu- nähtu vahel. • Tekstid suhtlevad inimeste kaudu, piltlikult öeldes vestlevad, seletades ja vastandades põhiseisukohti. Need võivad üksteiselt laenata, teineteist jäljendada või parodeerida.
Alustekstist lähtuv kirjutamine eeldab oskust eesmärgistatult ja aktiivselt lugeda. Hea lugeja oskab arendada dialoogi tekstiga: • küsida ja vastata (mis?, kus?, kes?, milleks?, kuidas?, mida?); • leida vaevata üles vajalikku informatsiooni ja mõista teksti sõnumit. • Nii tekivad uued mõtted ja küsimused, millele ta asub vastuseid otsima, sidudes oma teadmised, kogemused, seisukohad teksti seisukohtadega.
Alusteksti kasutades süvene teksti, märkides oma mõtted üles kindla süsteemi järgi, näiteks koosta loetelud (oluline, küsitav, olen nõus, vaidlen vastu, väga hea mõte, tsitaat), esita küsimusi, koosta mõistekaart. • Kui on aega ja tahtmist saada kinnitust oma mõtetele, vestle pinginaabri, mõne teise klassikaaslase või õpetajaga. • Kokkuvõte võib piirduda peamõtte sõnastamise (teema, probleemid, idee, tähtsus) ja oma seisukoha väljatoomisega.
HOIATUSEKS: • Ära jutusta tekste ümber! • Ära unusta allikaviiteid! • Hoia võõrad mõtted omadest lahus!
TSITEERIMISVÕIMALUSI • A. H. Tammsaare on artiklis “Meie kultuurist” välja toonud ohud, mis varitsevad eestlaslikke traditsioone. Tammsaarelik vaatenurk mõjub aga sadakond aastat hiljemgi aktuaalselt. • E. Vetemaa iseloomustab mõni aasta tagasi Eesti Ekspressis ilmunud essees “Mure muretute pärast” uut inimtüüpi- nn sülemiinimesi-, kes soovivad iga hinna eest olla kooskõlas ühiskonnas parasjagu moes oleva elustandardiga. Kahjuks minetab seesugune inimtüüp isikupära ja iseseisva mõtlemise.
Ugala teater pakub etendusega “Naise võtmine” vaatajale võimalust näha iseennast Gogoli- aegse Venemaa kõverpeeglis, sest kõneainet pakkuvad inimlikud probleemid- üksindus, õnneotsingud, tutvumisteenistuse abi kasutamine kaaslase leidmisel- pole aja möödudes kuhugi kadunud.
Sophoklese tragöödia “Kuningas Oidipus” kuningas Oidipus (Oidipuse: Oidipust) Iokaste (Iokaste: Iokastet) Kreon (Kreoni: Kreoni) pime oraakel Teiresias (Teiresiase, Teiresiast) sfinks
Sophoklese loodud kuningas Oidipuse laadne omakasupüüdmatult aus ja õiglane poliitikutüüp võiks või õigupoolest peaks olema ideaaliks ning eeskujuks kõigile, keda rahvas on usaldanud ja oma huve esindama valinud. Paraku on praegusel ajal hõlbus leida just vastupidiste omadustega võimukandjaid, keda ajendavad tegutsema pigem omakasu ning soov n-ö rikaste ja ilusate hulka pääseda.
Shakespeare´i maailmakuulus ning aegumatu tragöödia “Hamlet” prints Hamlet (Hamleti: Hamletit) kuninganna Gertrud (Gertrudi: Gertrudit) kuningas Claudius (Claudiuse: Claudiust) riigikantsler Polonius, tema tütar Ophelia ja poeg Laertes isa Hamleti vaim
Elu mõtte otsimine on olnud aegade jooksul põhiprobleemiks nii ilukirjandus- likele kangelastele kui igale vähegi iseennast ja end ümbritsevat igapäevaelu analüüsivale isikule, kes ei piirdu vaid vajaduste püramiidi madalama astme vajaduste rahuldamisega. Seega jõuab elu suhtes nõudlikum inimene tõenäoliselt hamletiliku dilemmani – olla või mitte olla?-, püüdes leida iseennast ning korrigeerides oma väärtushinnanguid.
vene kirjanduse klassiku A. S. Puškini värssromaan “Jevgeni Onegin” Jevgeni Onegin Vladimir Lenski Tatjana Larina Olga Larina
On teada- tuntud tõde, et inimloomusele on omane ihaldada kättesaamatut, jättes tähelepanuta need võimalused, mis on lausa käeulatuses ning mis tunduvad iseenesestmõistetavatena. Niisugusele ellusuhtumisele annab kinnitust ka vene kirjanduse klassiku A. Puškini värssromaani “Jevgeni Onegin” nimitegelane, kes loobus egoistlikult, soovides säilitada vabadust ja valikuvõimalusi, Tatjana siirast armastusest. Alles aastaid hiljem sai Onegin aru, et tegelikult otsustas ta üksinduse ning üksilduse kasuks.
tuntud vene realisti Anton Tšehhovi hämmastavalt tänapäevateemalised novellid “Inimene vutlaris”- gümnaasiumiõpetaja Belikov “Jonõtš”- noor edumeelne arst Dmitri Jonõtš Startsev ja tema allakäik “Daam koerakesega”- Anna Sergejevna ja Gurov
Anton Tšehhovi novellid mõjuvad tänapäevasele lugejale omalaadse eluõpikuna. Tšehhov räägib väike- kodanlasest kui tüübist, kellega suhtlemine sujub niikaua, kui temaga kaarte mängida või einet võtta, kuid kui alustada juttu millestki mittesöödavast, näiteks poliitikast või teadusest, satub kaaslane segadusse. • Samuti on Tšehhov öelnud, et raha teeb nagu viingi inimese veidrikuks.
Kirjanik, ajakirjanik ning esseist Mihkel Mutt on ühes arvamusloos tabavalt sõnastanud, et intelligentne inimene võtab vähe ruumi.
E. Hemingway Hemingway´ Hemingway´d E. M. Remarque Remargue´i Remargue´ilt “kadunud põlvkond”
Hemingway´ ja Remarque´i romaanide “kadunud põlvkonna” teema pole tänapäevalgi aktuaalsust kaotanud. Möödunud aasta märtsis ilmus ajalehes Postimees artikkel “Lahingustress paneb USA sõdurid jooma”. Loo autor Neeme Raud rääkis Iraagist ja Afganistanist naasnud USA sõduritest, keda uurides selgus, et ligi neljandik neist kannatab lahingujärgse stressi käes, mida on kõige käepärasem leevendada alkoholi või narkootikumidega.
Mõni aasta tagasi lõi noorte vaatajate hulgas laineid vaat et kultuslikuks saanud Rasmus Merivoo film “Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas”, mille räme ja ropp pealispind petab osavasti ära rullnokkadeks ristitud noorukid, kes on kummalisel kombel oma vaimse piiratuse ja madala mõtlemisega ise väga rahul. Tähelepanelik jälgija tabab aga ära terava ühiskonnakriitika. Küllap ei valinud Saksamaal Wiesbadenis peetud filmifestivali publik Valdise- lugu asjatult parimaks üliõpilasmängufilmiks.
Vaatajates kutsus ja kutsub praegugi tugevaid emotsioone esile ka Ilmar Raagi noortefilm “Klass”, mida vaadates tekkis terve rida erinevaid mõtteid ja küsimusi. Kergem oleks küll jaanalinnu kombel pea liiva alla peita ning kuulutada, et koolivägivalda pole olemas, kuid sedasi valetaksid endale nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad.
Tarmo Tagametsa ja Taago Tubina lavastatud Võru Draamastuudio etendus “See maa, see linn, need inimesed” räägib meid ümbritsevast maailmast, mis muutub aina tugevamaks, külmemaks, pealetükkivamaks ja rõhuvamaks. Ehkki lavastus ei viita otseselt ühelegi paigale, on loo taustaks kurb tõde Võrust ja Võrumaalt lahkuvatest noortest, kes ei plaani kodumaakonda tagasi pöörduda- vähemalt mitte enne pensionipõlve.
Balzaci realistlik romaan “Isa Goriot” isa Goriot (Goriot´: Goriot´d) tema tütred Anastasie (Anastasie´. Anastasie´d) ning Delphine (Delphine´i: Delphine´iga) Eugene Rastignac (Eugene Rastignaci+sse, Eugene´ile) emand Vauquer (Vauquer´: Vauque´d) Vautrin (Vautrini: Vautrini) ehk Surmanarritaja
Lev Tolstoi realistlik romaan “Anna Karenina” Anna Karenina Tema poeg Serjoža Karenin Vronski Dolly (Dolly: Dollyt) Kitty (Kitty: Kittyt) Levin
Dostojevski realistlik romaan “Kuritöö ja karistus” Rodion Raskolnikov Sonja Marmeladova “täid” ja Napoleonid ehk harilikud ja haruldased inimesed
Eduard Vilde loomingu paremikku kuuluv romaan “Mäeküla piimamees” Tõnu Prillup Mari Ulrich von Kremer Kuru Jaan
H. Tammsaare aegumatu epopöa “Tõde ja õigus” Andres Paas ehk Mäe Andres ehk Eespere peremees Pearu Murakas ehk Oru Pearu ehk Tagapere peremees Krõõt ja Mari (Juku ja Kata) Liisi, Maret, Anni, Andres, Indrek, Ants, Liine, Kadri Kassiaru Jaska
August Gailiti emotsiooniderohke romaan “Toomas Nipernaadi” Toomas Nipernaadi peretütar Ello, karjatüdruk Tralla vennad Nõgikikkad Hansuoja Jaak Kati
J. W. von Goethe, saksa kirjaniku tragöödia “Faust” Vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi mitmekihiline romaan “Meister ja Margarita”
J. W. von Goethe, saksa kirjaniku tragöödia “Faust” Faust, Margareta-Gretchen, Mefistofeles, Wagner Vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi mitmekihiline romaan “Meister ja Margarita” meister, Margarita Nikolajevna, Woland, Peemot, Azazello, Korovjev, nõid Hella, variateeteatri juhtkond, Pontius Pilatus, Ješua
Nii Goethe kui ka Bulgakovi teoste peategelased, nende väärtushinnangud ja tõeotsingud näitavad lugejale kätte, kui kerge on elus õigelt teelt eksida. Goethe on öelnud: „Kui inimene iseendaks jääb, siis jääb talle palju.“ Nii lasi autor oma peategelasel ekselda ja otsida, kuniks ta leidis elu mõtte loovas töös inimkonna hüvanguks. Bulgakovi meister püüdis edasi elada revolutsioonieelsete põhimõtete ja harjumuste järgi, kuid sattus konflikti kommunistliku maailmavaatega ning kaotas lisaks loomingulisele vabadusele ka vaimse tervise. Teose lõpplahendusega näitas Bulgakov aga, et eetilisi piire hindavad ja ise enda veendumuste nimel kannatamagi valmis inimesed, kes ei müü end ei riigikorra sunnil ega omakasu nimel, väärivad lugupidamist ja elavad õigesti.
Jürgen Rooste novelli “Pornofilm ja pudel viina” nimetut minategelast võib pidada nn meie aja kangelaseks, suurlinliku eluviisiga küüniliseks pintsaklipslaseks, kes on seadnud esiplaanile materiaalsed väärtused ja jõudnud oma egoistlikkuses nii kaugele, et suudab nutta vaid iseenda pärast. Ta kultiveerib seisukohta, mille põhjal ei tohiks kasvatada lapsi uskuma armastusse ja turvatundesse, sest sellised inimesed sõidab elu kiiresti ribadeks. Novell mõjub hoiatusena…Vaidlen autorile vastu…
T. H. Ilves rõhutas kõnes, mille ta pidas Eesti Vabariigi 91. aastapäeval, et inimväärne elu ei koosne asjadest, luksuskaupadest ja kaahjurõõmust teise inimese “tõehetke” üle. Elukvaliteedi summaks on vaimsed väärtused, rikkad inimsuhted, tervislik eluviis, õnnelikud lapsed ja tugev ühistunne. Just neisse tuleb investeerida oma aega, mõistust, emotsioone ja tahet. Ajaleht Eesti Ekspress avaldas eelmise aasta aprillis uuringutele toetuva artikli “Saage tuttavaks: Marju ja Harju keskmine”, mis portreteerib n-ö keskmist eestlast ja annab ülevaate tema eluolust ning väärtushinnangutest. Selgub, et tavaline maarjamaalane ei vasta oma harjumuste ja eelistustega sugugi meie presidendi ettekujutustele.
